Graduasaun

Graduasaun
hadomi nafatin o nia prosesu

KONSEITU TEORIA MORAS CHRONIC KIDNEY DISEASE (CKD)

 KONSEITU TERIKU

A.    KONSEITU TEORIKU

 

1.      Definisaun.

Chronik kidney disease (CKD) hanesan prosessu fisiopatolojia ho etiolojia oi-oin ne’ebe fo inpaktu ba funsaun renal ne’ebe ireversivel ba progresivu no kapasidade isin sei falla atu mantein metabolism no ekilibriu likidu no eletrolitu no sei fo kauza hodi akontese uremia (Black no Hauk, 2018)

Chronik kidney disease (CKD) ka moras  renal hanesan disturbiu funsaun renal ne’ebe progresivu no ireversivel ne’ebe maka kapasidade isin falla atu mantein metabolism balansu likidu no eltrolitu hodi akontese uremia. (retensaun ureia no residuos nitrogeniu ran seluk). (Nauri no Widayati, 2019)               

Chronik kidney disease (CKD)hanesan sindrom ida iha klinis ne’ebe kausa ba funsaun rins ne’ ebe menus ho karakteristika krinika diretamente progresivu ho sufisiente no kontinuasaun ho ida ne’e akontese kuandu halo filtrasaun glumerolos menus husi 50 ml/mnt. (Suyono. Et, al 2001)

Chronik kidney disease (CKD) hanesan rins ne’ebe la iha ona forsa atu mantein ambinete ne’ebe konsiste ho kresimentu no desenvolvimentu funsaun rins diminui. Chok kidney disease (CKD) bai-bain fahe ba parte rua maka hanesan: kroniku no aguda. (Nurarif kusuma, 2013).

 

2.      KLASIFIKASAUN .

Klasifiksaun moras Chok kidney disease (CKD) tuir National Kidnay Fundation (2011) fahe ba stadium haat (4) ne’ebe maka sei determina liu husi valor Glomerulu Filtration Rare (GFR) maka hanesan:

         Estadium I

Estragus renal ho GFR normal ka a’as (> 90 ml/minute / 1,73 m2) funsaun rins sei normal miabe akontese ona abnormalidade patologia no kompzisaun husi ran no urina.

         Estadium II

Estragus renal, funsaun renal diminui moderado no hetan abnormalidade patologia no kompzisaun husi ran no urina

         Etadium III.

Dimensaun GFR moderadu (30 – 59 ml/menit / 1,73 m2). Faze ida ne’e sei fahe fali ba faze III a (GFR 45-59) no faze IIIb (GFR 30-44). Iha faze ida ne’e akontese ona iminuisaun funsaun rins moderadu

         Estadium IV.

End Stage Renal Disease (GFR c 15 ml/minute / 1,73 m2). Akontese dimunuisaun funsaun rins grave. Iha faze ida ne’e sei halo preparasaun atu halo terapia ho rins artificial.

 

3.      ETIOLOJIA.

Chok kidney disease (CKD) dalabarak sai hanesan moras komplikasaunhusi moras seluk hanesan mos  moras sekundaria (secondary illness). Kauza ne’ebe dalabarak akontese maka diabetes mellitus no hipertensaun, mai’be alen de ida ne’ e sei iha mo’os kauza sira seluk maka hanesan:

      Glomerulonephritis

      Pyeolonefritis kronika

      Polikistik Renal

      Renal Nuphrosderosis

      Neprolithisis

      Systemic lupus elythematosus

      Aminoglikosida

 

4.      MANIFESTASAUN KLINIKA.

Manifestasaunklinik ne’ebe maka sei mosu iha sistema isin tanba kauza husi moroas Chok kidney disease (CKD). (Plice no Wilson, 2013) maka hanesan tuir mai ne’e:

            a). sistema hematopoetika: manifestasaun klinika ba sistema ne’e etamose, anemia tronbositopenia, sagramentu hemodialis.

