Graduasaun

Graduasaun
hadomi nafatin o nia prosesu

KONSEITO TEORIA KUIDADUS ENFERMAGEM HYALINE MEMBRANE DISEASE (HMD)


DEFINISAUN 

Hyaline membrane Disease (HMD) ou hanaran mos Respiratory Distress Symdroma (RDS) hanesan resultadu husi imaturidade husi pulmaun ne’ebe akontese perturbasaun troka gas. Bazeia ba estimativa (perkiraan) 30% husi morto recêm-nacido (neonatus) kauza husi HMD ou komplikasaun ne’ebe geral (Behrman, 2016 & Leifer 2017).

Moras ne’e akontese tanba menus formasaun ou hasai Surfaktan hanesan Kimiawi pulmaun. Surfaktan hanesan buat ne’ebe mistura ho lipoprotein ne’ebe ativo ho superficie ne’ebe melapisi alveoli no evita alveoli kolaps ba ekspresaun ikus. (Bobak, 2017).

Ho maneira klinika ba Bebe ho HMD Mostrar (menunjukkan) takipnea (>60x/m), respirasaun iha parte inus, retrasaun intercostal no subcostal, expiratory grunting(merintih) durante oras primeiru moris. Sinais klinika seluk, hanesan hipoksemia no polisitema. Sinais seluk husi RDS hanesan hipoksemia, hiperkabla, no acidose respiratory ou acidose mistura (Bobak, 2017).

 

  1. KLASIFIKASAUN

Sindrom gawat nafas, respiratory Distress Syndrome (RDS) grupu hanesan tuir mai ne’e (Bobak, 2017):

a.       Syndrom gawat nafas klasik (clasic Respyratory Distress syndrome) Thoraks peito forma hanesan kauza sino/bel tanba menus aerasi (underaration). Volume pulmaun menus, parenkim pulmaun iha padraun retikulogranuler difusaun, no hetan foto broncho gram anin ne’ebe tama ba iha perifer.

b.      Sindrom gawat nafas sedang-berat (moderately severe respiratory Distress Syndrome) padraun retikulogranuler ne’ebe liu no distribui hanesan.pulmaun hypoaerated. Bele hare ba iha bronkhogram anin aumenta.

c.       Sindrom gawat nafas berat (severe Respiratory Distress Syndrome) hetan retikulogranuler ne’ebe forma opaque (feminin/makulin) ba iha pulmasun rua iha area cystic ba iha pulmaun los baibain amostra alveoli ne’ebe berdilatasi ou empisema interstitial pulmonal ne’ebe sedu.

 

  1. ETIOLOGIA

Hyaline Membrane Disease (HMD) dalabarak akontese ba bebe ne’ebe ho prematura. Incidente kompara ho idade gestacional no pezu. Signifika aumenta joven ho idade inan isin rua sira. Aumenta aas akontese HMD ba bebe hanaran. Sebaliknya aumenta idozu ho idade isin rua, aumenta menus akontese HMD (Surasmi, 2013). Hyaline Membrane Disease (HMD) to’o 60 -80 % akontese ba bebe ne’ebe ho idade gestacional menus husi 28 semanas, 15-30% ba bebe entre 32 no 36 semanas, to’o 5% ba bebe ne’ebe menus husi 37 semanas no dalaruma ba bebe ne’ebe ho fulan to’o. Aumenta frekuensia relasiona ho bebe husi inan ne’ebe ho moras Diabetes, traballu ne’ebe seidauk to’o idade gestacional 37 semanas, gestacional multi fetos, traballu seksio sesaria, traballu lais, asfiksia, stress, malirin no iha historia bebe ne’ebe seidauk kuinese, incidente aas ba bebe preterm mane ou isin kulit mutin (Nelson, 2016).

  1. MANIFESTASAUN KLINIKA

Manifestasaun klinika Hyaline Membrane Disease (HMD) mak hanesan tuir mai ne’e:

1.      Moras membrana hialin ne’e sei akontese ba bebe ne’ebe prematura ho nia todan 1000-2000 kg ou idade gestacional 30-36 semanas. Nunka hasoru ba bebe ho todan liu husi 2500 kg.

