KONSEITO TEORIA KUIDADUS ENFERMAGEM HYALINE MEMBRANE DISEASE (HMD)
DEFINISAUN
Hyaline membrane Disease (HMD) ou hanaran
mos Respiratory Distress Symdroma (RDS) hanesan resultadu husi imaturidade husi
pulmaun ne’ebe akontese perturbasaun troka gas. Bazeia ba estimativa
(perkiraan) 30% husi morto recêm-nacido (neonatus) kauza husi HMD ou
komplikasaun ne’ebe geral (Behrman, 2016 & Leifer 2017).
Moras ne’e akontese tanba menus formasaun
ou hasai Surfaktan hanesan Kimiawi pulmaun. Surfaktan hanesan buat ne’ebe
mistura ho lipoprotein ne’ebe ativo ho superficie ne’ebe melapisi alveoli no
evita alveoli kolaps ba ekspresaun ikus. (Bobak, 2017).
Ho maneira klinika ba Bebe ho HMD Mostrar
(menunjukkan) takipnea (>60x/m), respirasaun iha parte inus, retrasaun
intercostal no subcostal, expiratory
grunting(merintih) durante oras primeiru moris. Sinais klinika seluk,
hanesan hipoksemia no polisitema. Sinais seluk husi RDS hanesan hipoksemia,
hiperkabla, no acidose respiratory ou acidose mistura (Bobak, 2017).
- KLASIFIKASAUN
Sindrom gawat nafas, respiratory Distress
Syndrome (RDS) grupu hanesan tuir mai ne’e (Bobak, 2017):
a.
Syndrom gawat
nafas klasik (clasic Respyratory Distress syndrome) Thoraks peito forma hanesan
kauza sino/bel tanba menus aerasi (underaration). Volume pulmaun menus,
parenkim pulmaun iha padraun retikulogranuler difusaun, no hetan foto broncho
gram anin ne’ebe tama ba iha perifer.
b.
Sindrom gawat
nafas sedang-berat (moderately severe respiratory Distress Syndrome) padraun
retikulogranuler ne’ebe liu no distribui hanesan.pulmaun hypoaerated. Bele hare
ba iha bronkhogram anin aumenta.
c.
Sindrom gawat
nafas berat (severe Respiratory Distress Syndrome) hetan retikulogranuler
ne’ebe forma opaque (feminin/makulin) ba iha pulmasun rua iha area cystic ba
iha pulmaun los baibain amostra alveoli ne’ebe berdilatasi ou empisema
interstitial pulmonal ne’ebe sedu.
- ETIOLOGIA
Hyaline Membrane Disease (HMD) dalabarak akontese ba bebe ne’ebe ho prematura. Incidente kompara ho idade gestacional no pezu. Signifika aumenta joven ho idade inan isin rua sira. Aumenta aas akontese HMD ba bebe hanaran. Sebaliknya aumenta idozu ho idade isin rua, aumenta menus akontese HMD (Surasmi, 2013). Hyaline Membrane Disease (HMD) to’o 60 -80 % akontese ba bebe ne’ebe ho idade gestacional menus husi 28 semanas, 15-30% ba bebe entre 32 no 36 semanas, to’o 5% ba bebe ne’ebe menus husi 37 semanas no dalaruma ba bebe ne’ebe ho fulan to’o. Aumenta frekuensia relasiona ho bebe husi inan ne’ebe ho moras Diabetes, traballu ne’ebe seidauk to’o idade gestacional 37 semanas, gestacional multi fetos, traballu seksio sesaria, traballu lais, asfiksia, stress, malirin no iha historia bebe ne’ebe seidauk kuinese, incidente aas ba bebe preterm mane ou isin kulit mutin (Nelson, 2016).
- MANIFESTASAUN
KLINIKA
Manifestasaun klinika Hyaline Membrane
Disease (HMD) mak hanesan tuir mai ne’e:
1.
