Graduasaun

Graduasaun
hadomi nafatin o nia prosesu

KUIDADUS ENFERMAJEN BA PASIENTE HO DIAGNÓSTIKU MÉDIKU KISTA OVARIUM

 

RELATORIU PRELIMINARIU

KONSEITU TEORIA

A.       Konseitu moras

1.   Definisaun

Kista hanesan neoplasma (Tumor) forma bolsa ne’ebé konteim likuidu ka metade likidu (Mardiana, 2008).

     Kista ovario hanesan akumulasaun likidu ne’ebé akontese ba ovariu ka ovarium. Likidu ne’ebé akumula hafalun membrana ne’ebé forma husi kamada liur husi ovarium ( Agusfandy,2008).

 

2.   Klasifikasaun

1.   Kista neoplasma

Kista neoplasma kauza tamba la iha ekilibriu hormona estrogen no pfogesterona maka hanesan:

1)      Kista non fungsional: kista serosa inklui mai husi kamada epitelium ne’ebé menus husi korteks.

2)      Kista gungsional: kista folikel kauza tamba folikel ne’ebé feitu sai ona ruptura folikel ne’ebé la feitu halo absorsaun likidu folikuler entre siklus menstruasaun. Dala barak liu akontese ba feto ne’ebé menerche ho idade manus husi 12 anos.

 

2.      Kista neoplasma

1)   Kista ovarium simpleks hanesan tipu kista ne’ebé lakon epitelium glandula tamba presaun likidu iha kista.

2)   Kistoma ovarium musinoum kista mai husi ne’ebé seidauk identifika, bele mos mai husi teretoma ne’ebé desenvolve elementu hodi halakon elementu sira seluk.  Hisayat A. 2011).

 

 

3.      Etiologia

Kista ovarium kauza oi-oin, no kauza ne’e maka sei determina tipu kista ovarium. Tipu kista ne forma husi tamba dezenvolvimentu ne’ebé folikel ovarium ne’ebé la kontroladu. Folikel hanesan kavidade likidu ne’ebé normal hetan iha ovarium. Ba iha kondisaun normal folikel ne’ebé konteim selula tolun ne sei nakfera bainhira siklus menstruasaun atu husik selula tolun.

Nune’e ba iha kazu balun, folikel ne’e la nakloke tamba hamosu barragem likidu ne’ebé sei sai kista. Likidu ne’e sei prenche kista maior parte hanesan ra’an ne’ebé sai kauza husi kanek ne’ebé akontese tamba ba vasso ra’an ki’ik husi ovarium. (Abibah & Winasis, 2014).

 

4.      Patofisiologia

Kada loron Ovarium normal sei forma iha kista kiik ne’ebé hanaran folikel de Graff, ba iha medida siklu, folikel domina ho diametru. Liu husi 20cm sei husi Doset mature. Folikulu ne’ebé ruptura sei sai korpus luteum ne’ebé bainhira feitu iha estrutura 1,5-2cm ho Kista iha nia klaran. Karik akontese fertilizasaun ba dosit, korpus luteum sei sai boot nunee ho gladula sei sai kiik bainhira gravida.

 

Kista ovarium mai husi prosesu ovulasaun normal hanaran kista fungsional no selula docit. Kista hanesan folikula no luteal ne’ebé kadavez hanaran trokalutein. Kista nee rasik bele estimula husi Gonadrotopim inklui FSH no HCT. Kista gungsional multiple bele forma tamba estimulasaun Gonadrotopi ka sensitiva hasoru Gonadrotopin ne’ebé demasiadu

 

Kista neoplasma bele dezenvolve husi poliferasaun selula demasiadu no la konteladu iha ovariu no mos ho karakteristika Maligna ka Moldovel.(Smeltzer C. Bare, 2004)

 

 

5.      Pathway

 


6.      Komplikasaun

Iha sientista balun deskonfia kista ovarium responsavel ba akontesimentu kontra ovaariu feto responsavel ba akontesimentu kontra ovariu feto ho idade 40 anosba leten. Mekanismu akontese kankru seidauk klaru. Nuee rekomenda ba feto sira ho idade 40 anos ba leten halo skrening ka defeksaun akontese kankru ovarium.