 

            b) sistema kardiovaskular: manifestasaun klinika ba sistema ne’e maka hanesan:

      Hipertensaun

      Retinapolia no ensofalopatia hipertensivu

      Disritmia

      Discarditis

      Edema

      Hypervolemia

      Takikardi

      Insufisiensia kardiaka konjenital

            c. sistema respirasaun: manifestasaun mosu iha sistema ne’e maka hanesan;

a)   Supiutum belit

b)   Respirasaun kosmaul

c)   Dyspnea

d)   Temperature sae

e)   Pleura fliction rub

f)    Takipnea

g)   Mear akompana ho moras peliu

h)   Pneumonitis

i)    Edema pulmaun

j)    Halitosis uremik

d. sistema gastrointestinal: manifestasaun klinik ne’ebe mosu iha sistema ne’ e maka   

     hanesan:

a)      Distinsaun abdomen

b)      Nausa no vomitu

c)      Anoreksia

d)      Isin tun

e)      I’is dois amoniak

f)       Ibun kulit maran

g)      Stomatitis

h)      Paralitis

i)       Gastritis

j)       Entilitis

k)      Diareia no konstipasaun

l)       Hemorajia gastrointestinal

v   Sistema Neurolojika: manifestasaun klinik ne’ebe mosu iha sistema ne’e mak    

           hanesan:

a.       Diminuisaun nivel konsiensia

b.      Letarjia

c.       Duvida ka la iha konsentrasaun

d.      Asteriksis

e.       Stupor

f.        Insomnia

g.      Konjungsaun

h.      Koma.

v   Sistema muskuloskeletel: manifestasaun klinika ne’ebe mosu iha sistema ne’e maka hanesan:

a)      Liman ain sin

b)      Mudansa motoriku

c)      Osteodistrofi renal

d)      Kresimentu tarde ba iha labaraik

e)      Rikets renal.

 

v  Sistema dermatolojia: sinais ne’ebe mosu bainhira iha disturbiu distribuisaun metabolika maka hanesan:

a)      Ekimosis

b)      Kristal uremik

c)      Kulit maran

d)      Prulitus

e)      Alterasaun fuuk

f)       Liman kukun tohar lalais ho kor riskau mean ka azul ne’ebe relasiona ho lakon  proteina.

 

v  Sistema urdojia: manifestasaun ba iha sistema urolojia mak hanesan:

a)      Hiperuremia

b)      Azotemia

c)      Proteinuria

d)      Hipermagnessemia

e)      Natrium no sodium la ekilibriu

f)       Fragment no selula ran iha urina

 

v  Sistema reprodusaun: manifestasaun klinik ne’ebe mosu iha sistema refere maka hanesan:

         Lubidu tun

         Disfunsaun ereksaun

         Infertilidade

         Amenorela

         Puberade tarde/neneik.

 

5.      ANATOMIA NO FISIOLOJIA.

 

v  Anatomia

BELE SAASESU IMAGEM IHA REFERENSIA


v  fisiolojia

Sistema urinaria hanesan orgaun isin ne'ebe nia funsaun maka atu responsabiliza sekresaun hanesan urina (dorland, 2012)

1.      Renal.

 hanesan parte ida husi sistema urinaria ne'ebe lokaliza iha retropontoneal iha parte parede abdomen kotuk. forma rinsa hanesan los ho koto musan ho nia naruk mais ou menus 11,5cm, luan 5-7 cm, no nia mahar mais ou menus 3 cm. pozisaun lokalizasaun rin iha parte abdomen posterior ho nia altura hanesan ho L3 (Long, 2016)

funsaun renal tuir (Long, 2016) maka hanesan tuir mai ne'e:

a. filtrasaun. halo filtrasaun hodi soes substansias restu metabolismu no toksina iha ran liu husi  

    urina.

b. Rebsorsaun. Depois de filtrasaun, prosesu formasaun urina tuir mai maka reabstrusaun formasaun urina hanesan filtra fila fali substansia ne'ebe isin presija sei desolve ba fali isin no wainhira isin la presija entaun sai fali husi urina.

