Graduasaun

Graduasaun
hadomi nafatin o nia prosesu

KONSEITU KUIDADUS ENFERMAGEM (CHF) INSUFICIENSIA CARDIACA COGNITIVA

 KONSEITU MORAS

 

1.       DEFINISAU

Insuficiensia cardiaca cognitive mak hanesan kardisaun patafisiologia Ida neebe fallansu husi fuan neebe mantein sirkulasaun adekuadu ba Neceesidade isin maske iha presaun (Onkowijaya &Wantarya 2017)

Insuficiencisia cardiaca cognitiva  mak hanesan sindrone klinika (forma husi sinais no sintimas ).akompanha ho iis boot no faringe (bainhira deskansa ba iha atividade)neebe kauza husi problema estrutura ba funsaun fuan

Insuficiensia cardiaca cognitiva cauza husi perturbasaun neebe Gosta akontese diminuisaun armazenamentu vatikulu (difinisaun diastoliku) No kontraksaun miokardia(definisaun sistolik) sudoyo (leu,dkk 2017) iha nucorip,a h 2017)

Insufuciencia cardiac cognitiva mak hanesan bainhira kondisaun Fuan la iha forsa atu bonba ran balu  hodi prense necessidade Sirkulasaun isin ba metabolism nia presiza ba iha kanal isin ba kondisaun refere, no mos persaun ba presenca iha fuan sei ass.(aspani 2017)

 

2.       KLASIFIKASAUN

 

v  Klassifikasaun tuir sintomas no intensidade sintomas (Morton 2017).

 

1.      Insuficiente kardioka kognetiva ajuda mosu sintomas hanesan derepent, bai-bain durante loron hira ou oras hira nia laran.

2.      Insuficiensia kardioka kognetiva kronika

3.      Kresimentu sintomas durante fulan hira to’o tinan hira nia laran no fo imagem moris inforsa loro-loron.

v  Klassifikasaun insuficiensia kardioka kognetiva tuir nia fatin.

 

1.       Insuficiensia kardioka kognetiva karuk hanesan insufisiensia ventikulu laos karuk atu prence ka hamamuk ho loos no bele kontinua halo klassifikasaun sai hanesan disfunsaun sistolek no diostolik.

 

2.      Insufisiensia kardioka kognetiva loos hanesan insufisiensia vertikulu loos bomba tuir adekuadu,kauza husi insufisiensia kardioka kognetiva loos ida ne’ebe sempre akontese mak insufisiensia kardioka kognetiva karuk,maibe insufisiensia kardioka kognetiva loos bele akontese/mosu karik existe ventikulu karuk normal no laiha kauza insufisiensia kardioka kognetiva karuk Ic loos bele mos mosu/akontese husi moras hipertensaun arter1 pulmonar1

 

Klasifikasaun grau normal:

Grau 1: La iha kaixa –ita sei bele halo aktividade fiziku loron-loron sem akompanha kolen ka iss boot

Grau 2: Komam atividade fiziku naton bele kauza kolen ka is boot,maibe karik atividade ida ne’e hapara maka kaixa mos sei lakon:

Grau 3:Naton- atividade fiziku komam bele kauza klen ka iss boot maibe kaixa sei lakon karik atividade hapara

Grau 4: Todan si labele halo atividade fisiku loron-loron mesmu iha tempu deskansa mos keixa nafatin iha mos todan , karik halo atividade mesmu atividad Kaman

 

3.       ETIOLOGIA

 

Em jeral kauza insifisiensia kardioka kognetiva forma ba iha grupu hanesan tuir mai ne’e:(Aspani, 2017).

A.    Disfusaun miokardia

B.     Todan presaun aas no hanesan sistolik (Sistolik overload)

1.      Volume:  defek septum atrial defek septum ventrikel. Duktus arterious portu.

2.      Presaun :  Stenosis aorta,strenosis pulmonal,koartas : aortas.

3.      Disaritmia

C.     Todan volume aas hanehan distolik(distolik overload.

D.    Aumenta necessidade metabolismu (demand overload)

Tuir smeltzer (2017) iha livru hanorin enfermagen medial-cirurgia Insufisiensia  kardioka kognetiva kauza husi aspetu kondisaun oi-oin.

