KUIDADUS ENFERMAGEM BA PROBLEMA PLEURA EFUSION
KONSEITU MORAS
1.
Definisaun
Efuzaun
pleural hanesan sintomas sériu ne’ebé bele ameasa ba vida. Efuzaun pleural
hanesan kondisaun ida ne’ebé eziste líkidu ho total ne’ebé liu ka esesu iha
kavidade pleural. Efuzaun pleural bele kauza husi tuberkuloze, neuplasma ou
karsinoma, insufisiensia kardiaka, pneumonia, no infesaun virus no baktéria
(Ariyanti, 2003).
Efuzaun
pleural hanesan akumulasaunlíkidu iha kavidade pleural ne’ebé lokaliza iha
superfísie visceral no pariental, prosesu moras primáriu raramente akontese,
baibain hanesan moras sekundáriu husi moras seluk. Normalmente kavidade pleural
konten total líkidu ne’ebé ituan (5-15 ml) funsiona hanesannpelumnasnne’ebé
posibilita superfísise pleural book an sem iha fiksaun (Smeltzer C. Suzane
2002).
2.
Klasifikasaun
a.
Efuzaun
pleural transudat
Ne’e
hanesan balaseamentu kauza exkresu líkidu husi vazus sangíneos mekanismu
formasaun transudat tamba aumentu presaun hidrastik (CHF), diminuisaun
(hipoalbumin) no presaun negativ intrapleural ne’ebé aumentu (atelektasis
águda).
Karaktéristika líkidu
·
Seroza
transpalante
·
Pezu
tipu leve (<1, 012)
·
Iha
limfosit no mezofel maibe laiha neutrofil
·
Protein
<3%
Likidu
transudat iha kavidade pleural koñesidu ho hidrotorax, kauza mak:
·
Moras
fuan
·
Moras
rins (SN)
·
Moras
fígadu (SH)
·
Hipoalbunemia
(malnutrisaun, malabsorsaun)
b.
Efusi
pleural eksudat
Eksudat
ne’e forma hanesan kauza moras husi pleura ne’e rask ne’ebé relasiona ho
aumentu permeabilidade kapilar (misal pneumonia) ka drainasse llimfátiku ne’ebé
menus (ezemplu obtruksaun suplay limfa tamba karsinoma).
Karakteristiu líkidu eksudat :
·
Pezu
tipu > 1.015
·
Nivel
proteina > 3% ka 30 g/dl
·
Ratio
protein pleural kompara ho LDL serum 0,6.
·
Kor
líkidu keruh.
Kauza
husi efusi eksudat ne’e :
·
Kankru
karsinoma brokojenik, mesotelima ka moras metasstistka ba pulmaun ka
superfíssie pleural
·
Infrak
pulmaun
·
Pneumonia
·
Peuritis
virus (alfaric, 2010).
3.
Etiolojia
a. Impedimentu reabsorsaun líkidu husi
kavidade pleural, tamba iha hanesan ba dekompensasaun kordis, moras rins, tumor
mediatmun, sindroma meig (tumor ovarium) no sindroma ven kava superior.
b. Formasaun líkidu ne;ebé esesu, tamba
inflamasaun (tuberkuloza, pneumonia, virus), bronkiektasi, abcess amuba
subfrenik ne’ebé borus ba kavidade pleural, tamba tumor iha ne’e líkidu ho raan
tama no tamba trauma.
c.
Kauza
seluk husi efusi pleural mak :
·
Insufisiensia
kardiaka
·
Nivel
roteina ne’ebé mensu
·
Sirosis
·
Pneumonia
·
Tuberkuloza
·
Emboli
pulmaun
·
Tumor
·
Lezaun/
ruptura/ trauma iha hirus matan
·
Aimoruk
sira (hidralazin, prokainamide, izosianide, phenytoin, klorpromazine,
nitrofuratoin, bromokriptin, drandolen, prokarbazine)
·
Monta
kateter atu hahan, kateter intravena ne’bé laduun di’ak (Brunner & Sudart,
2002).
4.
Manifestasaun
klinika
a. Iha akumulasaun líkidu kauza sente
moras tamba deslokasau, depois de líidu aumenta barak sentimentu moras sei
lakon. No karik líkidu barak pasiente sei sente susar dada iis/ dispneia.
b. Iha mos sinais seluk hanesan febre/
isin manas, bee doko, no dor hirus matan pleuritis (pneumonia), manas aas
(kakus), subfebril (tuberkuloza), kosar barak, me’ar.
c. Deviasaun trachea dook husi fatin
ne’ebé moras bele akntese, karik akontese akumulasaun líkidu pleural ne’ebé
signifikante.
d.