2.      Historia asfiksia durante bebe moras ou sinais gawat bainhira bebe moris ikus. Komesa aumenta iha 6-8 oras primeiru

3.      Perturbasaun respirasaun ba bebe primeiru kauza husi atelektasi no perfusaun pulmaun ne’ebe menus. Kondisaun ne’e sei hare imajen klinika hanesan dispnea ou hiperpneu, sianosis tanba SPO2 O2 ne’ebe menus no tanba derivasaun vena arteri iha pulmaun ou corasaun, retraksaun suprasternal, epigastrium, interkostal no respiratory grunting. Seluk husi sinais perturbasaun respirasaun, hasoru sinais seluk exemplu bradikardia (dalaruma hasoru kauza husi moras membrana hialin maka’as), hipotensi, kardiomegali, pitting edema primeiru iha ran dorsal liman/ain, hipotermia, tonus muskular ne’ebe menus, sinais sentral bele hare karik akontese komplikasaun. (Staf Pengajar IKA, FKUI, 2017).

 

  1. ANATOMIA FISIOLOGIA

Sistema Respirasaun (Nelson, 2016).

1.      617a2d81df4e7Anatomia Respirasaun


 Pulmaun lokaliza ba iha cavidade peito ne’ebe fahe ba pulmaun los no karuk. Pulmaun sira envolto (dibungkus) husi membrana tipis mak pleura viseral no pariental.

a.       Alveolus  hanesan grupo bolso hanesan anggur ne’ebe berdinding tipis no bele dada iha ikus parte dalan respirasun. Parede Alveolus hamrik husi kamada ida fatin iha selula alveolus tipe I. Kada Alveolu mos dikelilingi husi membrana kapilar pulmonar, ne’ebe parede mos iha ketebalan selapis sel.

b.      Surfaktan pulmaun

Surfaktan pulmaun hanesan kahur buat ida kompleksivu gordura no proteina ne’ebe hasai husi selula alveolus tipe II. Kahur ne’e terselip entre molekula sira, bee dicairan iha parte alveolus no hamenus tensaun superfisial alveolus.

c.       Desenvolvimentu Surfaktan pulmaun

Sintese surfaktan iha, hahu to’o iha semana 18 durante idade gestacional to’o Pulmaun sai maduro total surfaktan iha tecidu pulmaun aumenta. Sekresaun surfaktan haho to’o idade gestacional 28 semanas. Surfaktan hasoru iha likidu laran pulmaun fetal no likidu amnion. Surfaktan pulmaun hanesan kompleks lipid no protein. Lipid ne’ebe primeiru hanesan dipalmitoilfosfatidilkolin. Protein ne’ebe dalaruma iha surfaktan besik husi proteina A,B,C,D ne’ebe desempenha mos iha metabolismu


  1. PATOFISIOLOGIA

Bebe prematura Alveoli sei kiik, parede thorak sei fraku, desenvolvimentu pulmaun sei seidauk perfeitu, produsaun surfaktan seidauk perfeitu (menus produsaun Surfaktan), inflamasaun la hanesan bainhira inspirasaun, no kolaps alveoli bainhira ekspresaun pulmaun rigido (kaku), mudansa fisiologia pulmaun, bele desenvolve pulmaun(compliance) menus.

Ventilasaun pulmonar akontese metabolismu anaerob no akumula acidu lakta no asidu organika sei barak okxigeniu asidosis metabolika respirasaun maka’as presija atu fo resultadu energia menus seguransa Shunting intrapulmonar glokogen no gordura aumenta bebe fraku laiha respon menggigi bebe. Perturbasaun troka atelektasis menus gas. Pulmaun la bele bebe atu lakon hasai CO2 ne’ebe manas iha isin. Ventilasaun menus Thermoregulasila la efektivu, no Pola respirasaun la efektivu.(Surasmi, 2016).

