KONSEITU KUIDADUS ENFERMAGEM (CHF) INSUFICIENSIA CARDIACA COGNITIVA
KONSEITU MORAS
1. DEFINISAU
Insuficiensia cardiaca cognitive mak
hanesan kardisaun patafisiologia Ida neebe fallansu husi fuan neebe mantein sirkulasaun
adekuadu ba Neceesidade isin maske iha presaun (Onkowijaya &Wantarya 2017)
Insuficiencisia
cardiaca cognitiva mak hanesan sindrone
klinika (forma husi sinais no sintimas ).akompanha ho iis boot no faringe (bainhira
deskansa ba iha atividade)neebe kauza husi problema estrutura ba funsaun fuan
Insuficiensia
cardiaca cognitiva cauza husi perturbasaun neebe Gosta akontese diminuisaun
armazenamentu vatikulu (difinisaun diastoliku) No kontraksaun
miokardia(definisaun sistolik) sudoyo (leu,dkk 2017) iha nucorip,a h 2017)
Insufuciencia cardiac cognitiva mak hanesan bainhira
kondisaun Fuan la iha forsa atu bonba ran balu
hodi prense necessidade Sirkulasaun isin ba metabolism nia presiza ba
iha kanal isin ba kondisaun refere, no mos persaun ba presenca iha fuan sei
ass.(aspani 2017)
2.
KLASIFIKASAUN
v
Klassifikasaun tuir sintomas no intensidade sintomas
(Morton 2017).
1. Insuficiente kardioka kognetiva ajuda mosu sintomas
hanesan derepent, bai-bain durante loron hira ou oras hira nia laran.
2.
Insuficiensia kardioka
kognetiva kronika
3. Kresimentu sintomas durante fulan hira to’o tinan hira
nia laran no fo imagem moris inforsa loro-loron.
v
Klassifikasaun
insuficiensia kardioka kognetiva tuir nia fatin.
1.
Insuficiensia
kardioka kognetiva karuk hanesan insufisiensia ventikulu laos karuk atu prence
ka hamamuk ho loos no bele kontinua halo klassifikasaun sai hanesan disfunsaun
sistolek no diostolik.
2.
Insufisiensia
kardioka kognetiva loos hanesan insufisiensia vertikulu loos bomba tuir
adekuadu,kauza husi insufisiensia kardioka kognetiva loos ida ne’ebe sempre
akontese mak insufisiensia kardioka kognetiva karuk,maibe insufisiensia
kardioka kognetiva loos bele akontese/mosu karik existe ventikulu karuk normal
no laiha kauza insufisiensia kardioka kognetiva karuk Ic loos bele mos
mosu/akontese husi moras hipertensaun arter1 pulmonar1
Klasifikasaun grau normal:
Grau 1: La iha kaixa –ita
sei bele halo aktividade fiziku loron-loron sem akompanha kolen ka iss boot
Grau 2: Komam atividade
fiziku naton bele kauza kolen ka is boot,maibe karik atividade ida ne’e hapara
maka kaixa mos sei lakon:
Grau 3:Naton- atividade
fiziku komam bele kauza klen ka iss boot maibe kaixa sei lakon karik atividade
hapara
Grau 4: Todan si labele
halo atividade fisiku loron-loron mesmu iha tempu deskansa mos keixa nafatin
iha mos todan , karik halo atividade mesmu atividad Kaman
3. ETIOLOGIA
Em jeral kauza
insifisiensia kardioka kognetiva forma ba iha grupu hanesan tuir mai
ne’e:(Aspani, 2017).
A. Disfusaun
miokardia
B. Todan
presaun aas no hanesan sistolik (Sistolik overload)
1. Volume: defek septum atrial defek septum ventrikel.
Duktus arterious portu.
2.
Presaun
: Stenosis aorta,strenosis
pulmonal,koartas : aortas.
3. Disaritmia
C. Todan
volume aas hanehan distolik(distolik overload.
D.
Aumenta
necessidade metabolismu (demand overload)
Tuir smeltzer (2017)
iha livru hanorin enfermagen medial-cirurgia Insufisiensia kardioka kognetiva kauza husi aspetu
kondisaun oi-oin.