Ezaminasaun fíziku iha kondisaun toba
no tur sei la hanesan, tamba líkidu sei muda pozisaun. Parte ne’ebé moras sei
menus movimentu iha respirasaun, fremitus fraku (papasaun no auskultasaun), iha
perkusaun hetan área surdu (pekak), iha kondisaun tur superfisie líkidu forma
laiha sirkulu (elis Damoiseu).
e. Hetan
triangulu garland ne’e mak areane’ebé perkusaun redup, timpani iha parte
lateral linha elis damoiseu. Triangulu Grocco-Rochfusz, ne’e mak área. Pekak
tamba líkidu dudu mediastrium ba sorin seluk, iha auskultasaun área ne’ebé
vesikular fraku no ronchi.
f.
Iha
isiniu no final moras ne’e rona krepitasaun pleural. (PPNI).
5.
Anatomia
fifiolojia
a.
Anatomia
Pleura
forma husi kamada tésidu mihis rua ne’e mak pleura viseral sorin laran ne’ebé
falun ésidu pulmaun no pleura
parietal sorin liur ne’bé taka parte
laran parede toraxika.
Kavidade
pleural forma husi kamada pleura parientalis no pleura viseralis. Kavidade
hanesan kavidade potensial ne’ebé lokaliza entre pulmaun nomparede peitu. Mahar
kavidade pleura entre kamada rua (2) mais ou menus 10-20 micron. Iha kondisaun
normal kavdade pleural konten líkidu uituan hanesan kamada mihis entre kamada
rua superfisise pleural , iha ne’eb´kamada mihis refere konten líkidu ne’ebé
menus proteina no funsiona hanesan
lumbrikante, no momentu dada iis pulmaun
bele book an lalais no la kona iha parede peitu/ torax.
Líkidu
pleural rezulta / produz husi prosesu
filtrasaun vazus kapilares pleura parietal no absorve fila fali husi vazu
kapilar plura visceral no vazus limfátikus .
Pleura
parietal hale’u husi sirkulasaun sistemik mk :
a)
Pleura
parte leten : sanaka a. Subklavikula
b)
Pleura
parte diafragma : a. Fremitus superior no a. Muskulu fremitus
c)
Pleura
parte mediastimun : a. Periokardiafrenikus.
d) Pleura parte kostal : sanak A. Mamaria interna no sanak a. Interkostais.
b.
Fisiolojia
Reflexaun pleura :
a) Reflexaun
vertebral : pleura kostalis kontinua hanesan pleura medistinalis koluna nia oin
forma reflesaun vertebral ne’ebé mak estika aan ba ISC I- XII.
b) Reflesaun
kostael : pleura kostalis kontinua sai hanesan pleura diafratika forma
reflexaun kostal.
c) Reflesaun eternal; pleura kostalis kontinua sai hanesan pleura mediastinalis iha kotuk. Sternum forma reflesaun esterma.
6.
Patofisiojia
Iha kondisaun normal laiha kavidade
mamuk entre pleura parietalis no pleura viseralis, tamba entre pleura refere
iha líkidu entre 10-20 cc ne’ebé sai hanesan kamada mihis serosa no sempre
movimntu ho regular. Líkidu ne’ebé ituan ne’e sai hanesan lumbrikante entre
pleura rua (2), ho une’e pleura refere fasil atu movimentu entre ida ho ida seluk. Ita hatene katak
líkidu produz husi sélula parietalis no tuir mai absorsaun refere bele akontese
tamba iha presaun hdrostátia ba pleura parietalis ho presaun osmotika koloide
ba pleura viseralis. Líkidu dalabarak husi sistema limfátiku no parte kiik deit
mak absorve husi sistema kapiler pulmonar. Ida ne’e fasilita absorsaun líkidu
ba pleura viseralis mak iha mikrovili braki iha sélula mezofoleal. Total líkidu
iha kavidade pleura mantén, tamba iha balansementu entre produsaun no
absorsaun. Kondisaun ne’e bele akontese tamba iha presaun hidrostátika ho 9 cm.
H2O no presaun osmotika oloide nho númeru 10 cm H2O. Balaseamentu refere bele
distribuii hui fator balu, ida mak infesaun tuberkuloze pulmaun.