Moras membrana
hialin ne’e sei akontese ba bebe ne’ebe prematura ho nia todan 1000-2000 kg ou
idade gestacional 30-36 semanas. Nunka hasoru ba bebe ho todan liu husi 2500
kg.
2.
Historia asfiksia
durante bebe moras ou sinais gawat bainhira bebe moris ikus. Komesa aumenta iha
6-8 oras primeiru
3.
Perturbasaun
respirasaun ba bebe primeiru kauza husi atelektasi no perfusaun pulmaun ne’ebe
menus. Kondisaun ne’e sei hare imajen klinika hanesan dispnea ou hiperpneu,
sianosis tanba SPO2 O2 ne’ebe menus no tanba derivasaun vena arteri iha pulmaun
ou corasaun, retraksaun suprasternal, epigastrium, interkostal no respiratory
grunting. Seluk husi sinais perturbasaun respirasaun, hasoru sinais seluk
exemplu bradikardia (dalaruma hasoru kauza husi moras membrana hialin maka’as),
hipotensi, kardiomegali, pitting edema primeiru iha ran dorsal liman/ain,
hipotermia, tonus muskular ne’ebe menus, sinais sentral bele hare karik
akontese komplikasaun. (Staf Pengajar IKA, FKUI, 2017).
- ANATOMIA
FISIOLOGIA
Sistema
Respirasaun (Nelson, 2016).
1.
Anatomia Respirasaun
a.
Alveolus hanesan grupo bolso hanesan anggur ne’ebe
berdinding tipis no bele dada iha ikus parte dalan respirasun. Parede Alveolus
hamrik husi kamada ida fatin iha selula alveolus tipe I. Kada Alveolu mos dikelilingi
husi membrana kapilar pulmonar, ne’ebe parede mos iha ketebalan selapis sel.
b.
Surfaktan pulmaun
Surfaktan pulmaun hanesan kahur buat ida
kompleksivu gordura no proteina ne’ebe hasai husi selula alveolus tipe II.
Kahur ne’e terselip entre molekula sira, bee dicairan iha parte alveolus no
hamenus tensaun superfisial alveolus.
c.
Desenvolvimentu
Surfaktan pulmaun
Sintese surfaktan iha, hahu to’o iha
semana 18 durante idade gestacional to’o Pulmaun sai maduro total surfaktan iha
tecidu pulmaun aumenta. Sekresaun surfaktan haho to’o idade gestacional 28
semanas. Surfaktan hasoru iha likidu laran pulmaun fetal no likidu amnion.
Surfaktan pulmaun hanesan kompleks lipid no protein. Lipid ne’ebe primeiru
hanesan dipalmitoilfosfatidilkolin. Protein ne’ebe dalaruma iha surfaktan besik
husi proteina A,B,C,D ne’ebe desempenha mos iha metabolismu
- PATOFISIOLOGIA
Bebe prematura Alveoli sei kiik, parede
thorak sei fraku, desenvolvimentu pulmaun sei seidauk perfeitu, produsaun
surfaktan seidauk perfeitu (menus produsaun Surfaktan), inflamasaun la hanesan
bainhira inspirasaun, no kolaps alveoli bainhira ekspresaun pulmaun rigido
(kaku), mudansa fisiologia pulmaun, bele desenvolve pulmaun(compliance) menus.
Ventilasaun pulmonar akontese metabolismu
anaerob no akumula acidu lakta no asidu organika sei barak okxigeniu asidosis
metabolika respirasaun maka’as presija atu fo resultadu energia menus seguransa
Shunting intrapulmonar glokogen no gordura aumenta bebe fraku laiha respon
menggigi bebe. Perturbasaun troka atelektasis menus gas. Pulmaun la bele bebe
atu lakon hasai CO2 ne’ebe manas iha isin. Ventilasaun menus Thermoregulasila
la efektivu, no Pola respirasaun la efektivu.(Surasmi, 2016).
- PATWAY
- EZAMINASAUN
DIAGNOSTIKU
1.
