KUIDADUS ENFERMAJEN BA PASIENTE HO DIAGNÓSTIKU MÉDIKU KISTA OVARIUM
RELATORIU PRELIMINARIU
KONSEITU TEORIA
A.
Konseitu moras
1. Definisaun
Kista hanesan
neoplasma (Tumor) forma bolsa ne’ebé konteim likuidu ka metade likidu
(Mardiana, 2008).
Kista ovario hanesan akumulasaun likidu
ne’ebé akontese ba ovariu ka ovarium. Likidu ne’ebé akumula hafalun membrana
ne’ebé forma husi kamada liur husi ovarium ( Agusfandy,2008).
2. Klasifikasaun
1. Kista
neoplasma
Kista neoplasma kauza tamba la iha ekilibriu hormona
estrogen no pfogesterona maka hanesan:
1)
Kista
non fungsional: kista serosa inklui mai husi kamada epitelium ne’ebé menus husi
korteks.
2)
Kista
gungsional: kista folikel kauza tamba folikel ne’ebé feitu sai ona ruptura
folikel ne’ebé la feitu halo absorsaun likidu folikuler entre siklus
menstruasaun. Dala barak liu akontese ba feto ne’ebé menerche ho idade manus
husi 12 anos.
2. Kista
neoplasma
1) Kista
ovarium simpleks hanesan tipu kista ne’ebé lakon epitelium glandula tamba
presaun likidu iha kista.
2) Kistoma ovarium musinoum kista mai husi ne’ebé seidauk
identifika, bele mos mai husi teretoma ne’ebé desenvolve elementu hodi halakon
elementu sira seluk. Hisayat
A. 2011).
3.
Etiologia
Kista ovarium kauza oi-oin, no kauza ne’e maka sei
determina tipu kista ovarium. Tipu kista ne forma husi tamba dezenvolvimentu
ne’ebé folikel ovarium ne’ebé la kontroladu. Folikel hanesan kavidade likidu
ne’ebé normal hetan iha ovarium. Ba iha kondisaun normal folikel ne’ebé konteim
selula tolun ne sei nakfera bainhira siklus menstruasaun atu husik selula
tolun.
Nune’e ba iha kazu balun, folikel ne’e la nakloke tamba
hamosu barragem likidu ne’ebé sei sai kista. Likidu ne’e sei prenche kista
maior parte hanesan ra’an ne’ebé sai kauza husi kanek ne’ebé akontese tamba ba
vasso ra’an ki’ik husi ovarium. (Abibah & Winasis,
2014).
4.
Patofisiologia
Kada loron Ovarium normal sei forma iha kista kiik ne’ebé
hanaran folikel de Graff, ba iha medida siklu, folikel domina ho diametru. Liu
husi 20cm sei husi Doset mature. Folikulu ne’ebé ruptura sei sai korpus luteum
ne’ebé bainhira feitu iha estrutura 1,5-2cm ho Kista iha nia klaran. Karik
akontese fertilizasaun ba dosit, korpus luteum sei sai boot nunee ho gladula
sei sai kiik bainhira gravida.
Kista ovarium mai husi prosesu ovulasaun normal hanaran
kista fungsional no selula docit. Kista hanesan folikula no luteal ne’ebé
kadavez hanaran trokalutein. Kista nee rasik bele estimula husi Gonadrotopim
inklui FSH no HCT. Kista gungsional multiple bele forma tamba estimulasaun
Gonadrotopi ka sensitiva hasoru Gonadrotopin ne’ebé demasiadu
Kista neoplasma bele dezenvolve husi poliferasaun selula
demasiadu no la konteladu iha ovariu no mos ho karakteristika Maligna ka
Moldovel.(Smeltzer C. Bare, 2004)
5.
Pathway
6.
Komplikasaun
Iha sientista balun deskonfia kista ovarium responsavel
ba akontesimentu kontra ovaariu feto responsavel ba akontesimentu kontra ovariu
feto ho idade 40 anosba leten. Mekanismu akontese kankru seidauk klaru. Nuee
rekomenda ba feto sira ho idade 40 anos ba leten halo skrening ka defeksaun
akontese kankru ovarium.