Akotese tuberkuloza pulmaun,
primeiru mak basil mikrobakterium tuberkuloza tma liu huis kanal respirasaun ba
alveolu, akontese infesaun primáriu. Husi infesaun primeiru ne’e sei hamosu
inflamasaun kanal limfátiku ba hilus (limfaniditis regional). Inflamasaun ba
kanal limfátiku sei influensia ba permeabilidade membrana. Permeabilidade
membrana sei aumenta ne’ebé ikus mai sei hamosunakumulasaun líkidu iha kavidade
pleural. Dalabarak akontese efusi pleural kauza husi tuberkuloze pulmaun liu
husi fokus sub-pleural ne’ebé ruptura ka liu husi kanal limfaátiku. Kauza seluk
hetan mos iha ruptura kanal ba area kanal limfátiku ne’ebé ba kavidade pleural,
19 cm ka kolumna vertebral.
Iha mos
forma efusi kauza tuberkuloza pulmaun mak sai hanesan eksudat, mak iha proteina
ne’ebé hetan iha líkidu pleural refere tamba insufisiensia kanal proteina
limfátiku. Líkidu ne’e baibain serous, dalaruma mos bele hemorajiku. Kada 1
mllíkidu pleural bele konten leukositu entre 500-2000 ml ne’ebé dominante mak
sélula poli morfonuklear, no depois sélula limfósitu, líkidu efusaun ituan
tebes kontem baktéria tuberkuloze. Akontese efusi laos tamba iha bakteria
tuberkuloze maibe tamba iha efusaun pleural bele hamosub mudansa fíziku balu
entre seluk mak hanesan irama respirasaun la regular, frekuensia respirasaun
auementa, moviemntu peitu asimetria, peitu ne’ebé aas liu fremitus palpasaun
fraku, perkusaun redup. Além de fator sra iha leten, mudansa seluk ne’ebé
hamosu husi efusi pleural kauza infesaun tuberkuloza pulmonar, mak aumentu
temperatura isin, me’ar ho pezu korporal diminui (smeltzer O. Suzzane 2002).
7.
Pathway
Pathway ( Buku ajar keperawatan
medikal bedah, Brunner and suddart 2016)
|
Infesaun |
Impedimentu drainase linfatiku |
|
|
|
||
|
Inflamasaun superficie pleural |
Presaun kapilar pulmaun aumentu |
|
|
|
||
|
Permeabilidade vaskular |
Presaun hidrostatika |
|
|
|
|
|
|
Transudasaun |
Cavum pleural |
|
|
EFUSI PLEURAL |
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
||
|
Padraun respirasaun la efetivu |
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Intoleransia atividade |
Distribui padraun
toba no deskansa |
Defisit nutrisaun |
8. Ezame diagnóstiku
a.
Foto
rongten peitu
Rongten
peitu baibain sai hanesan ntervensaun primeiru ne’ebé alo atu foti diagnóstiku
efusi pleural, ne’ebé nia rezultadu hatudu katak iha líkidu.
b.
CT-
Scan peitu
Ct-scan
ho klaru hatudu pulmaun no líkidu no bele hatudu mos karik iha pneumonia abcess
pulmaun no tumor.
c.
USG-
peitu
USG-
bele ajuda atu define lokalizasaun husi akumulasaun líkidu ne’ebé na total
ituan, no bele halo sekresaun líkidu.
d.
Toraksintesisi
Kauza
husi tipu efusi pleural baibain bele hatne lu husi halo ezaminasaun ba ezemplu
líkidu ne’ebé halo liu husi toraksentesis (foti líkidu liu husi daun no spuit
ne’ebe hatama liu husi iga leet ba kavidade peitu, influensia huis bius lokal).
e.
Biopsia
Karik
iha toraksintesis labele atu define nia kauza, entaun halo biopsia, iha ne’ebé
ezemplu kamada pleural sorin liur foti no ba hlo analiza ba mais ou menus 20%
pasiente, maske halo tiha ona ezaminasaun kmpletu, kauza husi rfusi pleural
labele define.
f.
Bronkoskopia
bronkoskopia dalaruma halo atu ajuda hetan fontes líkidu
ne’ebé akumula.
g.