Foto Radiologia,
foto rontgen, inspeksaun ne’e mos presija tebes atu bele hare mos moras seluk
ne’ebe tratamentu no iha sinais ne’ebe hanesan moras membrana hialin, exemplu
Pneumotoraks, hernia diafragmatika no seluk tan. Foto klasik ne’ebe hetan kona
ba foto rontgen pulmaun mak bercak difus berupa infiltrate retikulogranuler ne’e aumenta att/buruk prognosis bebe.
2.
Foto Laboratorium
koko ran nivel asam laktat iha ran laran meninggi no nivel sei as hosi 45 mg % , prognosis amenta aat,nivel
bilirubin amenta as kuando kompara ho bebe normal ho nia todan neebe hanesan.
Nivel Pao2 menus hosi kauza oksigem iha pulmaun laran no tamba iha derivasaun
arteri-vena. Nivel Pao2 meninggi tamba perturbasaun ventilasaun no hasai CO2
hanesan konsikuensi atelektasis pulmaun. pH ran menus no defisit babain amenta
iha konsikuensia asidosis respiratorio no metaboliku iha corpo. Inspeksaun
funsaun pulmaun kuidadu mos mudansa ba iha funsaun pulmaun seluk hanesan,volume
tidal neebe menus,lung compliansa menus,funsaun residus merenda akompanha
kapasidade vital neebe limitado. Hanesan mos funsaun ventilasaun pulmaun no sei
disturbasaun inspeksaun funsaun kardiovaskular investigasaun ho kateterisasi
kuidadu fuan wainhira mudansa iha funsaun kardiovaskular forma ho duktus arteriosus paten, derivasaun
hosi los ba karuk (depende ba kontinua moras), menus presayn arterial pulmaun
no sistematiku.foto patologia ou histo patologia ba otopsi,foto iha pulmaun
hatudu iha atelektasi no membrana hialin iha alveolus laran no duktus
alveolaris. Iha sorin nee hetan derivasaun parte pulmaun neebe senti efesima.
Membrana hialin neebe hetan, neebe komsistem hosi fibrim no sel eosinofilik
neebe bele mos liu hosi ran ou sel epitel ductus neebe neokrotik.(staf pengajar
IKA,FKUI, 2017).
8.
JESTAUN TRATAMENTU
Tratamentu Mediku
1.
Fo ambiente ne’ebe
optimal, temperatura bebe sempre uza hodi koko atu nune’e bele iha batas normal
(36,5ºC-37,0ºC) ho maneira koloka bebe iha inkubator laran. Umidade fatin mos
tenke adekuadu (70-80%) (Ngastiyah, 2017).
2.
Fo oxigeniu sempre
halo ho kuidadu tanba bele fo influensia kompleksaun ba bebe prematura. Fo O2
ne’ebe maka barak liu hodi bele cauza komplikasaun hanesan: fibrosis pulmaun,
harahun retina, (fibroplasias retrolental), ddl (Ngastiyah, 2017).
3.
Fo likidu no
eletrolit presija tebes atu mantein homeostasis no hadok husi dehidrasaun. Bele
komesa fo glukosa 5-10% ho total ne’ebe hanesan ho idade no todan maka 60-125
ml/kg BB/hari.
Asidosis metaboliku ne’ebe sempre fo
enkontradu bele lalais dikoreksaun bele fo NaHCO3 ho maneira intravena
(Ngastiyah, 2017).
4.
Fo antibiotik atu
prevene infeksaun sekunder, bele fo penisilin ho dosis 50.000-10.000
u/kgBB/hari, ou ampisilin 100mg/kg BB/hari, ou bele mos gentamisin 3-5 mg/kg
BB/hari (Ngastiyah, 2017).
5.
Progresu ikus iha
tratamentu pasiente HMD hanesan fo Surfaktan eksogen (Surfaktan husi liur),
ai-moruk ne’e presija efektivu bele apresia(Ngastiyah, 2018).
