Graduasaun

Graduasaun
hadomi nafatin o nia prosesu

KUIDADUS ENFERMAGEM BA PROBLEMA PLEURA EFUSION

                                                                     KONSEITU MORAS


                              1.            Definisaun

            Efuzaun pleural hanesan sintomas sériu ne’ebé bele ameasa ba vida. Efuzaun pleural hanesan kondisaun ida ne’ebé eziste líkidu ho total ne’ebé liu ka esesu iha kavidade pleural. Efuzaun pleural bele kauza husi tuberkuloze, neuplasma ou karsinoma, insufisiensia kardiaka, pneumonia, no infesaun virus no baktéria (Ariyanti, 2003).

            Efuzaun pleural hanesan akumulasaunlíkidu iha kavidade pleural ne’ebé lokaliza iha superfísie visceral no pariental, prosesu moras primáriu raramente akontese, baibain hanesan moras sekundáriu husi moras seluk. Normalmente kavidade pleural konten total líkidu ne’ebé ituan (5-15 ml) funsiona hanesannpelumnasnne’ebé posibilita superfísise pleural book an sem iha fiksaun (Smeltzer C. Suzane 2002).

 

                              2.            Klasifikasaun

a.       Efuzaun pleural transudat

            Ne’e hanesan balaseamentu kauza exkresu líkidu husi vazus sangíneos mekanismu formasaun transudat tamba aumentu presaun hidrastik (CHF), diminuisaun (hipoalbumin) no presaun negativ intrapleural ne’ebé aumentu (atelektasis águda).

Karaktéristika líkidu

·         Seroza transpalante

·         Pezu tipu leve (<1, 012)

·         Iha limfosit no mezofel maibe laiha neutrofil

·         Protein <3%

                                    Likidu transudat iha kavidade pleural koñesidu ho hidrotorax, kauza  mak:

·      Moras fuan

·      Moras rins (SN)

·      Moras fígadu (SH)

·      Hipoalbunemia (malnutrisaun, malabsorsaun)

 

b.      Efusi pleural eksudat

            Eksudat ne’e forma hanesan kauza moras husi pleura ne’e rask ne’ebé relasiona ho aumentu permeabilidade kapilar (misal pneumonia) ka drainasse llimfátiku ne’ebé menus (ezemplu obtruksaun suplay limfa tamba karsinoma).

Karakteristiu líkidu eksudat :

·         Pezu tipu > 1.015

·         Nivel proteina > 3% ka 30 g/dl

·         Ratio protein pleural kompara ho LDL serum 0,6.

·         Kor líkidu keruh.

                                    Kauza husi efusi eksudat ne’e :

·      Kankru karsinoma brokojenik, mesotelima ka moras metasstistka ba pulmaun ka superfíssie pleural

·      Infrak pulmaun

·      Pneumonia

·      Peuritis virus (alfaric, 2010).

 

                              3.            Etiolojia

a.   Impedimentu reabsorsaun líkidu husi kavidade pleural, tamba iha hanesan ba dekompensasaun kordis, moras rins, tumor mediatmun, sindroma meig (tumor ovarium) no sindroma ven kava superior.

 

b.  Formasaun líkidu ne;ebé esesu, tamba inflamasaun (tuberkuloza, pneumonia, virus), bronkiektasi, abcess amuba subfrenik ne’ebé borus ba kavidade pleural, tamba tumor iha ne’e líkidu ho raan tama no tamba trauma.

 

c.       Kauza seluk husi efusi pleural mak :

·         Insufisiensia kardiaka

·         Nivel roteina ne’ebé mensu

·         Sirosis

·         Pneumonia

·         Tuberkuloza

·         Emboli pulmaun

·         Tumor

·         Lezaun/ ruptura/ trauma iha hirus matan

·         Aimoruk sira (hidralazin, prokainamide, izosianide, phenytoin, klorpromazine, nitrofuratoin, bromokriptin, drandolen, prokarbazine)

·         Monta kateter atu hahan, kateter intravena ne’bé laduun di’ak (Brunner & Sudart, 2002).