A. Kelainan
muskulu fuan
Insufisiensia
kardioka kognetiva sempre akontese ba sofredor kelainan muskulu fuan,kauza husi
menus kontraktilitas fuan,kondisaun ne’ebe bazeia ba kauza perturbasaun funsaun
muskulu fuan hetan aterosklerosis coroner,hipertensaun arterial no moras
degeneratis ka inflamasaun ezemplu cardiomiopati
Aterosklerosis coroner kauza ba iha disfunsaun miokordium tamba perturba kanal ran ba iha fuan akontese hipoksia no asidosisn(impaktu husi intupidu asaun (loktat) intark miokardium (selula fuan ne’ebe mate) bai-bain akontese infusiensia kardioka kognetiva Insafilmiokardium kauza hamenus kontraktilitas.
Hipertensaun
sistemik ka pulmonal (umenta after load) aumenta todan servisu fuan no ba iha
nia tempu kauza hipertrofi serobut muskulu fuan hipertensaun bele insufisiensia
kardioka kognetiva liu husi mekanismu balun.
Moras fuan seluk akontese hanesan impaktu moras fuan
ne’ebe los,ida ne’ebe diretamente influensia ba
fuan,mekanismu bai-bain ligasaun iha perturbasaun kanal ran ne’ebe tama
ba fuan.
Faktor sistemiku hetan faktor bo’ot balun ne’ebe nia
papel iha desenvolvimentu no todan insufisiensia cardioka kognetiva aummenta
aas ba metabolismu (ex: isin manas,tirotoksikosis) hipoksia no anemia mos bele
hamenus suplay oxogenio ba iha fuan.
4.
MANIFESTASAUN KLINIKA
A. Insufisiensia
kardioka kognetiva karuk:
1. Kognetivu
pulmonar: dyspnea (Iis boot),mear krekets pulmaun,nivel saturnasaun oksigenio
menus,iha lian husi fuan no aumenta lian fuan S3 ka"galop
ventikel"bele detekta husi auskultasi.
2.
Dispnea
bainhira halo aktividade (DoE) ortopnea,
dyspnea nocturnal paroksismal(PND)
3. Mear
maran no la iha tasak husi primeirun kleur, ba be-beik bele muda ba mear tasak
4. Sputum
barak no kor pink (ran)
5. Perfunsaun
kanal ne’ebe la favoravel
6.
Oligusia
(menus urina) no nokturia (sempre nia iha tempu kalan)
7.
Ho
dezenvolve insufisiensia kardiaka kognetiva sei hamosu sintomas hansan : perturbasaun metabolism, oinhalai, ulun moras, konfusi, tauk, ansietas
, sianosis, isin kulit kamutis ka malirin no bokon
8.
Takikardia
la iha forsa, pulsaun la iha forsa no kolen.
B.
Insufisiente kardiaka kognetiva
Kognetivu kanal periferiku no viselar aumenta tamba parte
los husi fuan labele atu hamamuk volume ran ho adekuadu ho ida sei labele
akumula ran hotu-hotu ne’ebe tuir normal fila ba sirkulasaun vena.
1.
Edemos extermidade okos
2.
Distensaun vena kakorok
no escitos
3. Hepartornegali no dor pres ba iha kuadrante loos parte
leten iha abdomen no akontese impaktu vena aumenta boot iha hepar
4.
Anorexia no muta.
5.
La iha forsa (kolen).
5.
ANATOMIA
NO FISIOLOGIA
Sistema
sirkulasaun ran forma husi fuan,vaso sanguineo,no kanal linfe fuan hanesan
orgaun bombeados boot ne’ebe hakiak sirkulasaun ba iha isin tomak.Artoria lori
ran husi fuan,vena lori ran ba iha fuan,kapilar halo ligasaun entre arteria ho
vena,entre entre sira na’in rua no hanesan dalan husi hahan no restu soe iha
ne’e mos akontese troka gases iha liquido extracellular no interstial.
Fuan
mak orgaun hanesan muskulu,modelo coneoco baseia iha leten,no aas liu iha
okos,Apeks (Ass/boot) sorin karuk,todan husi fuan mais ou menus 300 gram.