A.    Kelainan muskulu fuan

Insufisiensia kardioka kognetiva sempre akontese ba sofredor kelainan muskulu fuan,kauza husi menus kontraktilitas fuan,kondisaun ne’ebe bazeia ba kauza perturbasaun funsaun muskulu fuan hetan aterosklerosis coroner,hipertensaun arterial no moras degeneratis ka inflamasaun ezemplu cardiomiopati

Aterosklerosis coroner kauza ba iha disfunsaun miokordium tamba perturba kanal ran ba iha fuan akontese hipoksia no asidosisn(impaktu husi intupidu asaun (loktat) intark miokardium (selula fuan ne’ebe mate) bai-bain akontese infusiensia kardioka kognetiva Insafilmiokardium kauza hamenus kontraktilitas.

Hipertensaun sistemik ka pulmonal (umenta after load) aumenta todan servisu fuan no ba iha nia tempu kauza hipertrofi serobut muskulu fuan hipertensaun bele insufisiensia kardioka kognetiva liu husi mekanismu balun.

Moras fuan seluk akontese hanesan impaktu moras fuan ne’ebe los,ida ne’ebe diretamente influensia ba  fuan,mekanismu bai-bain ligasaun iha perturbasaun kanal ran ne’ebe tama ba fuan.

Faktor sistemiku hetan faktor bo’ot balun ne’ebe nia papel iha desenvolvimentu no todan insufisiensia cardioka kognetiva aummenta aas ba metabolismu (ex: isin manas,tirotoksikosis) hipoksia no anemia mos bele hamenus suplay oxogenio ba iha fuan.

 

4.  MANIFESTASAUN KLINIKA

 

A.    Insufisiensia kardioka kognetiva karuk:

1.      Kognetivu pulmonar: dyspnea (Iis boot),mear krekets pulmaun,nivel saturnasaun oksigenio menus,iha lian husi fuan no aumenta lian fuan S3 ka"galop ventikel"bele detekta husi auskultasi.

2.      Dispnea bainhira halo aktividade (DoE)  ortopnea, dyspnea nocturnal paroksismal(PND)

3.      Mear maran no la iha tasak husi primeirun kleur, ba be-beik bele muda ba mear tasak

4.      Sputum barak no kor pink (ran)

5.      Perfunsaun kanal ne’ebe la favoravel

6.      Oligusia (menus urina) no nokturia (sempre nia iha tempu kalan)

7.      Ho dezenvolve insufisiensia kardiaka kognetiva sei hamosu sintomas hansan :  perturbasaun metabolism,  oinhalai, ulun moras, konfusi, tauk, ansietas , sianosis, isin kulit kamutis ka malirin no bokon

8.      Takikardia la iha forsa, pulsaun la iha forsa no kolen.

 

B.     Insufisiente kardiaka kognetiva

Kognetivu kanal periferiku no viselar aumenta tamba parte los husi fuan labele atu hamamuk volume ran ho adekuadu ho ida sei labele akumula ran hotu-hotu ne’ebe tuir normal fila ba sirkulasaun vena.

1.      Edemos extermidade okos

2.      Distensaun vena kakorok no escitos

3.      Hepartornegali no dor pres ba iha kuadrante loos parte leten iha abdomen no akontese impaktu vena aumenta boot iha hepar

4.      Anorexia no muta.

5.      La iha forsa (kolen).


5.  ANATOMIA NO FISIOLOGIA

Sistema sirkulasaun ran forma husi fuan,vaso sanguineo,no kanal linfe fuan hanesan orgaun bombeados boot ne’ebe hakiak sirkulasaun ba iha isin tomak.Artoria lori ran husi fuan,vena lori ran ba iha fuan,kapilar halo ligasaun entre arteria ho vena,entre entre sira na’in rua no hanesan dalan husi hahan no restu soe iha ne’e mos akontese troka gases iha liquido extracellular no interstial.

Fuan mak orgaun hanesan muskulu,modelo coneoco baseia iha leten,no aas liu iha okos,Apeks (Ass/boot) sorin karuk,todan husi fuan mais ou menus 300 gram.

Localiza fuan : fuan lokaliza iha torax nia laran,entre pulmaun rua ne’e no iha esteraun nia kotuk no hatene liu ba karuk do que loos.