 

                              4.            Manifestasaun klinika

a.        Iha akumulasaun líkidu kauza sente moras tamba deslokasau, depois de líidu aumenta barak sentimentu moras sei lakon. No karik líkidu barak pasiente sei sente susar dada iis/ dispneia.

b.      Iha mos sinais seluk hanesan febre/ isin manas, bee doko, no dor hirus matan pleuritis (pneumonia), manas aas (kakus), subfebril (tuberkuloza), kosar barak, me’ar.

c.     Deviasaun trachea dook husi fatin ne’ebé moras bele akntese, karik akontese akumulasaun líkidu pleural ne’ebé signifikante.

d.        Ezaminasaun fíziku iha kondisaun toba no tur sei la hanesan, tamba líkidu sei muda pozisaun. Parte ne’ebé moras sei menus movimentu iha respirasaun, fremitus fraku (papasaun no auskultasaun), iha perkusaun hetan área surdu (pekak), iha kondisaun tur superfisie líkidu forma laiha sirkulu (elis Damoiseu).

e.      Hetan triangulu garland ne’e mak areane’ebé perkusaun redup, timpani iha parte lateral linha elis damoiseu. Triangulu Grocco-Rochfusz, ne’e mak área. Pekak tamba líkidu dudu mediastrium ba sorin seluk, iha auskultasaun área ne’ebé vesikular fraku no ronchi.

f.         Iha isiniu no final moras ne’e rona krepitasaun pleural. (PPNI).

 

 

                              5.            Anatomia fifiolojia

a.       Anatomia

            Pleura forma husi kamada tésidu mihis rua ne’e mak pleura viseral sorin laran ne’ebé falun ésidu  pulmaun no pleura parietal  sorin liur ne’bé taka parte laran parede toraxika.

            Kavidade pleural forma husi kamada pleura parientalis no pleura viseralis. Kavidade hanesan kavidade potensial ne’ebé lokaliza entre pulmaun nomparede peitu. Mahar kavidade pleura entre kamada rua (2) mais ou menus 10-20 micron. Iha kondisaun normal kavdade pleural konten líkidu uituan hanesan kamada mihis entre kamada rua superfisise pleural , iha ne’eb´kamada mihis refere konten líkidu ne’ebé menus proteina  no funsiona hanesan lumbrikante,  no momentu dada iis pulmaun bele book an lalais no la kona iha parede peitu/ torax.

            Líkidu pleural rezulta / produz  husi prosesu filtrasaun vazus kapilares pleura parietal no absorve fila fali husi vazu kapilar plura visceral no vazus limfátikus .

            Pleura parietal hale’u husi sirkulasaun sistemik mk :

a)      Pleura parte leten : sanaka a. Subklavikula

b)      Pleura parte diafragma : a. Fremitus superior no a. Muskulu fremitus

c)      Pleura parte mediastimun : a. Periokardiafrenikus.

d)     Pleura parte kostal : sanak A. Mamaria interna no sanak a. Interkostais.


b.             Fisiolojia

          Reflexaun pleura :

a) Reflexaun vertebral : pleura kostalis kontinua hanesan pleura medistinalis koluna nia oin forma reflesaun vertebral ne’ebé mak estika aan ba ISC I- XII.

b) Reflesaun kostael : pleura kostalis kontinua sai hanesan pleura diafratika forma reflexaun kostal.

c) Reflesaun eternal; pleura kostalis kontinua sai hanesan pleura mediastinalis iha kotuk. Sternum forma reflesaun esterma.