Faktor risku ne’ebé deskonfila hanesan utilizasaun hanesan utilizasaun kontrasepsaun oral prinsipal ne’ebé fo funsaun akontese ovulasaun. Maka nuee ho idade puberdade utiliza métodu kontrasepsaun nee no hetan siklus menstruasaun. (Lewis Mantik Sharon, 2011)

 

 

7.      Atendementu

Tratamentu ba kista ovarium ne’ebé boot, bai-bain foti liu husi aksaun sirurgia, karik medida largu kista menus husi 5cm no sei prenche husi likidu ka fisiologia ba pasiente adultu no saudavel, kontrasepsaun oral bele utiliza atu fo presaun ba atividade ovariu no halakon kista (Desi Kumagai,2009)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

B.     KONSEITU KUIDADUS ENFERMAGEM (NURAFIN HARDI,2013)

1.      Assesmentu Enfermagem

1)      Identidade pasiente

Hanesan naran, idade, hela fatin, sexu, edukasaun, sexu, servisu, relijiaun no mos responsavel familia.

2)      Keixa kliente wainhira tama Hospital

Normalmente kliente sente moras ba iha area abdomen parte okos, iha inflamasaun iha massa iha abdomen menstruasaun la paradu.

3)      Historia saude

a.       Historia moras agora: kliente ne’ebé maka sente hanesan moras iha area abdomen parte okos inflamasaun iha kabun, menstruasaun ne’ebé mai la normal, sente laran sa’e no muta.

b.      Historia moras passadu: antes ne’e laiha keixa

c.       Historia moras familia: kista laos moras kontagioza genétika.

d.      Historia kazamentu: kaben/seidauk kaben ida ne’e la fo influiensia hasoru kista ovario.

4)      Historia gravidez no partu

Ho gravida no partu ida ne’e la influensia atu dezenvolve ou lae kista ne’e.

5)      Historia menstruasaun

Kliente ho kista ovario kada vez akontese dismenoreia no to’o iha amenoreia.

6)      Ezaminasaun fiziku

Halo ezaminasaun hahu husi ulun to’o ain okos sistemátiku.

7)      Data sosial ekonomiku

Kista ovario bele akontese ba ema hotu idade oi-oin, ba idade puberdade no mos menopausa.

8)      Data espiritual

Kliente halao nia atividade relizioza bazeia ba fiar.

 

9)      Data psikologia

Ovario hanesan parte ida husi orgaun reprodutor ida husi feto nia funsaun atu produz ovulu.

10)  Pola atividade lor-loron

Bai-bain kliente ho kista ovario hasoru disturbiu iha atividade deskansa tamba sente moras.

11)  Ezame Diagnostiku

Data laboratoriu:

a.       Ezame Hb

Hb tu’n  bele hetan anemia krónika.

b.      Utasonografia (USG)

            Asaun ne’e la halo moras, ekipamentus barak maka palpa (transelular) utiliza atu lori no simu ondas lian frekuensia a’as (transound) ne’ebé borus ba iha kanotak no monstra imagem uteru no ovariu iha monitor.

Imagem ne’e maka halo mediku sira analiza atu determina pozisaun kista no determina konteim likidu ou la’e.

c.       Laparaskopia

            Ho laparaskopia (ekipamentu ne’ebé kama’an no mihis hatama liu husi operasaun ki’ik iha husar nia okos.

Mediku bele hare ovario absorve likidu husi kista ou foti dementos isin atu biopsi.

 

 

 

 

 

 

2.      Diagnostiku Enfermagem

1)      Post operasaun

a.       Dor assosia ho halao asaun laparatomia

b.      Risku infeksaun assosia ho imunidade isin fraku

c.       Imobilidade assosia ho movimentu limitadu iha membru isin lolon

 

3.      Planu intervensaun Enfermagem

1)      Dor assosia ho halo asaun laparatomia

a.       Objetivu

Depois de halo asaun enfermagem durante 1x24 oras espera katak moras/dor diminui no rekupera fila fali.

b.      Criteria rezultadu

-          Iha kapasidade atu kontrola moras

-          Hato sentimentu depois de moras lakon

-          Sinais vitais Normal

 

No

Intervensaun

Rasionla

1

 

 

2

 

 

3

 

 

 

 

4

 

 

5

Observa sinais vitais

 

 

Halo assesmentu ba karakteristika moras

 

 

Observa reasaun nonverbal husi pasiente ne’ebé sente la konfortavel

 

Fo fatin seguru ba pasiente

 

 

Kolabora ho mediku atu fo medikamentu analgesiku

Atu hatene kondisaun geral pasiente

 

Atu bele avalia eskala moras

 

Atu bele identifika sentiment la konfortavel pasiente nian

 

Atu pasiente bele kofortavel

 

Atu bele hatun moras

 

2)      Risku infeksaun assosia ho imunidade isin fraku

a.    Objetivo

Depois de halo kuidadus enfermagem durante 1x24 oras espera katak pasiente nia kondisaun la mosu infeksaun.