 

6.        PATHWAY     


7.       EXAME DIAGNOSTIKU

   Exame diagnostiku ida ne’ebe bele halo ba pasiente ho kazu insufusiensia kardiaka kognetivu         mak hanesan tuir mai ne’e :

 b.      Koko stress : hanesan examinasaun non-invasif ne’ebe ho objetivu atu determina posibilidade istemia ka infeksaun ne’ebe akontese antes.

c.       Ekokardiografia

1.      Ekokardiografia modelu m (utiliza ba edukasaun volume fila no anormalidade regional,modelu M sempre uza no husu (EkG)

2.      Ekokardiografia dimensaun rua (2) (C1 Scan)

3.      Ekokardiografia dopler fo (imagen no aproximasaun transsofagnia ba iha fuan.

d.      Katorijasaun fuan : presaun abnormal hanesan indikasaun no ajuda halo diferensa insufisiensia cardiaka kognetiva loos no karuk no estenosis valvula ka infisiensia.

e.       Radiografia torax : bele hatudu fuan ne’ebe aumenta lalatak imagen dilatasaun ka hiperterapi sala, ka mudansa iha vaso sanguineo abnormal.

 

8.          KOMPL IKASAUN

  Tuir mai hanesan variedade problema saude ne’ebe sai komplikasaun insufisiensia kardiaca congestiva :

-          Falensia renal

-          Disturbios dos valvulas cardiacas

-          Aritmia

-          Danos no figadu

-          Stroke

-          Atake kardiaku

-          Anemia

-          Depresaun.

          TERAPIA

1.      Diuretik (Diuretik tiazid no loop diuretic)

    Hamenus kongestiva pulmonar no edema perifer,hamenus sintomas volume ne’ebe aas hanesan ortopnea no dispenea natural peroksimal hatun volume plasma tuir mai hatun preload hodi hamen us servisu fuan  no nesesidade oxigenio no mos hatun afterload hodi tensaun arterial tun.

2.      Antagonis aldesteron

Hatun mobilidade pasiente ho insufisiensia kardiaka husi agudo to’o troniku.

3.      Ai-moruk inotropic

Aumenta kontrasaun muskulu fuan no cusah fuan

4.      Glukosida digitais

Aumenta forsa k ontraksaun muskulu fuan kauza volume distribuisaun tun.

5.      Vasodilator (captropi),isososrbi) dinitrat)

Hamenus preloa d no afterload ne’ebe barak liu dilatasaun pembuluh darah vena kauza preload fuan menus no kapasidade vena aumenta.

6.      Inhibitor Acc

Hamenus kadar angiostensin iha sirkulasaun laran no hamenus sekresaun aldosterone too kauza ba sekresaun nutrisaun no bee tuun. Inhibitor ne’e mos hatun retensi vaskuler vena no tensaun arterial ne’ebe kauza ba cu rah fuan aumenta.

 

v  Terapia non fakmakologia

Sujere ba pasiente hodi halo limitasaun ba aktividade tuir todan keixa hanesan : dieta minimu masin,hamenus pezu,hamenus temak,hamenus stress psikis hadook an husi sigaru,olahraga tuir oras.

 

 

KONSEITU KUIDADUS ENFERMAGEM

 

a)      ASESMENTU

Avaliasaun ba kliente sira ho problema insufusiensia kardiaka kongestivu  mak aspetu importante ida husi prosesu enfermagem no  kontinua  halo planu no asaun enfermagem nian . enfermeira sira kolekta dadus bazika kona ba informasaun husi estatus kliente kona ba avaliasun priopridade ida. Historia revizaun inklui kuidadus klientes ,liliu ba sira iha relasaun ho deskrisaun kona ba sintomas sira. Sinal no sintomas sira ne’ebe inklui ba kliente ho problema insufisiensia kardiaka kongestiva (CHF) mak hanesan: dispneia,  batuk, mudah lelah, insomnia, kegelisahan, edema iha extremidade no anorexia.

I.                   IDENTIDADE KLIENTE

a.       Naran

b.      Idade

c.       Sexo

d.      Relijiaun

e.       Hela fatin  

f.        Nivel edukasaun

g.      Servisu

h.      Data tama hospital

i.        Diagnosa medico

j.        Numero pasiente

k.      Data asesmento .