                              6.            Patofisiojia

            Iha kondisaun normal laiha kavidade mamuk entre pleura parietalis no pleura viseralis, tamba entre pleura refere iha líkidu entre 10-20 cc ne’ebé sai hanesan kamada mihis serosa no sempre movimntu ho regular. Líkidu ne’ebé ituan ne’e sai hanesan lumbrikante entre pleura rua (2), ho une’e pleura refere fasil atu movimentu  entre ida ho ida seluk. Ita hatene katak líkidu produz husi sélula parietalis no tuir mai absorsaun refere bele akontese tamba iha presaun hdrostátia ba pleura parietalis ho presaun osmotika koloide ba pleura viseralis. Líkidu dalabarak husi sistema limfátiku no parte kiik deit mak absorve husi sistema kapiler pulmonar. Ida ne’e fasilita absorsaun líkidu ba pleura viseralis mak iha mikrovili braki iha sélula mezofoleal. Total líkidu iha kavidade pleura mantén, tamba iha balansementu entre produsaun no absorsaun. Kondisaun ne’e bele akontese tamba iha presaun hidrostátika ho 9 cm. H2O no presaun osmotika oloide nho númeru 10 cm H2O. Balaseamentu refere bele distribuii hui fator balu, ida mak infesaun tuberkuloze pulmaun.

            Akotese tuberkuloza pulmaun, primeiru mak basil mikrobakterium tuberkuloza tma liu huis kanal respirasaun ba alveolu, akontese infesaun primáriu. Husi infesaun primeiru ne’e sei hamosu inflamasaun kanal limfátiku ba hilus (limfaniditis regional). Inflamasaun ba kanal limfátiku sei influensia ba permeabilidade membrana. Permeabilidade membrana sei aumenta ne’ebé ikus mai sei hamosunakumulasaun líkidu iha kavidade pleural. Dalabarak akontese efusi pleural kauza husi tuberkuloze pulmaun liu husi fokus sub-pleural ne’ebé ruptura ka liu husi kanal limfaátiku. Kauza seluk hetan mos iha ruptura kanal ba area kanal limfátiku ne’ebé ba kavidade pleural, 19 cm ka kolumna vertebral.

            Iha mos forma efusi kauza tuberkuloza pulmaun mak sai hanesan eksudat, mak iha proteina ne’ebé hetan iha líkidu pleural refere tamba insufisiensia kanal proteina limfátiku. Líkidu ne’e baibain serous, dalaruma mos bele hemorajiku. Kada 1 mllíkidu pleural bele konten leukositu entre 500-2000 ml ne’ebé dominante mak sélula poli morfonuklear, no depois sélula limfósitu, líkidu efusaun ituan tebes kontem baktéria tuberkuloze. Akontese efusi laos tamba iha bakteria tuberkuloze maibe tamba iha efusaun pleural bele hamosub mudansa fíziku balu entre seluk mak hanesan irama respirasaun la regular, frekuensia respirasaun auementa, moviemntu peitu asimetria, peitu ne’ebé aas liu fremitus palpasaun fraku, perkusaun redup. Além de fator sra iha leten, mudansa seluk ne’ebé hamosu husi efusi pleural kauza infesaun tuberkuloza pulmonar, mak aumentu temperatura isin, me’ar ho pezu korporal diminui (smeltzer O. Suzzane 2002).

 

 

 

                              7.            Pathway

Pathway ( Buku ajar keperawatan medikal bedah, Brunner and suddart 2016)

Infesaun

Impedimentu drainase linfatiku

Presaun osmotika koloide plasma

Inflamasaun superficie pleural

Presaun kapilar pulmaun aumentu

Transudasaun likidu intravaskular

Permeabilidade vaskular

Presaun hidrostatika

Edema/bubu

 

 

Transudasaun

Cavum pleural

EFUSI PLEURAL

 

Akumulasaun likidu iha kavidade pleural

 

 

Espansaun pulmaun diminui

 

 

Padraun respirasaun la efetivu

Susar dada iis (dispneia)

 

Frakeza fiziku

Dor peitu

Vontade han menus

 

 

 

Intoleransia atividade

Distribui padraun toba no deskansa

Defisit nutrisaun

 

 


 