Localiza fuan : fuan lokaliza iha torax nia laran,entre
pulmaun rua ne’e no iha esteraun nia kotuk no hatene liu ba karuk do que loos.
6. PATHWAY
7. EXAME
DIAGNOSTIKU
Exame diagnostiku ida ne’ebe bele halo ba
pasiente ho kazu insufusiensia kardiaka kognetivu mak hanesan tuir mai ne’e :
b. Koko stress : hanesan examinasaun non-invasif ne’ebe ho objetivu atu determina posibilidade istemia ka infeksaun ne’ebe akontese antes.
c. Ekokardiografia
1.
Ekokardiografia
modelu m (utiliza ba edukasaun volume fila no anormalidade regional,modelu M sempre
uza no husu (EkG)
2.
Ekokardiografia
dimensaun rua (2) (C1 Scan)
3.
Ekokardiografia
dopler fo (imagen no aproximasaun transsofagnia ba iha fuan.
d.
Katorijasaun
fuan : presaun abnormal hanesan indikasaun no ajuda halo diferensa
insufisiensia cardiaka kognetiva loos no karuk no estenosis valvula ka
infisiensia.
e.
Radiografia
torax : bele hatudu fuan ne’ebe aumenta lalatak imagen dilatasaun ka
hiperterapi sala, ka mudansa iha vaso sanguineo abnormal.
8.
KOMPL IKASAUN
Tuir mai hanesan variedade problema saude ne’ebe
sai komplikasaun insufisiensia kardiaca congestiva :
-
Falensia renal
-
Disturbios dos valvulas
cardiacas
-
Aritmia
-
Danos no figadu
-
Stroke
-
Atake kardiaku
-
Anemia
-
Depresaun.
TERAPIA
1. Diuretik
(Diuretik tiazid no loop diuretic)
Hamenus kongestiva
pulmonar no edema perifer,hamenus sintomas volume ne’ebe aas hanesan ortopnea
no dispenea natural peroksimal hatun volume plasma tuir mai hatun preload hodi
hamen us servisu fuan no nesesidade
oxigenio no mos hatun afterload hodi tensaun arterial tun.
2. Antagonis
aldesteron
Hatun mobilidade
pasiente ho insufisiensia kardiaka husi agudo to’o troniku.
3. Ai-moruk
inotropic
Aumenta kontrasaun
muskulu fuan no cusah fuan
4. Glukosida
digitais
Aumenta forsa k ontraksaun
muskulu fuan kauza volume distribuisaun tun.
5. Vasodilator
(captropi),isososrbi) dinitrat)
Hamenus preloa d no
afterload ne’ebe barak liu dilatasaun pembuluh darah vena kauza preload fuan
menus no kapasidade vena aumenta.
6. Inhibitor
Acc
Hamenus kadar angiostensin iha sirkulasaun
laran no hamenus sekresaun aldosterone too kauza ba sekresaun nutrisaun no bee
tuun. Inhibitor ne’e mos hatun retensi
vaskuler vena no tensaun arterial ne’ebe kauza ba cu rah fuan aumenta.
v Terapia
non fakmakologia
Sujere ba pasiente hodi halo
limitasaun ba aktividade tuir todan keixa hanesan : dieta minimu masin,hamenus
pezu,hamenus temak,hamenus stress psikis hadook an husi sigaru,olahraga tuir
oras.
KONSEITU KUIDADUS ENFERMAGEM
a)
ASESMENTU
Avaliasaun ba kliente sira ho problema insufusiensia
kardiaka kongestivu mak aspetu
importante ida husi prosesu enfermagem no
kontinua halo planu no asaun
enfermagem nian . enfermeira sira kolekta dadus bazika kona ba informasaun husi
estatus kliente kona ba avaliasun priopridade ida. Historia revizaun inklui
kuidadus klientes ,liliu ba sira iha relasaun ho deskrisaun kona ba sintomas
sira. Sinal no sintomas sira ne’ebe inklui ba kliente ho problema insufisiensia
kardiaka kongestiva (CHF) mak hanesan: dispneia, batuk, mudah lelah, insomnia, kegelisahan,
edema iha extremidade no anorexia.