Analiza
tipu pleural
Efusi
pleural halo diagnosa bazeia ba anamesis no ezaminasaun fíziku no konfirma ho
phototorax. Ho phototorax pozisaun latera dekubitus bele hatene karik iha
líkidu iha kavidade pleura. Ho númeru mínimu 50 mlno ho pozisaun AP ka PA mais
ou menus líkidu iha kavidade pleural 300 mml. Ba phototorax pozisaun AP ka
PA hetan sudut kostopeikus ne’ebé la
kroat.
Depois de hetan ona líkidu efusi pleural sei halo
ezaminasaun hanesan
1)
Kompozisaun
kímiku hanesan proteina, laktak dehidroenase (DU) albumina, amilase PH no
glukosa.
2)
Halo
ezaminasaun gram, kultur sensivitas atu hatene posibilidade aontese infesaun
baktéria.
h.
Sitolojia
Intervensaun
kontinua atu halo evaluasaun líkidu pleural mak atu halo diferensa líkidu
refere, líkidu eksudat ou likidu transudat
(Doengoes & Marilyn, 2009).
9.
Tratamentu
Tratamentu efusi pleural :
a
Terapia
oxijéniu
b
Toraksentesis
Hanesan tratamentu moras báziku no hamamuk líkidu,
indikasaun atu halo toraksentesis mak
atu halakon susar dada iis (dispneia), ne’ebé kauza husi akumulasaun
líkidu iha pleura, no tuir mai karik terapia espesífiku ba moras primaria la
efetivu, tuir mai karik akontese reakumulasaun líkidu.
c
Kateter
peitu no drainajem water-sela.
Dalaruma presija ba pneumototrax water-seal drainajem
(WSD) hanesan unidade ne’ebé servisu hanesan drain atu hasai anin no líkidu liu
husi keteter peitu.
Indikasaun :
a)
Pneumotorax
amba ruptura, kanek sona borus.
b)
Hemotorax
tamba, ruptura pleura, esesu anti-koagulasaun pasca operasaun trorax.
c)
Efusi
pleural
d)
Empiema
tamba moras pulmaun seriu ho kndisaun infamasaun.
Objetivu
tau/ monta WSD
a)
Atu
hasai anin, líkidu ka pleural husi kavidade pleural
b)
Atu
revolva presaun negativu iha kavidade pleural
c)
Atu
dezemvolve fla fali pulmaun ne’ebé kolab
Fatin tau/ monta WSD
a)
Apikal
Tau kateter ba interkostais iii mid klavikula hatama ho
maneira anterolateral
b)
Bazal
Tau
kateter iha interstisial V-V4 ka interkostain VIII-IX mid aksiler. Funsaun atu
hasai líkidu husi kavidade pleural.
Tipu
WSD
·
Sistema
1 botir : sistema drainajem ne’e simples liu no utiliza ba pasiente ho simple
pneumothorax.
·
Sistema
2 botir : iha sistema ida ne’e botir primeiru akumula líkidu/ drainajem no botir segundu mak botir watersail.
·
Sistema
botir 3, botir absorve kontrola drainajem aumenta ba sistema botir 2.
d
Fo
amoruk liu husi hatama ba kavidade pleural atu halo oblitasaun kavidade
pleural, no prevene akumulasaun líkidu kontinua.
e
Modalidade
tratamentu seluk mak: radiasaun parede peitu, operasaun pleurektomy no terapia
diuretika (Alfarisi 2010).
10.
Komplikasaun
Komplikasaun husi efusi pleural mak
hanesan ;
a.
Pneumothorax (tamba anin tama liu husi daun )
b.
Hemotorax
(tamba trauma ba vazus sangíneos intrakostais).
c. Emboli ar/ anin (tamba iha laserasaun ne’ebé klean, kauza anin husi alviolus tama ba vena plumonar).
KONSEITU KUIDADUS ENFERMAJEM
1.
Asesmentu
a.
Identidade
pasiente
Iha etapa
ida ne’e enfermeiru presija hatene kona ba naran, idade, sexu, endressu,
relijiaun, suku, língua, edukasaun no profisaun.
b.
Keixa
prinsipal
Keixa
prisipal hanesan fator prisial ne’ebé dudu pasiente buka ajuda ka trata iha
hospital. Baibain ba pasiente efusi pleural hetan keixa hanesan : susar dada
iis, sente todan iha peitu, dor pleuritika kauza husi irtasaun pleuralne’ebé ho
karakter kroat no terlokasilir, bainhira me’ar no dada iis.
c.