                              8.            Ezame diagnóstiku

a.       Foto rongten peitu

            Rongten peitu baibain sai hanesan ntervensaun primeiru ne’ebé alo atu foti diagnóstiku efusi pleural, ne’ebé nia rezultadu hatudu katak iha líkidu.

b.      CT- Scan peitu

            Ct-scan ho klaru hatudu pulmaun no líkidu no bele hatudu mos karik iha pneumonia abcess pulmaun no tumor.

c.       USG- peitu

            USG- bele ajuda atu define lokalizasaun husi akumulasaun líkidu ne’ebé na total ituan, no bele halo sekresaun líkidu.

d.      Toraksintesisi

            Kauza husi tipu efusi pleural baibain bele hatne lu husi halo ezaminasaun ba ezemplu líkidu ne’ebé halo liu husi toraksentesis (foti líkidu liu husi daun no spuit ne’ebe hatama liu husi iga leet ba kavidade peitu, influensia huis bius lokal).

e.       Biopsia

            Karik iha toraksintesis labele atu define nia kauza, entaun halo biopsia, iha ne’ebé ezemplu kamada pleural sorin liur foti no ba hlo analiza ba mais ou menus 20% pasiente, maske halo tiha ona ezaminasaun kmpletu, kauza husi rfusi pleural labele define.

f.       Bronkoskopia

bronkoskopia dalaruma halo atu ajuda hetan fontes líkidu ne’ebé akumula.

g.      Analiza tipu pleural

            Efusi pleural halo diagnosa bazeia ba anamesis no ezaminasaun fíziku no konfirma ho phototorax. Ho phototorax pozisaun latera dekubitus bele hatene karik iha líkidu iha kavidade pleura. Ho númeru mínimu 50 mlno ho pozisaun AP ka PA mais ou menus líkidu iha kavidade pleural 300 mml. Ba phototorax pozisaun AP ka PA  hetan sudut kostopeikus ne’ebé la kroat.

Depois de hetan ona líkidu efusi pleural sei halo ezaminasaun hanesan

1)      Kompozisaun kímiku hanesan proteina, laktak dehidroenase (DU) albumina, amilase PH no glukosa.

2)      Halo ezaminasaun gram, kultur sensivitas atu hatene posibilidade aontese infesaun baktéria.

  

h.      Sitolojia

         Intervensaun kontinua atu halo evaluasaun líkidu pleural mak atu halo diferensa líkidu refere, líkidu eksudat ou likidu transudat  (Doengoes & Marilyn, 2009).


                              9.            Tratamentu

Tratamentu efusi pleural :

a         Terapia oxijéniu

b        Toraksentesis

Hanesan tratamentu moras báziku no hamamuk líkidu, indikasaun atu halo toraksentesis mak  atu halakon susar dada iis (dispneia), ne’ebé kauza husi akumulasaun líkidu iha pleura, no tuir mai karik terapia espesífiku ba moras primaria la efetivu, tuir mai karik akontese reakumulasaun líkidu.

c         Kateter peitu no drainajem water-sela.

Dalaruma presija ba pneumototrax water-seal drainajem (WSD) hanesan unidade ne’ebé servisu hanesan drain atu hasai anin no líkidu liu husi keteter peitu.

Indikasaun :

a)      Pneumotorax amba ruptura, kanek sona borus.

b)      Hemotorax tamba, ruptura pleura, esesu anti-koagulasaun pasca operasaun trorax.

c)      Efusi pleural

d)     Empiema tamba moras pulmaun seriu ho kndisaun infamasaun.

                                    Objetivu tau/ monta WSD

a)      Atu hasai anin, líkidu ka pleural husi kavidade pleural

b)      Atu revolva presaun negativu iha kavidade pleural

c)      Atu dezemvolve fla fali pulmaun ne’ebé kolab

 

Fatin tau/ monta WSD

a)      Apikal

Tau kateter ba interkostais iii mid klavikula hatama ho maneira anterolateral

b)      Bazal

Tau kateter iha interstisial V-V4 ka interkostain VIII-IX mid aksiler. Funsaun atu hasai líkidu husi kavidade pleural.