c. Sekresaun. Hanesan forma dahikus husi prosesu formasaun urina iha ema nia isin no substansia ne'ebe isin la precisa sei pasa ba iha beixiga liu husi ureter no sei hasai urina husi bexiga liu husi uretra.

v  hormona ne'ebe rins produs maka hanesan:

a. hormon Eritropoetina (EPO) hanesan hormona ne'ebe halo estimulasaun ba medual osea atu produz selula ran mean.

b. renina nia funsaun atu monitoriza presaun arterial

c. klasitrid hanesan forma atuvu husi vitamina D ne'ebe ajuda atu proteje ruin.

v  estrutura orgau renal maka hanesan:

a. nefron hanesan parte importante iha rins no nia funsaun atu foti ran monitoriza metabolismu no mos hasai substansia sira ne'ebe isin la precisa ona.

b. kordes hanesan parte inferior husi rins nian funsaun maka atu hamos glemerutus no tubulos kontaktus.

c. medula fahe ba parte maka hanesan: hente no piramisa rins ligadu sei tama liu husi tubulus, ida ne'e hodi to'o iha rins iha parte ne'e hanesan amak prosesu ikus husi ligadu ba nefroniu.

2. ureter.

ureter hanesan orgaun ida husi sistema urinariu ho nia altura mais ou menus 25 - 30 cm no diametru 3 - 4 mm (Purranja, 2011). ureter nia funsaunmaka hanesan dalan sekresaun husi rins ba iha bexiga.

3. bexiga

bexiga hanesan orgaun ne'ebe kompostu husi kamada muskulu destruktor tolu ne'ebe iha relasaun ba malun (Formand, 2011). Bexiga nia funsaun maka atu armazena provisoriomente urina ne'ebe produs ona husi rins depois de hasai husi rins. beixiga lokaliza iha parte anterior abdomen no total urina ne'ebe atu armazena iha 500 ml, maibe to'o deit 250 ml isin bele hasai ona (Long, 2016)

 

 

4. uretra.

uretra hanesan kanal ida ne'ebe nia funsaun atu hasai urina ne'ebe armazena tiha ona iba bexiga. ba iha mane uretra nia funsau iha rua maka hanesan atu hasai uirna no mos esperma no uretra nia naruk ba mane mais ou menus 15 - 25 cm no ba feto mais ou menus 3 - 5 cm (Purnomo, 2011).

 

6. PATOFISILOGIA.

Faktor sira ne'ebe hamosu CKD maka hahu husi substansia toxiku, infesaun vaskular no mos obtrusaun tratu urinariu ne'ebe hamosu reasuan antigeniu/antibody, diminuisaun ran ba iha rins, retensaun urinaria no diminuisaun GFR, bainhira GFR diminui sei halo retensaun ba iha natrium ka masin iha isin no bainhira akontese ona retensaun natrium iha isin maka likidu mos sei aumenta iha isin lolon maka sei akontese ho nune'e fuan tenki servisu maka'as liutan no kada output iminui maka forsa ran iha rins mos sei diminui no sei hamosu retensaun natrium no likidu ne'ebe aumenta iha isin lolon (Amin no Hardhi, 2015)

Karik aumenta likidu isin maka hamosu problema sira seluk hanesan edema periferiku, tanba mosu altersaun presaun hidrostatika ka osmotika kapilar no mos kausa ba hipertensaun, hipertensaun bele mosu tanba kauza husi aumentu atividade renina anjiotensiva aumenta retensaun vascular, aumenta volume likidu no diminuisaun proglandine (Pricilla, 2016)

Funsaun renal diminui produsaun ikus metabolismu proteina (ne'ebe maka nia normal halo eskresaun ba iha urina laran) tama ba iha ran hamosu urina no sei fo impaktu kada sistema isin nian. wainhira produsaun residous aumenta maka sistema  mos sei maka'as liutan. sistema urinaria, nia sei rekupera fila-fali hafoin tuir mai programa dialise (Brunner no Suddarth, 2013)

1. prejudika ba dpresaun renal.

2. retensaun likidu no uremia.

3. asidose

4. anemia

5. desekilibriu kalsium no fosfatu

6. moras rins uremika.