Istória
moras agora
Ba pasiente efusi pleura baibain
hahu ho sinais hanesan me’ar, susar dada iis, dor pleurítiku, sente todan iha peitu, pezu korporal diminui nst.
d.
Istória
moras pasadu
Presija husu karik uluk pasiente
sfre moras hanesan TB pulmonar, pneumonia, insufisiensia
kardiaka, trauma asites n seluk tan. Ida ne’e presija hatene posiblidade iha fator
predispozisaun.
e.
Istória
mors família
Presija husu karik iha familia ruma
sofre moras ne’ebébele kauza ba efusi pleural hanesan
Ca pulmonar, asma, TB pulmonar no seluk tan.
f.
Istória
psikososial
Kona ba sentimentu pasiente ba nia
moras, oinsa maneira tratamentu, no oinsá atetude pasiente ba asaun ne’ebé halo ba nia.
g.
Asesmentu
pola funsional
1)
Padraun
persepsaun no ábitu moris saudavel
Iha asaun médiku no
kuidadus iha hospital influensia mudansa persepsaun kona a saúde.
2)
Padraun
nutrisaun no metablismu
Iha asesmentu padraun
nutrisaun no metabolismu, ita presija sukat altura no pezu pasiente atu hatene
estatutu nutrisaun.presija husu ábitu han no hemu antes no durante iha hospital
ho efusipleural sei halo diminuisaun ba vontade han kauza husi susar dada iis
no presaun iha estrutura abdominal.
3)
Padraun
eliminasaun
Iha asesmentu padraun
eliminasaun presija halo no hsu ábitu defekasaun durante no antes iha
hospital. Tamba kondisaun pasiente
ne’ebé fraku bed rest barak liu no sei hamosu konstpasaun alem de kauza
digestivu iha estrutura abdominal kauza diminuisaun lian peristáltiku múskulus
traktus dijestivu.
4)
Padraun
atividade no ezersisiu
Kauza susar dada iis,
nesesidad O2 tésidu la sufisiente, pasiente sei sente kole lalais bainhira halo
atividademínimu além de ida ne’e pasiente sei diminui atividade tamba do peitu.
5)
Padraun
toba no deskansa
Iha dor peitu,
susar dada iis, no aumentu temperatura kororal sei influensia ba nesesidade
toba no deskansa.
h.
Ezaminasaun
fíziku
1)
Estautut
saúude
Nivel konsiensia pasiente presija
halo, oinsa respon pasiente em jeral, espresaun oin pasiente durante halo
anammese, atetute no komportaentu pasiente ba pesoal saúde, oinsá pasiente na
mood atu hatene nivel ansiendade pasiente.
2)
Sistema
respirasaun
Inspesaun : ba pasiente efusi pleural
forma hemotorax ne’ebé moras iha Iga luan, movimentu respirasaun tuun. Dudu
mediastimum ba área hemotorax kontra lateral ne’ebé hatene husi pozisaun
trakeia no iktus kordis. RR sei aumenta.
Fremitus fokal diminui ba efusi pleural
ne’ebé ho total líkidu > 250 cc.
Lian perkusaun : redup no surdu depende
ba total líkidu ne’ebé iha.
Auskultasaun : lian respirasaun diminui to’o lakon.
3)
Sistema
kardiovaskular
Inspeksaun : presija atensaun lokal
iktus krdis, normal iha ICS-5 iha linha médiu klavikula karik ho luan 1 cm.
Ezaminasaun ne’e ho objetivu atu hatene iha kalae aumentu medida fuan.
Perkusaun : atu define limitasaun korasaun
iha ne’ebé área korasaun ita rona surdu.
Papasaun ; atu sura
frekuensia korasaun (heart rate).
Auskultasaun
; atu define lian fuan I no II singular ou gallop no iha kalae lian korasaun.
4) Sistema
dijestivu
Inspeksaun
: karik iha abdomen/kabun kabuar/ tasak/ teek no tetuk, umbilicus menonjol ka
lae, no halo mosminspeksaun karik iha kafuan balu.
Auskultasaun : atu rona lian peristaltiku iha ne’ebé nia
valor normal 5-35x/ m.
Palpasaun ; atu hatene dor presaun
abdominal iha massa, (tumor, feces), turgor kulit kabun atu hatene nivel
dehidrasaun pasiente, karik hetan hepar.
Perkusaun : lian timpani, líkidu ne’eé
hamosu lia surdu (hepar, asites, vesikula urinária, tumor).