I.
IDENTIDADE KLIENTE
a. Naran
b. Idade
c. Sexo
d. Relijiaun
e. Hela fatin
f.
Nivel edukasaun
g. Servisu
h. Data tama hospital
i.
Diagnosa medico
j.
Numero pasiente
k. Data asesmento .
II.
Keixa prinsipal : mak
hanesan problema ou razaun ne’ebé kliente rasik hasoru hodi keixa mai ita liu
husi keixa prinsipal.
a. Dispneia: reklamasaun husi dispneia ka dada iis nebe mak
makas no hatudu momos kona ba manifestasaun pulmonar sekundario no faillansu
husi ventrikulo nebe husik hela ba kontratu atu hamenus ninia produsaun
sufisientemente.
b. Fizika fraku: manifestasaun prinsipal ba diminuisaun husi debitu kardiaka produsaun fraku bainhira halao aktividades sira hotu.
c. Edema sistematika : Presaun arterial pulmonar bele
aumenta resposta no aumenta kroniku husi dalan pulmonares. Tuir matenek nain
(Muttakin 2019).
III.
Historia moras agora
: revizaun historia mediku atual ne’ebé apoia husi keixa prinsipal. Ida ne’e
ita hao liu husi kontinuasaun pergunta lubuk ida kona ba kliente nia fizika
fraku.
IV.
Historia moras
antes/pasadu : revizaun historia médico
passadu ne’ebé suporta husi revizaun katak kliente sira antes nee hetan moras
hadaet ou lae. . Dalaruma kliente iha hirus matan hanesan ne’e ka lae?
Miokardio, hipertensaun, DM no hiperlipidemia.
V.
Historia moras
familia/keluarga : enfermeira/o husu kona ba moras ruma ba membru familia
ne’ebé seidauk iha sperensia kona ba moras sira.
VI.
Ezaminasaun fizika :
a. Kondisaun geral
Ezaminasaun fizika hare liu ba kliente nia estadu geral
kona ba insufisiensia kardiaka ne’ebé faillansu baibain hare liu ba iha nivel
difisiensiabne’ebé envolve ba sistema central nervuz no rezultadu sinais
vitais.
b. Ezaminasaun persistema
1. Sistema respirasaun
2. Sistema kardiovaskular
3. Sistema persyarafan.
4. Sistema digestivu
5. Sistema endokrina
6. Sistema integumentar
7. Sistema muskulu eskeletal
2. DIAGNOSA ENFERMAGEM
1.
Padraun
respiratoriu la efetivu relasiona ho diminuisaun husi volume pulmonar.
2.
Debitu
cardiaka diminui relasiona ho volume sistoliku diastoliku.
3.
Disturbios
trokas gasosas relasiona ho infiltrasaun liquido alveolu.
PLANU INTERVENSAUN
|
No |
diangosa enfermagem |
objetivu no kriteria rezultadu |
intervensaun |
Rasional |
|
1 |
padraun respiratorio la efetivu relasiona ho
diminuisaun husi volume pulmonar |
depois de halo kuidadus enfermagem durante 1x24 oras
espera katak kliente bele normal fila fali husi kriteria rezultadu = padraun respiratorio normal ona diminuisaun volume pulmonar normal ona. =sinais vitais dalan normal. |
1.
Observa sinais
vitais 2.
Monitorin
padraun respiratorio kliente nian 3.
Palpasaun
pulso periferiku. 4.
Monitor lian
kardiaka. 5.
Monito kulit
pucat/kamutis no sianosis. 6.
Hanorin
kliente atu kuidadus equipamentus sira nebe utiliza. 7.
Kolabora ho
mediku sira hodi fo tratamentu. |
1.
Hodi hatene
kondisaun jeral kliente nian 2.
Atu hatene
padraun respiratorio husi kliente. 3.
Atu hatene
pulso periferiku. 4.
Atu hatene
lian kardiaku 5.
Atu hatene
kulit kamunis no sianosis. 6.
Kliente bele
komprende hodi halo tuir no kuidadus. 7.