 

b.   kriteria rezultadu

La eziste ona infeksaun

 

No

Intervensaun

Rasionla

1

 

 

2

 

 

3

 

 

4

 

Monitor sinais vitais

 

 

Availa sinais infeksaun 

 

 

Halo tratamentu Dressing ba kanek ho tekniku antiseptiku

 

Fase liman wainhira halo asaun ba pasiente

Atu hatene kondisaun geral pasiente

 

Atu hatene sinais infeksaun

 

Atu prevene hamosu infeksaun

 

Atu prevene bacteria kontamina ba pasiente

 

3)      Imobilidade assosia ho movimentu limitadu iha membru isin nian

a.       ObjetivuDepois de halo kuidadus de enfermagem 1x24 oras espera pasiente bele halo movimentu ka atividade ho diak fila fali.

b.      Kriteria rezultadu

- Pasiente bele bo’ok a’an ho diak

- Pasiente bele halo atividade ho diak

- Sinais vitais normal fila fali.

 

 

 

 

No

Intervensaun

Rasionla

1

 

 

2

 

 

3

 

 

4

 

Observa kondisaun geral pasiente

 

 

Assesmentu limitadu ba pasiente tenke book aan

 

Hanorin pasiente atu muda pozisaun

 

 

Fo pozisaun semi-fowler ba pasiente 

Atu hatene kondisaun geral pasiente nian

 

Atu prevene pasiente husi infeksaun

 

Atu prevene pasiente husi dekubitus 

 

Atu pasiente sente konfortavel

4.      Implementasaun enfermagem

Implementasaun enfermagem hanesan etapa daha’at husi prosesu kuidadus enfermagem ne’ebé hato’o bazeia ba planu intervensaun ne’ebé maka define ona, hodi bele atinzi objetivu no kriteria rezultadu ne’ebé iha.

 

 

 

 

 

5.      Evaluasaun Enfermajen  

Avaliasaun hanesan etapa ikus husi prosesu enfermajem. Avaliasaun hanesan atividade v internasaional ho utilizasaun SOAP. Etapa evaluasaun hanesan komparasaun ne’ebé sistematiku no planeia konaba kondisaun pasiente ho objetivu ne’ebé manteim ona, halo ho maneira ekilíbriu hodi envolve pasiente, familia no profisional saúde sira.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

REFERENSIA BIBLIOGRAFIA

Manuaba 2019 Kebidanan, Penyakit Kandungan Dan Keluraga Perencanaan, Jakarta EKG

Nurafin, Amin, Hudo J. Kusuwa, Hardi, (2020) Aplikasi Asuhan Keperawatan. Berdasarkan Diagnose Medic J. Nanda Nic Noc Jilid 2, Jakarta EKG

Smeltzer.C. Guzare D. Beranda C. Bare (2019)

Lewis, Mantik Sharon (2019) Medical Cirurgical Nursing Assessment Add Management Of Clinical Problem.

Dewit Kumagai (2019) Medical Cirurgia Nursing Helher Herdam (2021) Diagnose Keperawatan.

Hidayati A. (2020), Pengetar Konsep Dasarkeperawatan. Jakarta;Salemba Medika

Grace Broley, (2021). At A Glance Ilmu Bedah Edisi Ketiga. Jakarta: Penerbit Erlangga.

Adibah & Winasis (2019) Kista Ovarium, Yogyakarta: Hosyen Publishing.

0 Response to "KUIDADUS ENFERMAJEN BA PASIENTE HO DIAGNÓSTIKU MÉDIKU KISTA OVARIUM "

Post a Comment

Iklan Atas Artikel

Iklan Tengah Artikel 1

Iklan Tengah Artikel 2

Iklan Bawah Artikel