II.                 Keixa prinsipal : mak hanesan problema ou razaun ne’ebé kliente rasik hasoru hodi keixa mai ita liu husi keixa prinsipal.

a.       Dispneia: reklamasaun husi dispneia ka dada iis nebe mak makas no hatudu momos kona ba manifestasaun pulmonar sekundario no faillansu husi ventrikulo nebe husik hela ba kontratu atu hamenus ninia produsaun sufisientemente.  

b.      Fizika fraku:  manifestasaun prinsipal ba   diminuisaun husi  debitu kardiaka produsaun  fraku bainhira halao  aktividades sira hotu.

c.       Edema sistematika : Presaun arterial pulmonar bele aumenta resposta no aumenta kroniku husi dalan pulmonares. Tuir matenek nain (Muttakin 2019).

 

III.              Historia moras agora : revizaun historia mediku atual ne’ebé apoia husi keixa prinsipal. Ida ne’e ita hao liu husi kontinuasaun pergunta lubuk ida kona ba kliente nia fizika fraku.

IV.              Historia moras antes/pasadu :  revizaun historia médico passadu ne’ebé suporta husi revizaun katak kliente sira antes nee hetan moras hadaet ou lae. . Dalaruma kliente iha hirus matan hanesan ne’e ka lae? Miokardio, hipertensaun, DM no hiperlipidemia.

V.                Historia moras familia/keluarga : enfermeira/o husu kona ba moras ruma ba membru familia ne’ebé seidauk iha sperensia kona ba moras sira.

VI.              Ezaminasaun fizika :  

a.       Kondisaun geral

Ezaminasaun fizika hare liu ba kliente nia estadu geral kona ba insufisiensia kardiaka ne’ebé faillansu baibain hare liu ba iha nivel difisiensiabne’ebé envolve ba sistema central nervuz no rezultadu sinais vitais.

b.      Ezaminasaun persistema

1.      Sistema respirasaun

2.      Sistema kardiovaskular

3.      Sistema persyarafan.

4.      Sistema digestivu

5.      Sistema endokrina

6.      Sistema integumentar

7.      Sistema muskulu eskeletal

2.  DIAGNOSA ENFERMAGEM  

1.      Padraun respiratoriu la efetivu relasiona ho diminuisaun husi volume pulmonar.

2.      Debitu cardiaka diminui relasiona ho volume sistoliku diastoliku.

3.      Disturbios trokas gasosas relasiona ho infiltrasaun liquido  alveolu.

 

 

PLANU INTERVENSAUN

No

diangosa enfermagem

objetivu no kriteria rezultadu

intervensaun

Rasional

1

padraun respiratorio la efetivu relasiona ho diminuisaun husi volume pulmonar

 

depois de halo kuidadus enfermagem durante 1x24 oras espera katak kliente bele normal fila fali husi kriteria rezultadu

= padraun respiratorio normal ona

diminuisaun volume pulmonar normal ona.

=sinais vitais dalan normal.

1.      Observa sinais vitais

2.      Monitorin padraun respiratorio kliente nian 

3.      Palpasaun pulso periferiku.

4.      Monitor lian kardiaka.

5.      Monito kulit pucat/kamutis  no sianosis.

6.      Hanorin kliente atu kuidadus equipamentus sira nebe utiliza.

7.      Kolabora ho mediku sira hodi fo tratamentu.

1.      Hodi hatene kondisaun jeral kliente nian

2.      Atu hatene padraun respiratorio husi kliente.

3.      Atu hatene pulso periferiku.

4.      Atu hatene lian kardiaku

5.      Atu hatene kulit kamunis no sianosis.

6.      Kliente bele komprende hodi halo tuir no kuidadus.

 

 

7.      Atu nune doutor sira hodi fo tratamentu.

 

 

2

Debitu cardiaka diminui relasiona ho volume sistoliku diastoliku.

depois de halo kuidadus enfermagem durante 1x24 horas espera katak debitu kardiaka diminui bele diak fila fali husi kriteria rezultadu:

=sinais vitais dalan normal

=Demostrasaun aumenta ventilasaun no oxigenio adekuada.