Atu nune
doutor sira hodi fo tratamentu. |
|
2 |
Debitu cardiaka diminui relasiona ho volume sistoliku diastoliku. |
depois de halo kuidadus enfermagem durante 1x24 horas
espera katak debitu kardiaka diminui bele diak fila fali husi kriteria
rezultadu: =sinais vitais dalan normal =Demostrasaun aumenta ventilasaun no oxigenio adekuada. = Mantein hijiene pulmonar livre husi sinais sinais
diestrees respiratoria. |
1.
Observa sinais
vitais. 2.
Auskultasaun
lian respirasaun efeitus husi lian adisional. 3.
Fo
bronkodilatador karik presiza. 4.
Observa lian
respirasaun. 5.
Monitorin
sinais vitais antes fo medikamentos. 6.
Explika
ba familia ba kliente no familia kuidadus equipamentos sira ne’eb’e kliente
utiliza. 7.
Kolabora
ho doutór hodi fó tratamento |
v Atu hatene kondisaun jeral kliente nian. v Atu hatene lian respirasaun efeitus no lian adisional. v atu hatene bronkodilatador nebe presiza. v Atu hatene lian respiasaun v Atu hate sinais dalan normal ou lae depois de fó
medikamentos. v Atu familia no kliente komprende hodi halo tuir. v
Atu
hamenus kliente nia moras sira. |
|
3 |
disturbios
trokas gasosas relasiona ho infiltrasaun liquido alveolu. |
Depois de halo
kuidadus enfermagem durante 2x24 oras espera katak kliente nele diak fila
fali husi kriteria rezultadu: Sinais vitais
dalan normal. Disturbios
trokas gazosas adekuada. |
1.
Monitorin sinais vitais
2.
Fó pozisaun semi-folwer
. 3. Hanorin kliente atu labele muda posisi tun sae. 4.
Hanorin kliente atu
mantein nafatin pozisaun. 5. Explika ba familia atu tau matan ba kliente nia
ekipamentus. 6. Kolabora ho médico hodi fó tratamento. |
1.
Atu hatene kodisaun
jeral kliente niaan. 2. Hodi nune kliente bele dada iis ho diak. 3.
Hodi bele mantein
nafatin posisi. 4. Hodi kliente bele komprnde hodi halo tuir. 5. Hodi familia bele hatene hodilabele hasai. 6. Ajuda minimija kliente nia problema. |
Implementasaun Enfermajen
Implementasaun enfermajen
hanesan etapa prosesu kuidadus enfermajen ba dá-haat ne’ebé sei hala’o bazeia
ba planu intervensaun enfermajen ne’ebé mak planu ona.
Avaliasaun Enfermajen
hanesan etapa prosesu kuidadus enfermajen ikus ne’ebé hala’o ho objetivu atu
sukat atinjimentu husi objetivu no kriteria resultadu ho utilizasaun maneira
SOAP.
Hasdianah &
Suprapto, Breast Kankruncer facts and figure. 2014-2016. Atlanta: AmeriKankrun Kankruncer
society
Erick, T. (2017). Kanker, Antioksidan dan
Terapi Komplementer, Jakarta: Gramedia.
Manuaba (2017). Buku 1 patofisoiologi “Konsep
Klinisproses-proses Penyakit”. Edisi: 4. Jakarta : EGC.
Sjamsuhidayat, R dan De
Jong W. (2017). Buku ajar Ilmu bedah. Jakarta: EGC
Kanker foundation, 2018 :Anatomi Fisiologi : Kurikulum
berbasis kompetensi untuk keperawatan & kebidanaan , Ed. 4. Jakarta : EGC.
Lodia Kristin, 2018, Nursing outcome
ClassifiKankrution (NOC): Ed. 5 : Jakarta . EGC
Jiendra, 2017, Buku saku keperawat KBM. Ed.2.
Jakarta: EGC
Bulechek, 2014, Situasi penyakit
kanker, kesehatan RI: Jakarta.
Moorhead, Sue 2015, Nursing Kankrure and MediKankrul
record... Kesehatan. Ed : 3 : Jakarta.EGC
0 Response to "KONSEITU KUIDADUS ENFERMAGEM (CHF) INSUFICIENSIA CARDIACA COGNITIVA"
Post a Comment