 


  1. PATWAY




  1. EZAMINASAUN DIAGNOSTIKU

1.   Foto Radiologia, foto rontgen, inspeksaun ne’e mos presija tebes atu bele hare mos moras seluk ne’ebe tratamentu no iha sinais ne’ebe hanesan moras membrana hialin, exemplu Pneumotoraks, hernia diafragmatika no seluk tan. Foto klasik ne’ebe hetan kona ba foto rontgen pulmaun mak bercak difus berupa infiltrate retikulogranuler ne’e aumenta att/buruk prognosis bebe.

2.   Foto Laboratorium koko ran nivel asam laktat iha ran laran meninggi no nivel sei as hosi 45 mg % , prognosis amenta aat,nivel bilirubin amenta as kuando kompara ho bebe normal ho nia todan neebe hanesan. Nivel Pao2 menus hosi kauza oksigem iha pulmaun laran no tamba iha derivasaun arteri-vena. Nivel Pao2 meninggi tamba perturbasaun ventilasaun no hasai CO2 hanesan konsikuensi atelektasis pulmaun. pH ran menus no defisit babain amenta iha konsikuensia asidosis respiratorio no metaboliku iha corpo. Inspeksaun funsaun pulmaun kuidadu mos mudansa ba iha funsaun pulmaun seluk hanesan,volume tidal neebe menus,lung compliansa menus,funsaun residus merenda akompanha kapasidade vital neebe limitado. Hanesan mos funsaun ventilasaun pulmaun no sei disturbasaun inspeksaun funsaun kardiovaskular investigasaun ho kateterisasi kuidadu fuan wainhira mudansa iha funsaun kardiovaskular  forma ho duktus arteriosus paten, derivasaun hosi los ba karuk (depende ba kontinua moras), menus presayn arterial pulmaun no sistematiku.foto patologia ou histo patologia ba otopsi,foto iha pulmaun hatudu iha atelektasi no membrana hialin iha alveolus laran no duktus alveolaris. Iha sorin nee hetan derivasaun parte pulmaun neebe senti efesima. Membrana hialin neebe hetan, neebe komsistem hosi fibrim no sel eosinofilik neebe bele mos liu hosi ran ou sel epitel ductus neebe neokrotik.(staf pengajar IKA,FKUI, 2017).

 

8.      JESTAUN TRATAMENTU

Tratamentu Mediku

1.      Fo ambiente ne’ebe optimal, temperatura bebe sempre uza hodi koko atu nune’e bele iha batas normal (36,5ºC-37,0ºC) ho maneira koloka bebe iha inkubator laran. Umidade fatin mos tenke adekuadu (70-80%) (Ngastiyah, 2017).

2.      Fo oxigeniu sempre halo ho kuidadu tanba bele fo influensia kompleksaun ba bebe prematura. Fo O2 ne’ebe maka barak liu hodi bele cauza komplikasaun hanesan: fibrosis pulmaun, harahun retina, (fibroplasias retrolental), ddl (Ngastiyah, 2017).

3.      Fo likidu no eletrolit presija tebes atu mantein homeostasis no hadok husi dehidrasaun. Bele komesa fo glukosa 5-10% ho total ne’ebe hanesan ho idade no todan maka 60-125 ml/kg BB/hari.

Asidosis metaboliku ne’ebe sempre fo enkontradu bele lalais dikoreksaun bele fo NaHCO3 ho maneira intravena (Ngastiyah, 2017).

4.      Fo antibiotik atu prevene infeksaun sekunder, bele fo penisilin ho dosis 50.000-10.000 u/kgBB/hari, ou ampisilin 100mg/kg BB/hari, ou bele mos gentamisin 3-5 mg/kg BB/hari (Ngastiyah, 2017).

5.      Progresu ikus iha tratamentu pasiente HMD hanesan fo Surfaktan eksogen (Surfaktan husi liur), ai-moruk ne’e presija efektivu bele apresia(Ngastiyah, 2018).