5)
Sistema
neurolojia
Asesmentu nivel konsiensia no GCS.
Ezame reflex patolojia no fisiolojia
Alem de ida ne’e funsaun sensorial mos
presija halo asesmentu hanesan rona, hare, horon no sente.
6)
Sistema
múskulu eskeletal
Halo inspeksun karik iha edema pentiial
Palpasaun ba extremidade atu hatene
nivel perfusaun períferiku no kapilary refltime.
Ho inspeksaun no palpasaun halo ezame ba
forsa múskulu no kompara entre karuk no loos.
7)
Sistema
integumentar
aInspeksaun kondisaun jeral kulit,
ijiene, kor, lezaun bapasiente ho efusi baibain hare cyanisis kauza
insufisiensia sistema transportasaun CO2.
2.
Diagnóstiku
de enfermajem
a.
Inefetividade
padraun respirasaun asosia ho diminuisaun expansaun pulmaun sekundáriu ba
akumulasaun líkidu iha kavidade pleural.
b.
Mudansa
nutrisaun, menus husi nesesidade isin asosia ho fraku, dispneia, no anoreksia.
c.
Intoleransia
atividade asosia ho estragus troka gas ba efusi pleural, frakeza no
imobilidade.
3.
Intervensaun
enfermajem
a.
Diagnostiku
enfermajem
Inefetividade padraun respirasaun asosia
ho diminuisaun espansaun pulmaun sekundáriu ba akumulasaun líkidu iha kavidade
pleural.
Objetivu : depois de hao asaun
enfermajem durante 3x24 horas espera padrau respirasaun bele efetivu fila fali.
Kritériu rezultadu : irama,
frekuensia, no klean respirasaun normal, no iha ezaminasanrongten torax laiha
akumulasaun líkidu no lian respirasaun rona moos.
|
Nú |
Intervensaun |
Rasional |
|
1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. |
Identifika fator kauza. Asesmentu kualidade, frekuensia no relata kada mudansa ne’ebé akontese. Fo pozisaun hatoba kliente ho konfortavel ho pozisaun 60-90 graus ka
haliis ba área ne’ebé moras. Halo auskultasaun lian respirasaun kada 2-4 horas. Ajuda no hanorin asiente atu me’ar no dada iis ho efetivu. Kolabora ho médiku atu fo terapia O2 no terapia aimoruk. Kolabora ho dr atu halo asaun toraksentesis |
Atu bele define tipu efusi leural no bele foti planu asaun ne’ebé loos. Atu bele hatene progresu mudansa kondisaun pasiente to’o iha ne’ebé. Diminuisaun/ tuun diafragma bele haluan área peitu no espansaun pulmaun
bele máximu. Haliis ba área ne’ebé moras bele evita efeitu presaun
gravitasaun líkidu no espansaun másimu. Atu define anormalidade lian
respirasaun iha parte pulmaun. Hanehan área ne’ebé moras bainhira me’ar no dada iismaka’as, hanehan
múskulu abdomen atu me’ar efetivu liu tan. Atu diminui susar dada iis no akontese sianosis kaza hipoksia. Asaun toraksentesis ka funsaun pleura ho objetivu atu halakon susar dada
iis ne’ebé kauza husi akumulasaun kavidade pleural. |
b.
Diagnóstiku
enfermajem
Mudansa nutrisaun menus husi
nesesidade isin, asosia ho frau, dispneia no anoreksia.
Objetivu : depois de alo asaun
enfermajem durante 3x24 horas espera mudansa nutrisaun menus husi nesesidade
isin bele kompleta fila fali.
Kritériu rezultadu : pezu
aumenta, hala’o estilu de vida atu
aumenta / manten pezu korporal ne’ebé loos.
|
Nú |
Intervensaun enfermajen |
Rasionalizasaun |
|
1. 2. 3. 4. 5. 6. |
Oberva no hakerek estatutu nutrisaun pasiente. Kontrola intake no output no pezu korporal periodikamente. Asesmentu anoreksia, laran sa’e no muta. Halo kuidadus ba ibun. Rekomenda atu han uituan no bebeik ho hahan ne’ebé riku ho proteina no
karbohidratu. Kolabora ho nutrisinista atu fo dieta. |
Atu halo identifikasaun ba problema no hili / halo intervensaun ne’ebé
loos. Atu sukat efetividade nutrisaun no suporta líkidu. Atu bele fo influensia ba eskolha dieta no halo identifikasaun ba prolema
atu aumenta intake no utilizasaun nutrisaun. Atu diminui sentimentu la konfortavel iha ibun tamba sputum, ka aimoruk
ne’ebé bele estimula muta. Atu maximiza intake nutrisaun, sem presija energia husi han barak, no
diminui iritasaun gastro. Atu identifia nesesidade nutrisaun atu bele rekupera lalais. |
c.