Tipu WSD

·        Sistema 1 botir : sistema drainajem ne’e simples liu no utiliza ba pasiente ho simple pneumothorax.

·        Sistema 2 botir : iha sistema ida ne’e botir primeiru akumula  líkidu/ drainajem  no botir segundu mak botir watersail.

·        Sistema botir 3, botir absorve kontrola drainajem aumenta ba sistema botir 2.

 

d        Fo amoruk liu husi hatama ba kavidade pleural atu halo oblitasaun kavidade pleural, no prevene akumulasaun líkidu kontinua.

e         Modalidade tratamentu seluk mak: radiasaun parede peitu, operasaun pleurektomy no terapia diuretika (Alfarisi 2010).

 

                          10.            Komplikasaun

            Komplikasaun husi efusi pleural mak hanesan ;

a.       Pneumothorax  (tamba anin tama liu husi daun )

b.      Hemotorax (tamba trauma ba vazus sangíneos intrakostais).

c.       Emboli ar/ anin (tamba iha laserasaun ne’ebé klean, kauza anin husi alviolus tama ba vena plumonar).




KONSEITU KUIDADUS ENFERMAJEM


1.      Asesmentu

a.    Identidade pasiente

        Iha etapa ida ne’e enfermeiru presija hatene kona ba naran, idade, sexu, endressu, relijiaun, suku, língua, edukasaun no profisaun.

b.   Keixa prinsipal

        Keixa prisipal hanesan fator prisial ne’ebé dudu pasiente buka ajuda ka trata iha hospital. Baibain ba pasiente efusi pleural hetan keixa hanesan : susar dada iis, sente todan iha peitu, dor pleuritika kauza husi irtasaun pleuralne’ebé ho karakter kroat no terlokasilir, bainhira me’ar no dada iis.

c.    Istória moras agora

            Ba pasiente efusi pleura baibain hahu ho sinais hanesan me’ar, susar dada iis, dor   pleurítiku, sente todan iha peitu, pezu korporal diminui nst.

d.   Istória moras pasadu

            Presija husu karik uluk pasiente sfre moras hanesan TB pulmonar, pneumonia,      insufisiensia kardiaka, trauma asites n seluk tan. Ida ne’e presija hatene posiblidade iha fator      predispozisaun.

e.    Istória mors família

            Presija husu karik iha familia ruma sofre moras ne’ebébele kauza ba efusi pleural    hanesan Ca pulmonar, asma, TB pulmonar no seluk tan.

f.    Istória psikososial

            Kona ba sentimentu pasiente ba nia moras, oinsa maneira tratamentu, no oinsá atetude      pasiente ba asaun ne’ebé halo ba nia.

g.   Asesmentu pola funsional

1)      Padraun persepsaun no ábitu moris saudavel

                        Iha asaun médiku no kuidadus iha hospital influensia mudansa persepsaun kona a saúde.

2)      Padraun nutrisaun no metablismu

                        Iha asesmentu padraun nutrisaun no metabolismu, ita presija sukat altura no pezu pasiente atu hatene estatutu nutrisaun.presija husu ábitu han no hemu antes no durante iha hospital ho efusipleural sei halo diminuisaun ba vontade han kauza husi susar dada iis no presaun iha estrutura abdominal.

3)      Padraun eliminasaun

                        Iha asesmentu padraun eliminasaun presija halo no hsu ábitu defekasaun durante no antes iha hospital.  Tamba kondisaun pasiente ne’ebé fraku bed rest barak liu no sei hamosu konstpasaun alem de kauza digestivu iha estrutura abdominal kauza diminuisaun lian peristáltiku múskulus traktus dijestivu.

4)      Padraun atividade no ezersisiu

                        Kauza susar dada iis, nesesidad O2 tésidu la sufisiente, pasiente sei sente kole lalais bainhira halo atividademínimu além de ida ne’e pasiente sei diminui atividade tamba do peitu.