- KOMPLIKASAUN
Komplikasaun ne’ebe bele akontese kauza
membrana Hialin, entre (Staf Pengajar IKA, FKUI, 2016).
a.
Sangramentu
intrakranial husi tanba desenvolvimentu sistema nervosu sentral primeiru
sistema vascularizasaun, iha hipoksia no hipotensi ne’ebe dalaruma akompanha ho
sock/strok. Faktor hanaran bele loke nekrosis iskemik, primeiru ba iha vaso
sanguineo kapilar iha area periventrikular no bele mos iha ganglia basalis no
tecido cerebral.
b.
Sintoma
neurologika ne’ebe tampak forma kuinesementu ne’ebe menus, apneu, movimentu
padraun matan ne’ebe estranho, parte extremidade no forma sinal neonatus seluk.
c.
Komplikasaun
pneumotorik ou pneuma mediastinum bele mos timbul ba bebe ne’ebe hetan ajuda
ventilasaun mekaniku. Fo O2 ho presaun ne’ebe la kontrola ho diak, bele mos
kauza ruptura (pecahnya) ba iha alveolus to’o anin respirasaun ne’ebe mak tama
iha cavidade toraxica ou cavidade mediastinum.
KONSEITU
TEORIA DE KUIDADUS ENFERMAGEN
A.
ASESMENTU
ENFERMAZEM
Assesmentu hanesan etapa primeiro iha processu
emfermagem no sai mos hanesan procesu ne’ebé uza hodi rai hamutuk dadus husi
mata-dalan oin oin data atu halo evaluasaun no halo identifikasaun ba identidade
saude pasiente.Assesmentu enfermagem konta ba resposta ba nia problema saude
ne’ebé relasiona ho nesesidade basiku humanu.(Nurgalam,2018)
a. Identidade
pasiente mak hanesan :
( Naran, Idade, Sexu,
hela fatin, Relijian,
Nasionalidade, Nu.Registo, Data tama Hospital, , Data Assesmentu, nsst.
b. Identidade
Responsavel mak hanesan :
( Naran, Idade, Sexu, Hela Fatin, Relasaun ho pasiente
c.
Keixa Principal: mak hanesan: keixa ida-ne’ebé principal liu ne’bé
pasiente sente bainhira ita husu.
d.Historia
moras pasadu: Historia
maternal sofre moras hanesan DM, kondisaun hanesan sangramentu plasenta, tipo
no partus kleur, stress fetal ou intrapartus.
e. Historia
moras agora
f. Alerjia
g.Historia
moras familia
h.Nutrisaun
i. Padraun
Eliminasi
1. Soe be’e boot (SBB)
Ø Antes
Moras:
Ø Moras
2. Soe
be’e kiik (SBK)
Ø Antes
Moras:
Ø Moras:
3.
Padraun deskansa
no toba
Ø Antes
Moras:
Ø Moras:
j.
Ezaminasaun Fiziku
a. Kondisaun Jerál :
Nivel Konsiénsia : komposmetis
Escala de Coma Glasgow (GCS): Verbal:5 Motora:6 Matan :4 Total = 15/15
b. Sinais Vitais : Pulso = …. x/m, Temperatura Corporal =….. C, Padraun
Respiratoriu =… x/m
k. Ezaminasaun Head To Toe
1.Tegumentu
kulit
I :Kor kulit normal
ka lae, oin kamutis ou sianosis ka lae.
P :Kafuak ka bintik
iha isin kulit ka lae.
2.Ulun:
I :Ulun ba labarik
simetria ka lae
P :Fuuk maran ou ben ka lae
3.Oin:
I:
Kamutis ka lae
4.Matan:
I :Matan kuak, matan kamutis, konjuntiva anemia pupila normal ka lae,no skelera mean
ka kamutis ka lae.
5.Tilun:
P :Forma no tamanho tilun nian simetris ka lae,
halo palapasaun iha tilun ne’e
moras ka lae
I : Iha serumen ka lae, iha sinais sinais infeksaun ka lae.