Diagnóstiku
enfrmajem
Intoleransia atividade asosia ho
estragu troka gas ba efusi peural dor águda, frakeza no imobilidade.
Objetivu : depois de halo asaun
enfermajem espera pasiente bele hala’o fila fali atividade hanesan baibain.
Kritéria rezultadu :halo atividade
ne’ebé baibain pasiente halo, kuidadus ba aan rasikhalo atividade lorloron ho
ajuda uituan.
|
Nú |
Intervensaun enfermajem |
Rasionalizasaun |
|
1. 2. 3. 4. 5. |
Observa no identifika kapasidade liente hala’o atividade. Esplika efetividade no fator ne’ebé bele aumenta nesesidade oxijéniu. Rekomenda programa poupa enerjia, hala’ooráriu ba atividade orloron, no
aumenta tur etapa. Hanorin teknika dada iis ho efetivu. Manten terápia oxijéniu. Fo tempu deskansa ne’ebé sufisiente. |
Atu foti intervensaun kontinua bazeia ba kondisaun pasiente . Atu suporta pasiente hao atividade ne’ebé bele aumenta nesesidade
oxijéniu. Evita utilizasaun enerjia ne’ebé demasiadu. Manten respirasaun tarde no nafatin manten ezersisiu fiziku ne’ebé bele
aumenta kapasidade múskulu respirasaun. Atu manten nesesidade oxijeneasaun. Atu aumenta forsa pasiente no evita kole. |
4.
Implementasaun
enfermajem
Iha etapa implementasaun enfermajem hanesan
etapa da-4 huis kuidadus enfermajem. Ne’e katak atu halo aplikasaun ba planu
intervensaunne’ebé halo ona iha etapa da-3. Asaun ne’ebé halo mak asaun mesak
nomasaun kolaborasaun. Iha faze ne’e enfermeiru sira uza kapasidade ne’ebé mak
iha tratamentu enfermajem ba pasiente ho
maneira jeral no espesífiku ba pasiente.
5.
Evaluasaun
enfermajem
Evaluasaun enfermajem hanesan etapa ikus
husi kuidadus enfermajem, iha etapa ida ne’e ezije ita atu avalia fila fali
implementasaun enfermajem ne’ebé halo ona iha etapa implemetasaun ho objetivu
atu haten atinjimentu ba problema to’o ona iha ne’ebé husi asaun ne’ebé ita
halo.
a
S
(subjektivu) : informasaun ne’ebé it hetan husi pasiente depois de halo asaun.
b
O
(objektivu) : rezultadu ne’ebé itahetan husi pasiente liu husi observasaun.
c
A
(analiza) : komparasaun entre dadaus subjetivu no objetivu hafoin foti desizaun
no sejestaun.
d
P
(planning) : planu enfermajem ne’ebé kontinua sei hala’o liu husi analiza
ne’ebé iha.
(PPNI 2016 Standart Diagnosa Keperawatan
Indonésia).
REFERENSIA
Alfarisi
, 2010. Definisi dan Klasifikasi Efusi Pleural. Diakses pada tangga 28 oktober 2019 pada http:// doc- alfarisi.com/2011/09 definisi dan
Klasifikasi Efusi pleural.
Brunner & Suddart,
2002, Buku Ajar keperawatan Medikal Beda , vol 3, edisi 8, penerbit EGC Jakarta.
Doengoes, Marilyn E
2019 Rencana Keperawatan Untuk Perencanaan dan Perdokumentasian
keperawatan Pasien
Edisi 3, EGC : Jakarta.
PPNI (2016) Standart
Diagnosa Keperawatan Indonesia (1st, ed) Jakarta Selatan Dewaan Pengurus
Persatuan Nasional Indonésia.
Smeltzer C. Suzanne
2002 Buku Ajar Keerawatab Medikal Bedah Brunner & Suddart Ed. 8 volume 1,Jakarta EGC.
0 Response to "KUIDADUS ENFERMAGEM BA PROBLEMA PLEURA EFUSION"
Post a Comment