5)      Padraun toba no deskansa

Iha dor peitu, susar dada iis, no aumentu temperatura kororal sei influensia ba nesesidade toba no deskansa.

 

h.   Ezaminasaun fíziku

1)   Estautut saúude

             Nivel konsiensia pasiente presija halo, oinsa respon pasiente em jeral, espresaun oin pasiente durante halo anammese, atetute no komportaentu pasiente ba pesoal saúde, oinsá pasiente na mood atu hatene nivel ansiendade pasiente.

2)      Sistema respirasaun

        Inspesaun : ba pasiente efusi pleural forma hemotorax ne’ebé moras iha Iga luan, movimentu respirasaun tuun. Dudu mediastimum ba área hemotorax kontra lateral ne’ebé hatene husi pozisaun trakeia no iktus kordis. RR sei aumenta.

        Fremitus fokal diminui ba efusi pleural ne’ebé ho total líkidu > 250 cc.

        Lian perkusaun : redup no surdu depende ba total líkidu ne’ebé iha.

        Auskultasaun :  lian respirasaun diminui to’o lakon.

3)      Sistema kardiovaskular

        Inspeksaun : presija atensaun lokal iktus krdis, normal iha ICS-5 iha linha médiu klavikula karik ho luan 1 cm. Ezaminasaun ne’e ho objetivu atu hatene iha kalae aumentu medida fuan.

        Perkusaun : atu define limitasaun korasaun iha ne’ebé área korasaun ita rona surdu.

        Papasaun ; atu sura frekuensia korasaun (heart rate).

        Auskultasaun ; atu define lian fuan I no II singular ou gallop no iha kalae lian korasaun.

4)      Sistema dijestivu

        Inspeksaun : karik iha abdomen/kabun kabuar/ tasak/ teek no tetuk, umbilicus menonjol ka lae, no halo mosminspeksaun karik iha kafuan balu.

        Auskultasaun : atu rona lian peristaltiku iha ne’ebé nia valor normal 5-35x/ m.

        Palpasaun ; atu hatene dor presaun abdominal iha massa, (tumor, feces), turgor kulit kabun atu hatene nivel dehidrasaun pasiente, karik hetan hepar.

        Perkusaun : lian timpani, líkidu ne’eé hamosu lia surdu (hepar, asites, vesikula urinária, tumor).

5)      Sistema neurolojia

        Asesmentu nivel konsiensia no GCS.

        Ezame reflex patolojia no fisiolojia

        Alem de ida ne’e funsaun sensorial mos presija halo asesmentu hanesan rona, hare, horon no sente.

6)      Sistema múskulu eskeletal

        Halo inspeksun karik iha edema pentiial

        Palpasaun ba extremidade atu hatene nivel perfusaun períferiku no kapilary refltime.

        Ho inspeksaun no palpasaun halo ezame ba forsa múskulu no kompara entre karuk no loos.

7)      Sistema integumentar

        aInspeksaun kondisaun jeral kulit, ijiene, kor, lezaun bapasiente ho efusi baibain hare cyanisis kauza insufisiensia sistema transportasaun CO2.

 

2.      Diagnóstiku de enfermajem

a.       Inefetividade padraun respirasaun asosia ho diminuisaun expansaun pulmaun sekundáriu ba akumulasaun líkidu iha kavidade pleural.

b.      Mudansa nutrisaun, menus husi nesesidade isin asosia ho fraku, dispneia, no anoreksia.

c.       Intoleransia atividade asosia ho estragus troka gas ba efusi pleural, frakeza no imobilidade.

 

3.      Intervensaun enfermajem

a.       Diagnostiku enfermajem

            Inefetividade padraun respirasaun asosia ho diminuisaun espansaun pulmaun sekundáriu ba akumulasaun líkidu iha kavidade pleural.

            Objetivu : depois de hao asaun enfermajem durante 3x24 horas espera padrau respirasaun bele efetivu fila fali.