6.Inus:
I :Forma,posisaun no
inus kuak iha lendir ka sekret ka lae, dada is no moras iha inus ka lae.
7.Ibun:
I: Ibun
kulit bokon ka maran, nanal kanek, no sinal sinal sianosis. Ka lae
8. Kakorok
I: forma no tamanho, no iha tiroid ka lae.
P
:Textur,kanek
no estomatitis.
8.Peitu
I: :Pulmaun :Peitu simetris ka lae,retraksaun peitu iha ka lae.
P: Pulmaun Sae
hanesan ka lae.
P: sente moras ka
lae
A: Iha lian aumenta ruma
(hanesan ronchi,wheezing), Fuan
:
lian
fuan hanesan(mur-mur),takipnea,dispnea aumenta ka lae
9.Abdomen
I: Iha bubu k lae
P : Iha parte kabun
tos no bubu ka lae,Rins iha moras ka lae bainhira halo palpasaun iha parte aten
nian iha moras ka lae,iha distensaun ruma ka lae,
A: Rona lian bising
usus diak ka lae
10
:Genitalia no anus
I:
a. Ba Feto Anus iha kuak ka lae kanek iha anus ka lae?
b. Ba mane sira halo inpeksaun iha uretra no testikulu
iha no akontese hipospadia ou epispadia,iha edema eskrotum ou akontese
hernia ka lae no mos higiene ba preputium.
11.Extremidade
P : Parte
Superior ba iha liman kona
ba isin forsa ka lae ,iha
moras ou
kanek ruma ka lae bainhira halo
palpasaun,iha benjolan no
massa ka lae.
P: Parte Inferior: ba iha ain, kona ba isin forsa ka lae, iha moras ou kanek ruma ka lae bainhira halo palpasaun,iha benjolan no massa
ka lae.
B.
DIAGNOSTIKU ENFERMAJEN
1.
Perturbasaun troka gas
relasiona ho nivel surfaktan la adekuadu.
2.
Padraun respirasaun la efektivu
relasiona ho menus energia ou kolen
3.
Termoregulasaun la efektivu
relasiona ho godura iha subkutan.
C.
INTERVENSAUN
|
NU |
DX |
Objetivo no Kriteira Resultadu |
Intervensaun Enfermajen |
Rasionalidade |
|
1 |
Perturbasaun troka gas relasiona ho nivel surfaktan
la adekuadu. |
Depois de halo kuidadus
enfermajen durante 3x24h espera katak troka gas bele adekuadu. Kriteria rezultadu : Sianosis(-)
Bebe sente hakmatek, Ronchi (-) RR: 30-60x/m GDA normal: PaO2 80-100 mmHg,
PaCO2 35-45 mmHg, Ph 7,35-7,45. Pulsu: 120-140x/m |
a. Observasaun
status respirasaun, kuidadu sinais sira iha distress respiratory, exemplu
takipneia, respirasaun husi inus, retraksaun ronchi. b. Monitor
likidu ne’ebe tama iha saluran, timbang BB hanesan indikasaun. c. Aumenta
deskansa no minimal estimulasaun no uza energia. d. Fo
oxigeniu ne’ebe mak nia presija no masker kap selang endotrakeal, monitor
total ne’ebe fo oxigeniu no durasaun fo. |
a. Atu
hatene pasiente nia respirasaun oinsa atu dada iis husi inus. b. Atu
hatene likidu ne’ebe mak tama. c. Atu
nune’e pasiente bele dada iis diak d. Atu
nune’e hafasil pasiente hodi dada iss |
|
2 |
Padraun
respirasaun la efektivu relasiona ho menus energia ou kolen |
Depois de halo kuidadus
enfermajen durante 3x24h espera katak padraun respirasaun bele efektivu. Kriteria rezultadu:
Bebe sente hakmatek Apnea (-) Respirasaun efektivu |
a. Assesmentu
frekuensia respirasaun no padraun respirasaun, kuidadu iha apneia no mudansa
frekuensia fuan. b. Hadia
posisaun Bebe ba inan nia abdomen c. Fo
estimulasaun depois de taktil. Exemplu karik bebe akontese apnea, kuidadus
iha sianosis, bradikardia ou hipotania. d. Fo
oxigeniu tuir indikasaun |
a. Atu
hatene pasiente nia frekuensia respiratorio b. Atu
nune’e pasiente bele sente inan nia domin c. Atu
nune’e pasiente bele dada iss diak. d. Atu
nune’e pasiente bele hetan oxigeniu |
|
3 |
Termoregulasaun
la efektivu relasiona ho godura iha subkutan. |
Depois de halo kuidadus
enfermajen durante 3x24h espera katak termoregulasaun bele efektivu. Kriteria rezultadu: Temperatura normal
(35,5-37,7), Sianosis (-) Bradikardia (-) Hipoglikemia (-) Apnea (-) |
a.