  1. KOMPLIKASAUN

Komplikasaun ne’ebe bele akontese kauza membrana Hialin, entre (Staf Pengajar IKA, FKUI, 2016).

a.       Sangramentu intrakranial husi tanba desenvolvimentu sistema nervosu sentral primeiru sistema vascularizasaun, iha hipoksia no hipotensi ne’ebe dalaruma akompanha ho sock/strok. Faktor hanaran bele loke nekrosis iskemik, primeiru ba iha vaso sanguineo kapilar iha area periventrikular no bele mos iha ganglia basalis no tecido cerebral.

b.      Sintoma neurologika ne’ebe tampak forma kuinesementu ne’ebe menus, apneu, movimentu padraun matan ne’ebe estranho, parte extremidade no forma sinal neonatus seluk.

c.       Komplikasaun pneumotorik ou pneuma mediastinum bele mos timbul ba bebe ne’ebe hetan ajuda ventilasaun mekaniku. Fo O2 ho presaun ne’ebe la kontrola ho diak, bele mos kauza ruptura (pecahnya) ba iha alveolus to’o anin respirasaun ne’ebe mak tama iha cavidade toraxica ou cavidade mediastinum.

 

 

KONSEITU TEORIA DE KUIDADUS ENFERMAGEN

A.    ASESMENTU ENFERMAZEM

            Assesmentu hanesan etapa primeiro iha processu emfermagem no sai mos hanesan procesu ne’ebé uza hodi rai hamutuk dadus husi mata-dalan oin oin data atu halo evaluasaun no halo identifikasaun ba identidade saude pasiente.Assesmentu enfermagem konta ba resposta ba nia problema saude ne’ebé relasiona ho nesesidade basiku humanu.(Nurgalam,2018)

a. Identidade pasiente mak hanesan : ( Naran, Idade, Sexu, hela fatin, Relijian, Nasionalidade, Nu.Registo, Data tama Hospital, , Data Assesmentu, nsst.

b. Identidade Responsavel mak hanesan : ( Naran, Idade, Sexu, Hela Fatin, Relasaun ho pasiente

c. Keixa Principal: mak hanesan: keixa ida-ne’ebé principal liu ne’bé pasiente sente bainhira ita husu.

d.Historia moras pasadu: Historia maternal sofre moras hanesan DM, kondisaun hanesan sangramentu plasenta, tipo no partus kleur, stress fetal ou intrapartus.

e. Historia moras agora

f.  Alerjia

g.Historia moras familia

h.Nutrisaun

i.  Padraun Eliminasi

1.    Soe be’e boot (SBB)

Ø  Antes Moras:

Ø  Moras

2.    Soe be’e kiik (SBK)

Ø  Antes Moras:

Ø  Moras:

3. Padraun deskansa no toba

Ø  Antes Moras:

Ø  Moras:

j.  Ezaminasaun Fiziku

a. Kondisaun Jerál :

Nivel Konsiénsia : komposmetis

Escala de Coma Glasgow (GCS): Verbal:5 Motora:6 Matan :4  Total = 15/15

b. Sinais Vitais : Pulso = …. x/m, Temperatura Corporal =….. C, Padraun    Respiratoriu  =… x/m

k. Ezaminasaun Head To Toe

1.Tegumentu kulit

I :Kor kulit normal ka lae, oin kamutis ou sianosis ka lae.

P :Kafuak ka bintik iha isin kulit ka lae.

2.Ulun:

I :Ulun  ba labarik simetria ka lae

P :Fuuk maran ou ben ka lae

3.Oin:

          I: Kamutis ka lae

 

4.Matan:

I :Matan kuak, matan kamutis, konjuntiva anemia pupila normal ka lae,no skelera mean ka kamutis ka lae.

5.Tilun:

P :Forma no tamanho tilun nian simetris ka lae, halo palapasaun iha tilun ne’e moras ka lae

I : Iha serumen ka lae, iha sinais sinais infeksaun ka lae.