= Mantein hijiene pulmonar livre husi sinais sinais diestrees respiratoria.

1.      Observa sinais vitais.

 

2.      Auskultasaun lian respirasaun efeitus husi lian adisional.

 

3.      Fo bronkodilatador  karik presiza.

 

4.      Observa lian respirasaun.

 

5.      Monitorin sinais vitais antes fo medikamentos.

 

6.      Explika ba familia ba kliente no familia kuidadus equipamentos sira ne’eb’e kliente utiliza.

 

7.      Kolabora ho doutór hodi fó tratamento

v  Atu hatene kondisaun jeral kliente nian.

v  Atu hatene lian respirasaun efeitus no lian adisional.

 

v  atu hatene bronkodilatador nebe presiza.

v  Atu hatene lian respiasaun

 

v  Atu hate sinais dalan normal ou lae depois de fó medikamentos.

v  Atu familia no kliente komprende hodi halo tuir.

 

 

 

 

v  Atu hamenus kliente nia moras sira.

 

 

 

 

3

disturbios trokas gasosas relasiona ho infiltrasaun liquido  alveolu.

Depois de halo kuidadus enfermagem durante 2x24 oras espera katak kliente nele diak fila fali husi kriteria rezultadu:

Sinais vitais dalan normal.

Disturbios trokas gazosas adekuada.

1.      Monitorin sinais vitais

 

2.      Fó pozisaun semi-folwer .

 

3.      Hanorin kliente atu labele muda posisi tun sae.

 

4.      Hanorin kliente atu mantein nafatin pozisaun.

 

 

 

5.      Explika ba familia atu tau matan ba kliente nia ekipamentus.

 

6.      Kolabora ho médico hodi fó tratamento.

1.      Atu hatene kodisaun jeral kliente niaan.

2.      Hodi nune kliente bele dada iis ho diak.

3.      Hodi bele mantein nafatin posisi.

 

 

4.      Hodi kliente bele komprnde hodi halo tuir.

 

 

5.      Hodi familia bele hatene hodilabele hasai.

 

 

 

6.      Ajuda minimija kliente nia problema.

 

    Implementasaun Enfermajen

Implementasaun enfermajen hanesan etapa prosesu kuidadus enfermajen ba dá-haat ne’ebé sei hala’o bazeia ba planu intervensaun enfermajen ne’ebé mak planu ona.


    Evaluasaun Enfermajen

Avaliasaun Enfermajen hanesan etapa prosesu kuidadus enfermajen ikus ne’ebé hala’o ho objetivu atu sukat atinjimentu husi objetivu no kriteria resultadu ho utilizasaun maneira SOAP.

 


 REFERENSIA

 

Hasdianah & Suprapto, Breast Kankruncer facts and figure. 2014-2016. Atlanta: AmeriKankrun Kankruncer society

Erick, T. (2017). Kanker, Antioksidan dan Terapi Komplementer, Jakarta: Gramedia.

Manuaba (2017). Buku 1 patofisoiologi “Konsep Klinisproses-proses Penyakit”. Edisi: 4. Jakarta : EGC.

Sjamsuhidayat, R dan De Jong W. (2017). Buku ajar Ilmu bedah. Jakarta: EGC

Kanker foundation, 2018 :Anatomi Fisiologi : Kurikulum berbasis kompetensi untuk keperawatan & kebidanaan , Ed. 4. Jakarta : EGC.

Lodia Kristin, 2018, Nursing outcome ClassifiKankrution (NOC): Ed. 5 : Jakarta . EGC

Jiendra, 2017, Buku saku keperawat KBM. Ed.2. Jakarta: EGC

Bulechek, 2014, Situasi penyakit kanker, kesehatan RI: Jakarta.

Moorhead, Sue 2015, Nursing Kankrure and MediKankrul record... Kesehatan. Ed : 3 : Jakarta.EGC

 

 

 

 

0 Response to "KONSEITU KUIDADUS ENFERMAGEM (CHF) INSUFICIENSIA CARDIACA COGNITIVA"

Post a Comment

Iklan Atas Artikel

Iklan Tengah Artikel 1

Iklan Tengah Artikel 2

Iklan Bawah Artikel