Assesmentu temperatura b.
Prepara fatin ba bebe atu hamanas, isolette, inkubator c.
Monitor sistema regulador temperatura inkubator d.
Monitor examinasaun laboratorium tuir indikasaun, exemplu: GDA, glukosa
serum, eletrolitu no nivel bilirubin |
a.
atu hatene pasiente nia manas b.
atu nune’e bebe bele sente manas c.
atu nune’e bele hatun no hasae regular inkubator nian d.
atu nune’e bele hatene resultadu laboratorium. |
D. IMPLEMENTASAUN
ENFERMAZEM
Implementasaun enfermagem
hanesan étapa dá-haat husi processu kuidadus enfermagem ne’ebé maka halao
bazeia ba planu intervensaun enfermagem ne’ebé iha ona .
E.
EVALUASAUN
Evaluasaun enfermagem hanesan étapa ikus
husi processu kuidadaus enfermagem ne’ebé maka halo atu sukat atinjimentu ba
objetivo no kriteria resultadu ne’ebé iha
ho utilizasaun SOAP/SOAPIE.
|
Nu
|
Diagnostiku
Enfermajen |
Avaliasaun
Enfermajen |
Ass
|
|
1 |
Perturbasaun
troka gas relasiona ho nivel surfaktan la adekuadu. |
S:Keixa ne’ebe mak ita hetan husi Pasiente no Pasiente nia Familia sira ne’ebe relata kona ba sira nia moras
mai ita. O: Ita mak observa moras ne’ebe mak pasiente
sente. A: Assesmentu problema
resolve ona ka seidaun P: planu ne’ebe
ita halo hapara ona ka seidauk. |
|
REFERENSIA
Bobak, Lowdermik,2013. Buku Ajar Keperawatan
Maternitas Edisi 4. Jakarta: EGC. Leifer, Gloria, 2014. Introduction to
Maternity and Pediatric Nursing. Saunders Elsevier: St, Louis Missouri. Doenges
dan Moorhouse , 2011. Rencana Perawatan Maternal Pedoman Untuk Perencanaan dan
Dokumentasi Perawatan Klien Edisi 2. Jakarta: EGC. Nelson, 2012. Ilmu Kesehatan
anak. Volume I. Edisi 15 Jakarta: EGC.Ngastiyah, 2011. Perawatan Anak Sakit
Edisi 2. Jakarta: EGC. Staf Pengajar Ilmu Kesehatan Anak FKUI. 2013. Buku
Kuliah 3 Ilmu Kesehatan Anak. Jakarta: Bagian Ilmu Kesehatan Anak Fakultas
Kedokteran UI. Surasmi, A, dkk. 2013. Perawatan Bayi Risko Tinggi. Jakarta: EGC.
Suriadi S.Kp, dan Rita Yuliani S.KP. 2011. Asuhan Keperawatan pada Anak Edisi
1. Jakarta: PT. Fajar Interpratama.
0 Response to "KONSEITO TEORIA KUIDADUS ENFERMAGEM HYALINE MEMBRANE DISEASE (HMD)"
Post a Comment