6.Inus:

I :Forma,posisaun no inus kuak iha lendir ka sekret ka lae, dada is no moras iha inus ka lae.

7.Ibun:

I: Ibun kulit bokon ka maran, nanal kanek, no sinal sinal sianosis. Ka lae

            8. Kakorok

                I: forma no tamanho, no iha tiroid ka lae.

P  :Textur,kanek no estomatitis.

8.Peitu

I: :Pulmaun :Peitu simetris ka lae,retraksaun peitu iha ka lae.

P: Pulmaun Sae hanesan ka lae.

P: sente moras ka lae

A: Iha lian aumenta  ruma (hanesan ronchi,wheezing), Fuan :

lian fuan hanesan(mur-mur),takipnea,dispnea aumenta ka lae

 

9.Abdomen

I: Iha bubu k lae

P : Iha parte kabun tos no bubu ka lae,Rins iha moras ka lae bainhira halo palpasaun iha parte aten nian iha moras ka lae,iha distensaun ruma ka lae,

A: Rona lian bising usus diak ka lae

10 :Genitalia no anus

I:  a. Ba Feto Anus iha kuak ka lae kanek iha anus ka lae?

 b. Ba mane sira halo inpeksaun iha uretra no testikulu iha no akontese   hipospadia ou epispadia,iha edema eskrotum ou akontese hernia ka lae no mos higiene ba preputium.

11.Extremidade

P : Parte Superior ba iha liman kona ba isin forsa ka lae ,iha moras ou kanek ruma ka lae bainhira  halo palpasaun,iha benjolan no massa ka lae.

P: Parte Inferior: ba iha ain, kona ba isin forsa ka lae, iha moras ou kanek ruma ka lae bainhira halo palpasaun,iha benjolan no massa ka lae.

 

 

B.     DIAGNOSTIKU ENFERMAJEN

1.    Perturbasaun troka gas relasiona ho nivel surfaktan la adekuadu.

2.    Padraun respirasaun la efektivu relasiona ho menus energia ou kolen

3.    Termoregulasaun la efektivu relasiona ho godura iha subkutan. 


C.    INTERVENSAUN

              

NU

DX

Objetivo no Kriteira Resultadu

Intervensaun Enfermajen

Rasionalidade

1

Perturbasaun troka gas relasiona ho nivel surfaktan la adekuadu.

 

Depois de halo kuidadus enfermajen durante 3x24h espera katak troka gas bele adekuadu.

Kriteria rezultadu :

Sianosis(-) Bebe sente hakmatek, Ronchi (-) RR: 30-60x/m GDA normal: PaO2 80-100 mmHg, PaCO2 35-45 mmHg, Ph 7,35-7,45. Pulsu: 120-140x/m

a.    Observasaun status respirasaun, kuidadu sinais sira iha distress respiratory, exemplu takipneia, respirasaun husi inus, retraksaun ronchi.

b.   Monitor likidu ne’ebe tama iha saluran, timbang BB hanesan indikasaun.

c.   Aumenta deskansa no minimal estimulasaun no uza energia.

d.   Fo oxigeniu ne’ebe mak nia presija no masker kap selang endotrakeal, monitor total ne’ebe fo oxigeniu no durasaun fo.

a.    Atu hatene pasiente nia respirasaun oinsa atu dada iis husi inus.

b.    Atu hatene likidu ne’ebe mak tama.

c.    Atu nune’e pasiente bele dada iis diak

d.    Atu nune’e hafasil pasiente hodi dada iss

2

Padraun respirasaun la efektivu relasiona ho menus energia ou kolen

 

Depois de halo kuidadus enfermajen durante 3x24h espera katak padraun respirasaun bele efektivu.