 

 

7.      PATWAY.

 

8. EXAME DIAGNOSTIKU.

a. Laboratotiu. examinasaun diminuisaun funsaun rins: ureum kreatinina

b. Identifikasaun etiolojia CKD. Analiza urina microbiolojia, urina, kimia, ran, eletriku no    

    imunidinosis.

c. Identifikasaun lobot moras: valor normal:

         Mane: 97 - 137 ml/mnt/1,73m2 ka 0,93 - 132 ml/seg/m2.

         Feto: 88 - 128 ml/mnt/1,73m2 ka 0,85 - 123 ml/seg m2

         Hemopoesis: Hb, trombosit, fibrinog, no fatal koagulasaun

         Eletrolitu: Nat, Kt, HCo2 - Co2, Do 42 - Mg +

         Endokrinu: PTH no T3, T4

         Examinasaun seluk.

d. Diagnostiku

1. Etiolojia CKD no terminal:

         USG

         NEFROGRAM

         PIELOGRAFIA RETROGRANDE NO ATEGRANDE

         MICTUATING CYTOUROGRAPHY (NCU)

 

2. Diagnostiku estragus funsaun rins:

         retograma

         ugg

 

 

 

9. TRATAMENTU.

            Manejementu tratamentu husi CKD maka liu husi kolaborasaun mediku atu atebde ba iha komplikasaun ne'ebe mosu iha CKD. Tratamentu sei fahe ba parte rua maka tratamentu medikamentu no kurativu (plice no Wilson 2013)

a. Tratamentu medikamentu

         Hipertensaun: bele fo aimoruk inhilation enzim

         Glomerulonefitis sei fo aimoruk imunosupresiku

         Volume likidu intravaskuler: fo aimoruk diuretiku

         Asidose metaboliku: bele fo natrium bikarbonatu

         Hipervolemia: bele fo ka atende ho insolina no dekstosa ka natrium polistiren sulforatu, aumenta mos ho kalsiu no vitamina D

b. Tratamentu kurativu.

         hemodialise: fase ran hanesan dalan ne'ebe diak atu bele ajuda metabolismu isin

         intervensaun cirurgia: halo transportasaun ba rins no rins foun maka sei troka rins tuan no servisu.

 

10. KOMPLIKASAUN.

            koplikasaun husi moras CKD tuir (kawalak, wesb no moyer, 2011) maka hanesan tuir mai ne'e:

a.      anemia

b.      neuropatia periferiku

c.       komplikasaun kordopulmunal

d.      komplikasaun gastrointestinal

e.       disfunsaun seksual

f.        defek skeletal

g.      parastesia

h.      difusaun nervus motoriku

B.     KONSEITU KUIDADUS ENFERMAJEN.

 

1.      Asesmentu.

Asesmentu enfermajen  ne'ebe precisa hare ba ema ho insifisiensia renal kronika tuir parabowo (2014) ho Le mode no Burke (2016)

a.      Anamnese.

1.      Identidade.
la iha ida mak espesifiku iha insufisiensia renal kroniku maibe mane mak iha risku a'as tebes relasiona ho sira nia estilu moris nian no padraun moris saudavel

2.      keisa principal.
Iha keisa ne'ebe oi-oin, dala barak dehan diminuisaun urina output ne'ebe tu'un ba oligoria, anuria, diminuisaun nivel konsiensia tanba komplikasaun ba iha sistema sirkulasaun, ventilasaun, anoreksia, laran sa'e no muta diporesis, fatigue, i'is dois no pluritus.

3.      istoria moras presente.
nia keisa maka: anoreksia, nousea, aumenta pezu korporal ka edema, diminuisaun output urina, mudansa padraun respiratoriu, mudansa fisiolojia kulit no dois iha area ibun bainhira koalia.

4.      istoria moras pasadu.
halo asesmentu ba iha moras pasadu hanesan moras fuan hipertensaun, utilizasaun ai-moruk ho demaziadu, diabetes melitus no mos infesaun tratu urinaria.