Faktor risku ne’ebé deskonfila hanesan utilizasaun
hanesan utilizasaun kontrasepsaun oral prinsipal ne’ebé fo funsaun akontese
ovulasaun. Maka nuee ho idade puberdade utiliza métodu kontrasepsaun nee no
hetan siklus menstruasaun. (Lewis Mantik Sharon,
2011)
7.
Atendementu
Tratamentu ba kista ovarium ne’ebé boot, bai-bain foti
liu husi aksaun sirurgia, karik medida largu kista menus husi 5cm no sei
prenche husi likidu ka fisiologia ba pasiente adultu no saudavel, kontrasepsaun
oral bele utiliza atu fo presaun ba atividade ovariu no halakon kista (Desi
Kumagai,2009)
B.
KONSEITU KUIDADUS ENFERMAGEM (NURAFIN HARDI,2013)
1.
Assesmentu
Enfermagem
1) Identidade
pasiente
Hanesan
naran, idade, hela fatin, sexu, edukasaun, sexu, servisu, relijiaun no mos
responsavel familia.
2) Keixa
kliente wainhira tama Hospital
Normalmente kliente sente moras ba iha area abdomen parte
okos, iha inflamasaun iha massa iha abdomen menstruasaun la paradu.
3) Historia
saude
a.
Historia
moras agora: kliente ne’ebé maka sente hanesan moras iha area abdomen parte
okos inflamasaun iha kabun, menstruasaun ne’ebé mai la normal, sente laran sa’e
no muta.
b.
Historia
moras passadu: antes ne’e laiha keixa
c.
Historia
moras familia: kista laos moras kontagioza genétika.
d.
Historia
kazamentu: kaben/seidauk kaben ida ne’e la fo influiensia hasoru kista ovario.
4) Historia
gravidez no partu
Ho gravida no partu ida ne’e la influensia atu dezenvolve
ou lae kista ne’e.
5) Historia
menstruasaun
Kliente ho kista ovario kada vez akontese dismenoreia no
to’o iha amenoreia.
6) Ezaminasaun
fiziku
Halo
ezaminasaun hahu husi ulun to’o ain okos sistemátiku.
7) Data
sosial ekonomiku
Kista ovario bele akontese ba ema hotu idade oi-oin, ba idade
puberdade no mos menopausa.
8) Data
espiritual
Kliente halao nia atividade relizioza bazeia ba fiar.
9) Data
psikologia
Ovario hanesan parte ida husi orgaun reprodutor ida husi
feto nia funsaun atu produz ovulu.
10) Pola
atividade lor-loron
Bai-bain kliente ho kista ovario hasoru disturbiu iha
atividade deskansa tamba sente moras.
11) Ezame
Diagnostiku
Data
laboratoriu:
a. Ezame
Hb
Hb tu’n bele hetan
anemia krónika.
b. Utasonografia
(USG)
Asaun
ne’e la halo moras, ekipamentus barak maka palpa (transelular) utiliza atu lori
no simu ondas lian frekuensia a’as (transound) ne’ebé borus ba iha kanotak no
monstra imagem uteru no ovariu iha monitor.
Imagem ne’e maka halo mediku sira analiza atu determina
pozisaun kista no determina konteim likidu ou la’e.
c. Laparaskopia
Ho laparaskopia (ekipamentu ne’ebé
kama’an no mihis hatama liu husi operasaun ki’ik iha husar nia okos.
Mediku bele hare ovario absorve likidu husi kista ou foti
dementos isin atu biopsi.
2.
Diagnostiku
Enfermagem
1) Post
operasaun
a.
Dor
assosia ho halao asaun laparatomia
b. Risku
infeksaun assosia ho imunidade isin fraku
c.