            Kritériu rezultadu : irama, frekuensia, no klean respirasaun normal, no iha ezaminasanrongten torax laiha akumulasaun líkidu no lian respirasaun rona moos.

 

 

 

 

Intervensaun

Rasional

1.

 

 

2.

 

 

3.

 

 

 

 

 

 

 

4.

 

 

5.

 

 

 

 

6.

 

 

7.

Identifika fator kauza.

 

 

Asesmentu kualidade, frekuensia no relata kada mudansa ne’ebé akontese.

 

Fo pozisaun hatoba kliente ho konfortavel ho pozisaun 60-90 graus ka haliis ba área ne’ebé moras.

 

 

 

Halo auskultasaun lian respirasaun kada 2-4 horas.

 

Ajuda no hanorin asiente atu me’ar no dada iis ho efetivu.

 

 

 

Kolabora ho médiku atu fo terapia O2 no terapia aimoruk.

 

Kolabora ho dr atu halo asaun toraksentesis

 

 

Atu bele define tipu efusi leural no bele foti planu asaun ne’ebé loos.

 

Atu bele hatene progresu mudansa kondisaun pasiente to’o iha ne’ebé.

 

Diminuisaun/ tuun diafragma bele haluan área peitu no espansaun pulmaun bele máximu. Haliis ba área ne’ebé moras bele evita efeitu presaun gravitasaun líkidu no espansaun másimu.

 

Atu define  anormalidade lian respirasaun iha parte pulmaun.

 

Hanehan área ne’ebé moras bainhira me’ar no dada iismaka’as, hanehan múskulu abdomen atu me’ar efetivu liu tan.

 

 

Atu diminui susar dada iis no akontese sianosis kaza hipoksia.

 

Asaun toraksentesis ka funsaun pleura ho objetivu atu halakon susar dada iis ne’ebé kauza husi akumulasaun kavidade pleural.

 

 

b.      Diagnóstiku enfermajem

            Mudansa nutrisaun menus husi nesesidade isin, asosia ho frau, dispneia no anoreksia.

            Objetivu : depois de alo asaun enfermajem durante 3x24 horas espera mudansa nutrisaun menus husi nesesidade isin bele kompleta fila fali.

            Kritériu rezultadu : pezu aumenta,  hala’o estilu de vida atu aumenta / manten pezu korporal ne’ebé loos.

Intervensaun enfermajen

Rasionalizasaun

1.

 

 

2.

 

 

3.

 

 

 

4.

 

 

 

5.

 

 

 

6.

 

 

Oberva no hakerek estatutu nutrisaun pasiente.

 

Kontrola intake no output no pezu korporal periodikamente.

 

Asesmentu anoreksia, laran sa’e no muta.

 

 

Halo kuidadus ba ibun.

 

 

 

Rekomenda atu han uituan no bebeik ho hahan ne’ebé riku ho proteina no karbohidratu.

 

Kolabora ho nutrisinista atu fo dieta.

Atu halo identifikasaun ba problema no hili / halo intervensaun ne’ebé loos.

 

Atu sukat efetividade nutrisaun no suporta líkidu.

 

Atu bele fo influensia ba eskolha dieta no halo identifikasaun ba prolema atu aumenta intake no utilizasaun nutrisaun.

 

Atu diminui sentimentu la konfortavel iha ibun tamba sputum, ka aimoruk ne’ebé bele estimula muta.

 

Atu maximiza intake nutrisaun, sem presija energia husi han barak, no diminui iritasaun gastro.

 

Atu identifia nesesidade nutrisaun atu bele rekupera lalais.

 

 

c.       Diagnóstiku enfrmajem

            Intoleransia atividade asosia ho estragu troka gas ba efusi peural dor águda, frakeza no imobilidade.

            Objetivu : depois de halo asaun enfermajem espera pasiente bele hala’o fila fali atividade hanesan baibain.

            Kritéria rezultadu :halo atividade ne’ebé baibain pasiente halo, kuidadus ba aan rasikhalo atividade lorloron ho ajuda uituan.