5.      historia moras familia.
CKD la'os moras kontagiosa no genetika tan ne'e lalaok moras ne'e ladun fo risku ba moras ne'e. maibe iha moras sekunsaria balun maka fo risku hanesan: diabetes melittus iha influensia kona-ba akontesimentu moras CKD, tanba moras sira ne'e hanesan moras eriditaria

6.      histiria psikososial.
kondisaun ida ne'e sempre la iha disturbiu se kuando kliente iha koping adekuadu ne'ebe diak. Ba pasiente ho CKD bai-bain mudansa psikososial akontese iha tempu ne'ebe pasiente sofre mudansa estrutura funsaun isin no hala'o prosesu dialise.

7.      kondisaun jeral no simais vitais.
Kondisaun pasiente CKD bai-bain sente fraku, menus konsiensia depende ba iha nivel toksikasaun. ba iha ezaminasaun sinais vitais sempre hetan resultadu FR aumenta (takipnea), hipertensaun/hipotensaun tuir kondisaun kliente.

8.      sistema respiratoriu.
existe area rua ba iha dalan i'is nian. bainhira akontese komplikasaun asidose/alkalose respiratoriu maka kondisaun respirasaun sei hasoru disturbiu patolojika. padraun respiratoriu aumenta lalais (kosmaul)

9.      sistema hematologia.
Sei hare iha friction rub ba iha kondisaun uremia todan. alen ida ne'e bai-bain akontese aumenta presaun arterial, akral malirin, crt > 3 segundos, palpitasaun fuan, chest pain, dyspneu, disturbiu ritmu fuan no disturbiu sirkulasaun sira seluk. kondisaun ida ne'e sei aumenta grave se bainhira substansia restu metabilismu aumenta a'as iha isin tanba eskresaun la efetivu, alen de ida ne'e iha fisiolojia ran ne'e rasik sei iha disturbiu anemia tanba diminuisaun eritropoetin.

10.  sistema neuromuskular.
Diminuisaun nive konsiensia akontese bianhira akontese hiperkarbik no sirkulasaun serebral iha problema. Tanba ne'e diminuisaun kognitivu no akontese desorientasaun ne'ebe maka pasiente ho CKD sei sofre.

11.  sistema kardiovaskuler.
Moras ne'e iha relasaun direta ho akontesikmetu CKD maka inklui hipertensaun, presaun arterial ne'ebe a'as sei fo influensia ba volume vaskular no sei provoka retensaun natrium no be'e no sei hasa'e presaun fuan nian.

12.  sistema endokrino.
iha indikasaun ka rotasaun ho padraun sexual, pasiente ho CKD sei sofre disfunsaun seksual, tanba diminuisaun hormona reprodusaun. alen de ida ne'e, se bainhira kondisaun CKD relasiona ho moras diabetes melitus disturbiu iha sekresaun insolina ne'ebe fo inpaktu ba prosesu metabolismu.

13.  sistema urinaria.
Ho kondisaun/insufisiensia funsaun renal ho kompleksu. (filtrasaun, sekresaun, reabsorsaun no eskresaun) manifestasaun ne'ebe sempre mosu maka diminuisaun urina output < 400ml/dia no bele to'o ba anuria.   

14.  sistema degistivu.
Disturbiu sistema digestivu tanba efeitu husi moras (strees effect) sempre hetan anoreksia, nousea no vomitu no mos diareia.

15.  sistema muskuloskletal.
Ho disturbiu/insufisiensia funsaun sekresaun ba iha rins maka sei fo inpaktu ba prosesu demineralizasun ruin no sei akontese risku a'as ba osteoporosis.

 

b. examinasaun fisiku.

1.      Sinais vitais: PA sa'e, T sa'e, P sa'e, disretmia, respirasaun kospiral

2.      ulun:
a. matan: konjuntiva anemia, matan mean, hare la mos, edema periorbital
b. fu'uk: Mihis, mahar no to'os
c. inus: respira ho inus
d ibun: ulserasaun no hemorojia, respirasaun dois, amonia, laran sa'e, muta no arota

3.      kakorok: aumenta vena jugular

4.      peitu no toraks: utilizasaun muskulu auxiliar ba respirasaun, respirasaun kosmaul no mos krekels, pneumonitis, edema polmonar, friction ruppencordial.