Imobilidade
assosia ho movimentu limitadu iha membru isin lolon
3. Planu
intervensaun Enfermagem
1)
Dor
assosia ho halo asaun laparatomia
a. Objetivu
Depois de halo asaun enfermagem durante 1x24 oras espera
katak moras/dor diminui no rekupera fila fali.
b. Criteria
rezultadu
-
Iha kapasidade atu
kontrola moras
-
Hato
sentimentu depois de moras lakon
-
Sinais vitais Normal
|
No |
Intervensaun |
Rasionla |
|
1 2 3 4 5 |
Observa sinais vitais Halo assesmentu ba karakteristika moras Observa reasaun
nonverbal husi pasiente ne’ebé sente la konfortavel Fo fatin seguru ba
pasiente Kolabora ho mediku
atu fo medikamentu analgesiku |
Atu hatene
kondisaun geral pasiente Atu bele avalia
eskala moras Atu bele identifika
sentiment la konfortavel pasiente nian Atu pasiente bele
kofortavel Atu bele hatun
moras |
2) Risku
infeksaun assosia ho imunidade isin fraku
a. Objetivo
Depois de halo kuidadus enfermagem durante 1x24 oras
espera katak pasiente nia kondisaun la mosu infeksaun.
b. kriteria
rezultadu
La
eziste ona infeksaun
|
No |
Intervensaun |
Rasionla |
|
1 2 3 4 |
Monitor sinais vitais Availa sinais infeksaun Halo tratamentu Dressing ba kanek ho
tekniku antiseptiku Fase liman wainhira
halo asaun ba pasiente |
Atu hatene
kondisaun geral pasiente Atu hatene sinais
infeksaun Atu prevene hamosu
infeksaun Atu prevene
bacteria kontamina ba pasiente |
3)
Imobilidade
assosia ho movimentu limitadu iha membru isin nian
a.
ObjetivuDepois
de halo kuidadus de enfermagem 1x24 oras espera pasiente bele halo movimentu ka
atividade ho diak fila fali.
b. Kriteria
rezultadu
- Pasiente
bele bo’ok a’an ho diak
- Pasiente bele halo atividade ho diak
- Sinais vitais normal fila fali.
|
No |
Intervensaun |
Rasionla |
|
1 2 3 4 |
Observa kondisaun
geral pasiente Assesmentu limitadu
ba pasiente tenke book aan Hanorin pasiente
atu muda pozisaun Fo pozisaun
semi-fowler ba pasiente |
Atu hatene
kondisaun geral pasiente nian Atu prevene
pasiente husi infeksaun Atu prevene
pasiente husi dekubitus Atu pasiente sente
konfortavel |
4.
Implementasaun
enfermagem
Implementasaun enfermagem hanesan
etapa daha’at husi prosesu kuidadus enfermagem ne’ebé hato’o bazeia ba planu
intervensaun ne’ebé maka define ona, hodi bele atinzi objetivu no kriteria
rezultadu ne’ebé iha.
5.
Evaluasaun
Enfermajen
Avaliasaun hanesan etapa ikus husi
prosesu enfermajem. Avaliasaun hanesan atividade v internasaional ho
utilizasaun SOAP. Etapa evaluasaun
hanesan komparasaun ne’ebé sistematiku no planeia konaba kondisaun pasiente ho
objetivu ne’ebé manteim ona, halo ho maneira ekilíbriu hodi envolve pasiente,
familia no profisional saúde sira.
REFERENSIA BIBLIOGRAFIA
Manuaba 2019
Kebidanan, Penyakit Kandungan Dan Keluraga Perencanaan, Jakarta EKG
Nurafin, Amin,
Hudo J. Kusuwa, Hardi, (2020) Aplikasi Asuhan Keperawatan. Berdasarkan Diagnose
Medic J. Nanda Nic Noc Jilid 2, Jakarta EKG
Smeltzer.C.
Guzare D. Beranda C. Bare (2019)
Lewis, Mantik Sharon
(2019) Medical Cirurgical Nursing Assessment Add Management Of Clinical
Problem.
Dewit Kumagai (2019)
Medical Cirurgia Nursing Helher Herdam (2021) Diagnose Keperawatan.
Hidayati A. (2020),
Pengetar Konsep Dasarkeperawatan. Jakarta;Salemba Medika
Grace Broley, (2021). At
A Glance Ilmu Bedah Edisi Ketiga. Jakarta: Penerbit Erlangga.
Adibah & Winasis
(2019) Kista Ovarium, Yogyakarta: Hosyen Publishing.
0 Response to "KUIDADUS ENFERMAJEN BA PASIENTE HO DIAGNÓSTIKU MÉDIKU KISTA OVARIUM "
Post a Comment