 

Intervensaun enfermajem

Rasionalizasaun

1.

 

 

2.

 

 

 

3.

 

 

 

4.

 

 

 

 

5.

 

 

 

 

Observa no identifika kapasidade liente hala’o atividade.

 

Esplika efetividade no fator ne’ebé bele aumenta nesesidade oxijéniu.

 

Rekomenda programa poupa enerjia, hala’ooráriu ba atividade orloron, no aumenta tur etapa.

 

Hanorin teknika dada iis ho efetivu.

 

 

 

Manten terápia oxijéniu.

 

Fo tempu deskansa ne’ebé sufisiente.

Atu foti intervensaun kontinua bazeia ba kondisaun pasiente .

 

Atu suporta pasiente hao atividade ne’ebé bele aumenta nesesidade oxijéniu.

 

Evita utilizasaun enerjia ne’ebé demasiadu.

 

 

 

Manten respirasaun tarde no nafatin manten ezersisiu fiziku ne’ebé bele aumenta kapasidade múskulu respirasaun.

 

Atu manten nesesidade oxijeneasaun.

 

Atu aumenta forsa pasiente no evita kole.

 

 

4.      Implementasaun enfermajem

    Iha etapa implementasaun enfermajem hanesan etapa da-4 huis kuidadus enfermajem. Ne’e katak atu halo aplikasaun ba planu intervensaunne’ebé halo ona iha etapa da-3. Asaun ne’ebé halo mak asaun mesak nomasaun kolaborasaun. Iha faze ne’e enfermeiru sira uza kapasidade ne’ebé mak iha tratamentu enfermajem ba pasiente  ho maneira jeral no espesífiku ba pasiente.

 

 

5.      Evaluasaun enfermajem

    Evaluasaun enfermajem hanesan etapa ikus husi kuidadus enfermajem, iha etapa ida ne’e ezije ita atu avalia fila fali implementasaun enfermajem ne’ebé halo ona iha etapa implemetasaun ho objetivu atu haten atinjimentu ba problema to’o ona iha ne’ebé husi asaun ne’ebé ita halo.

 

a         S (subjektivu) : informasaun ne’ebé it hetan husi pasiente depois de halo asaun.

b        O (objektivu) : rezultadu ne’ebé itahetan husi pasiente liu husi observasaun.

c         A (analiza) : komparasaun entre dadaus subjetivu no objetivu hafoin foti desizaun no sejestaun.

d        P (planning) : planu enfermajem ne’ebé kontinua sei hala’o liu husi analiza ne’ebé iha.

(PPNI 2016 Standart Diagnosa Keperawatan Indonésia).

 

 

 

 

                               REFERENSIA

 

Alfarisi , 2010. Definisi dan Klasifikasi Efusi Pleural. Diakses pada tangga 28 oktober         2019 pada http:// doc-            alfarisi.com/2011/09 definisi dan Klasifikasi Efusi            pleural.

Brunner & Suddart, 2002, Buku Ajar keperawatan Medikal Beda , vol 3, edisi 8, penerbit   EGC Jakarta.

Doengoes, Marilyn E 2019 Rencana Keperawatan Untuk Perencanaan dan   Perdokumentasian keperawatan                    Pasien Edisi 3, EGC : Jakarta.

PPNI (2016) Standart Diagnosa Keperawatan Indonesia (1st, ed) Jakarta Selatan Dewaan    Pengurus Persatuan   Nasional Indonésia.

Smeltzer C. Suzanne 2002 Buku Ajar Keerawatab Medikal Bedah Brunner & Suddart Ed. 8 volume 1,Jakarta EGC.

 

0 Response to "KUIDADUS ENFERMAGEM BA PROBLEMA PLEURA EFUSION"

Post a Comment

Iklan Atas Artikel

Iklan Tengah Artikel 1

Iklan Tengah Artikel 2

Iklan Bawah Artikel