5.      abdomen: moras iha kanotak, osites.

6.      genitalia: atropia testikular, amenoreia.

7.      ektermidade: CRT > 3 segundus, liman kukun to'os no mihis, ain sente manas, foot drop, forsa muskular tu'un.

8.      kulit: ekimose, kulit maran no kosar, kor kulit metan hiperpigmentasaun, katar (puriritis), liman kukun mihis no edema.

            Grau edems:

a.                  grau I: profundidade 1-3 cm no fila fali 3 seg.

b.                  grau II: profundidade 3-35 cm no fila fali 5 seg.

c.                   grau III: profundidade 5-7 cm no fila fali 7 seg.

d.                  grau IV: profundidade > 7 cm no fila fali 7 seg.

 

2. Diagnostiku enfermajen

Diagnostiku enfermajen ba iha moras insufusiensia renal kroniku tuir Nanda (2015-2017) maka hanesan: 

a.      disturbiu troka gasosa asisia ho desekilibriu perfusaun ventilasaun

b.      aumenta volume likidu asosai ho problema mekanismu regulasaun

c.       perfusaun rins la efetivu asosia ho hipertensaun

d.      dor asisai ho ajente lesaun biolojiku

e.       desekilibriu nutrisaun menus husi nesesidade isin asosia ho menus nutrisaun

f.        estragus integridade kulit asosia ho mudansa estatutu likidu

g.      disfunsaun sekseual asosia ho diminuisaun funsaun produsaun hormona

 

C. Intervensaun enfermajen.

1. Diagnostiku enfermajen I: disturbiu troka gazosa asosiadu ho desekilibriu prefusaun       

    ventilasaun.

  NOC:

         Respiratory status: gas exchogen, ventilation

         vital sans status

kriteru resultadu:

         halo demostrasaun ba aumentu ventilasaun no 02 ne'ebe adekuadu

         mantein higiene pulmaun no livre husi sinais distrees resoiratory

         halo semostrasaunba mear ne'ebe la efetivu no lian i'is ne'ebe mos la iha sianose no dyspnea (bele hasai subtum, bele dada i'is ho diak la iha pursed lips

         sinais vital normal

NIC.

airway manejement.

         loke dalan i'is uza tekniku  chin lift ka jawthruh bainhira precisa

         pozisaun pasiente atu maksimiza ventilasaun.

         identifikasaun pasiente se presija monta ekipamentu O2 artifisial.

         halo fisioterapia ba peitu se karik presija

         hasai secresaun mear ka saction

         fo bronkodilator wainhira presija

         monitoriza respirasaun no stratura O2

2. Diagnostiku  enfermajen II: e.        desekilibriu nutrisaun menus husi nesesidade isin asosia ho menus nutrisaun.

NOC.

         nutrisional status: food and fluid

         intake

         nutrient intake

         waght contol

kriteriu resultado:

         iha aumenta ba pezu isin bazeia ba objetivu

         pezu idela basei ba altura

         bele halo identifikasaun nesesidade jutrisaun

NIC.

nutrcional manajament

         avalia karik iha alerjia ba ai-han

         kolabora ho nutrisionista atu determina total kalori no nutrisaun ne'ebe presija

         hamos substansia midar

         la iha sinal mal nutrisaun

 

 

nutrisaun minitor

         pezu pasiente nian normal

         nota se karik iha mudansa ho pesu isin.

         monitor tipu no total atividade ne'ebe halo

         monitor turgor kulit

         monitor laran sa'e no muta

         monitor nivel albumin total proteina, Hb no nivel kresimentu.