Kriteria rezultadu: Bebe sente hakmatek Apnea (-) Respirasaun efektivu

 

a.     Assesmentu frekuensia respirasaun no padraun respirasaun, kuidadu iha apneia no mudansa frekuensia fuan.

b.    Hadia posisaun Bebe ba inan nia abdomen

c.    Fo estimulasaun depois de taktil. Exemplu karik bebe akontese apnea, kuidadus iha sianosis, bradikardia ou hipotania.

d.    Fo oxigeniu tuir indikasaun

a.     Atu hatene pasiente nia frekuensia respiratorio

b.     Atu nune’e pasiente bele sente inan nia domin

c.     Atu nune’e pasiente bele dada iss diak.

d.     Atu nune’e pasiente bele hetan oxigeniu

3

Termoregulasaun la efektivu relasiona ho godura iha subkutan.

 

Depois de halo kuidadus enfermajen durante 3x24h espera katak termoregulasaun bele efektivu.

Kriteria rezultadu:

Temperatura normal (35,5-37,7), Sianosis (-) Bradikardia (-) Hipoglikemia (-) Apnea (-)

a. Assesmentu temperatura

b. Prepara fatin ba bebe atu hamanas, isolette, inkubator

c. Monitor sistema regulador temperatura inkubator

d. Monitor examinasaun laboratorium tuir indikasaun, exemplu: GDA, glukosa serum, eletrolitu no nivel bilirubin

a. atu hatene pasiente nia manas

b. atu nune’e bebe bele sente manas

c. atu nune’e bele hatun no hasae regular inkubator nian

d. atu nune’e bele hatene resultadu laboratorium.

 

 

D.       IMPLEMENTASAUN ENFERMAZEM

        Implementasaun enfermagem hanesan étapa dá-haat husi processu kuidadus enfermagem ne’ebé maka halao bazeia ba planu intervensaun enfermagem ne’ebé iha ona .

 

E.    EVALUASAUN

Evaluasaun enfermagem hanesan étapa ikus husi processu kuidadaus enfermagem ne’ebé maka halo atu sukat atinjimentu ba objetivo no kriteria resultadu ne’ebé iha    ho utilizasaun SOAP/SOAPIE.

Nu

Diagnostiku Enfermajen

Avaliasaun Enfermajen

Ass

1

Perturbasaun troka gas relasiona ho nivel surfaktan la adekuadu.

 

S:Keixa ne’ebe mak ita hetan husi Pasiente no Pasiente nia Familia sira ne’ebe relata kona ba sira nia moras mai ita.

O: Ita mak observa moras ne’ebe mak pasiente sente.

A: Assesmentu problema resolve ona ka seidaun

P: planu ne’ebe ita halo hapara ona ka seidauk.

 

 

REFERENSIA

Bobak, Lowdermik,2013. Buku Ajar Keperawatan Maternitas Edisi 4. Jakarta: EGC. Leifer, Gloria, 2014. Introduction to Maternity and Pediatric Nursing. Saunders Elsevier: St, Louis Missouri. Doenges dan Moorhouse , 2011. Rencana Perawatan Maternal Pedoman Untuk Perencanaan dan Dokumentasi Perawatan Klien Edisi 2. Jakarta: EGC. Nelson, 2012. Ilmu Kesehatan anak. Volume I. Edisi 15 Jakarta: EGC.Ngastiyah, 2011. Perawatan Anak Sakit Edisi 2. Jakarta: EGC. Staf Pengajar Ilmu Kesehatan Anak FKUI. 2013. Buku Kuliah 3 Ilmu Kesehatan Anak. Jakarta: Bagian Ilmu Kesehatan Anak Fakultas Kedokteran UI. Surasmi, A, dkk. 2013. Perawatan Bayi Risko Tinggi. Jakarta: EGC. Suriadi S.Kp, dan Rita Yuliani S.KP. 2011. Asuhan Keperawatan pada Anak Edisi 1. Jakarta: PT. Fajar Interpratama.

 

0 Response to "KONSEITO TEORIA KUIDADUS ENFERMAGEM HYALINE MEMBRANE DISEASE (HMD)"

Post a Comment

Iklan Atas Artikel

Iklan Tengah Artikel 1

Iklan Tengah Artikel 2

Iklan Bawah Artikel