3. Diagnostiku  enfermajen II: dor asosia ho ajente lesaun biolojiku.

NOC.

         pain level

         pain control

         compart level

kriteriu resultadu

         bele kontrola moras ( hatene kausa moras no bele uza tekniku non farmakolojia atu hamenus moras)

         keisa katak moras redus ho utilizasaun manejementu moras

         kapasidade identifika moras (skala, identidade, frekuensia no sinal moras)

         hateten katak sente konfortavel depois de dor menus)

NIC.

pain manajement

         halo asesmentun ba moras ho maneira komplexu atu ientifika lokalizasaun no kuidadu moras

         observa reasaun verbal ne'ebe la konfortavel

         monitor sinais vitais

         avalia tipu no fontes moras

         hanorin konaba tekniku relaxamentu.

 

 

4. Diagnostiku  enfermajen II:  estragus integridade kulit asosia ho mudansa estatutu likidu

NOC.

         Integridade tesidu

         envolve sikatrizasaun

kriteriu resultadu

         perfusaun tesidu normal

         la iha sinais infesaun

         tekstur kulit normal

         hatudu katak hatene ona prosesu sikatrizasun  kulit parese akontese menus lesaun

         hatudu katak akontese ona prosesu sikatrizasaun kanek.

NIC.

prosesu manajemen.

         fo hatene ba pasiente atu uza roupa nebe luan

         proteje hijien kulit atu mos nafatin

         mobilizasaun muda muda pozisaun pasiente kada oras rua

         monitor kulit karik iha mean

         monitoriza estatutu nutrisaun

 

 

 

 

 

 

E.     Implementasaun enfermajen

Hanesan etapa daha'at husi prosesu enfermajen ne’ebé hahu depois de enfermeiru/a halo ona planu intervensaun enfermajen ne’ebé sei implemeta hodi atinji objetivu ne’ebé espera. Implementasaun enfermajen hanesan ida husi prosesu enfermajen nian esplika planu kuidadus enfermajen hodi atinje planu objetivu ne’ebe iha ona. Kapasidade atu ne’ebe mak presija husi enfermeiru iha etapa implementasaun mak kapasidadeb komunikasaun ne’ebe mak efetivu atu kria relasaun mutual fiar no ajuda malu, kapasidade psikomotor, kapasidade atu halo obeservasaun sistemika, kapasidade atu fó edukasaun saude, kapasidade advovakasia no kapasidade halo evaluasaun. (Asmadi 2017).

 

 

D.    Avaliasaun enfermajen.

Avaliasaun hanesan prosesu ikus husi prosesu enfermajen ne’ebe bazeia ba objetivu enfermajen ne’ebe mak define ona. Rezultadu husi kuidadus enfermajen nian define bazeia ba iha mudansa karakter husi kriteria rezultadu ne’ebe define ona, ne’ebe akonetse adaptasaun husi individu (Nursalam, 2018).

 

  

 

REFERENSIA

Amin no Hardhi (2015). Aplikasi Asuhan Keperawatan Berdasarkan Diagnose Medis       Dan Nanda Nic-Noc Edisi Revisi Jilid 3. Jogjakarta: Mediaction Publising.

Black & Hawks (2018). Keperawatan Medikal Bedah: Management Klinis untuk Hasil     yamg Dihartapkan oleh Nampira: Salemba Embah Patria

Brunner no Suddarth (2014). Keperawatan medical bedah (12th ed; Eka anisa Mardela, Ed.). Jakarta: Penerbit Kedokteran EGC

Nurarif and Kusuma (2015). Aplikasi Asuhan Keperawatn berdasarkan diagnosis medis   & NANDA NIC_NOC. Jogjakarta: Media Action

Price & Wilson (2013). Patofisiologi Konsep Klinis Proses-Proses Panyakit. Edisi VI:     EGC

PPNI (2018). Standar intervensi keperawatan Indonesia: Definisi dan keperawatan, edisi I. Jakarta: DPP PPNI

PPNI (2016). Standar Diangosis Keparawatan Indonesia. Edisi I. Jakarta: DPP PPNI

0 Response to "KONSEITU TEORIA MORAS CHRONIC KIDNEY DISEASE (CKD)"

Post a Comment

Iklan Atas Artikel

Iklan Tengah Artikel 1

Iklan Tengah Artikel 2

Iklan Bawah Artikel