KONSEITU TEORIA HALUSINSASAUN
A.
Konseitu Moras
1.
Definisaun
Halusinasaun hanesan disturbiu
persepsaun katak kliente fo persepsaun ba buat ida ne’ebé lolos laakontese
(Maramis, 1998). No tuir Wilson de Kneil halusinasaun hanesan persepsaun konaba
lalatak no sensasaun ne’ebé mosu sem stimulus eksternal.
Halusinasaun hanesan stimulus
persepsaun, kona ba maneira ida, no laos tamba stimulus husi liur nian.
Halusinasaun hanesan aksaun bain bain konaba
rona maromak nia lian, majiku nia lian no ema nia lian sira ne’ebé
koalia konaba nia, dalabarak akontese ba pasiente Skizofrenia.(Stuart and
Sundeen, 1995).
Halusinasaun hanesan aksaun ida
ne’ebé halo laho stimulus hosi sinku
sentidu, ida yne’ebé pesoa refere ho konsiensia rasik iha kondisaun hader, bele
impaktu hosi psikotiku, problema funsaun organiku, ou holistiku (Maramis,
2004).
2.
Faixa Resposta
|
Responde Adaptivu -
Hanoin lojika -
Persepasun ne’ebé fakta
loss -
Emosaun konsistensia ho
experiensia -
Hahalok tuir ho -
relasaun ho social. |
-
Distorsaun ba iha
hanoin -
Iluzaun -
Reaksaun emosaun liu
fali/menus -
Hahalok
estraño/labainbain -
Retira a’an |
Responde
Maladaptivu -
Problema hanoin/
deluzaun -
Halusinasaun -
Difisil atu responde
emosaun -
Hahalok disorganizasaun -
Isolasaun sosiais. |
3.
Etiolojia
a. Faktores
Predisposisaun
1)
Biologia
Disturbiu
desenvolvimentu no funsaun kakutak, estrutura saraf. Disturbiu saraf sentral
bele hamosu disturbiu realidade. Sintoma ne’ebé karik bele mosu mak hanesan :
obstakulu iha estuda, koalia, memoria no mosu hahalok retira a’an.
2) Psikologia
Familia no ambiente fo afekta makas ba respons psikologis kliente, hahalok ou kondisaun ne’e
3) Sosiais
no kultura
Kondisaun sosiais kultura afeta disturbiu orientasaun realidade hanesan : kiak, konflitu sosiais kultura (funu, Stresse ) no moris ne’ebé mak hetan isolasaun no akonpaña ho stress.
b. Faktores
Presipitasaun
Em jeral kliente ho disturbiu
halusinasaun mosu disturbiu depois de iha relasaun inimigu, presaun, isolasaun,
sentimentu inutil, baruk no laiha funsaun.
Ema ne’ebé mak kona hela
halusinasaun, iha hanoin katak, ambiente mak sai hanesan faktore impaktu, maibé
lahetane katak stimulus primariu halusinasaun mak nesesidade defesa a’an ba
dalan psikologis, ba akontesimentu traumatiku relasaun ho sentimentu sala,
mesak, hirus, no sentimentu tauk ema ne’ebé nia hadomi husik nia.
Labele atu kontrola no husik ninia
egoista, hanoin no sentimentu rasik, em jeral hateten katak buat hotu ne’ebé fo
ameasa ba ninia diginidade no nesesidade familia. Impaktu/etiolojia mosu
halusinasaun, ameasa ba ninia dignidade no nesesidade familia, hasae tauk.
4.
Sinais no Sintoma
Karakteristika hahalok ida ne’ebé
bele hatudu ba kliente ho kondisaun halusinasaun hanesan: koalia mesak, hamnasa
liu, no hamnasa makas mesak-mesak, koalia liafuan arbiru no dalaruma laiha
lojika, labele halo diferensa kona ba buat ne’ebé maka real no lareal, moe no
hases an hosi ema seluk, disorientasaun, sentimentu ne’ebé mak ciumis, tauk,
lahakmatek, konfuzaun, ekspresaun oin ne’ebé mak lahakmatek, no facil atu
ofendido, laiha kapasidade atu halo aktividade mesak no menus atu kontrola
a’an, hatudu hahalok ne’ebé mak estraga/destroe, (a’an, ema seluk no ambiente).
5.
Fase Halusinasaun
Halusinasaun ne’ebé mak hetan hosi kliente, bain bain diferensa
intensidade no makas liu. Fase halusinaaun fahe ba iha parte ha’at mak hanesan:
a. Fase
1: Comforting
Nonpsikotika,
ansiedade moderada, halusinasaun, kliente emfrenta stress, preokupadu,
sentimentu fahe malu, triste ne’ebé mak makas no latuir. Kliente hahu Daydream, no hanoin buat ne’ebé mak
diak. Hahalok : halo, hamnasa mesak, matan ne’ebé book an ho lalais, responde
koalia ne’ebé kleur, bainhira husu kontenti ho buat ruma, nonok.
b. Fase
2: Condmning
Psikoza moderada, ansiedade severa, halusinasaun repulse, preokupasaun ne’ebé mak makas, Daydream no hanoin mesak mesak no sai dominante emfrentamentu hahu senti iha lia anin ne’ebé lalos. Bain bain sentimentu ida ne’e lakoi atu hatene husi ema seluk, no nafatin sei kontrola. Hahalok: aumentu sintoma ansiedade hanesan aumentu HR, RR, PA, atensaun diminui, preokupa ho stimulus , lakon kapasidade atu halo diferensa ba realidade.
c. Fase
3: Controlling
Psikotiku, ansiedade severa, halusinasaun rona lian anin, lian-lian, espiritu/lalatak, mudansa stimulus seluk karik iha hatudu liu. Halusinasaun mestre no kontrola kliente. Kliente sai hanesan bain-bain no la iha forsa, ba halusinasaun hahalok: komando halusinasaun tuir, difisil atu kria relasuan ho ema seluk, atensaun liu ba minute/segundu, sintoma fisiku ansiedade severa: kosar, tremor, laiha kapasidade atu tuir komandu.
d. Fase
4: Conquering
Psikotiku severa, ansiedade paniku, kahor ho Waham/suposisaun, prense halusinasaun mudansa sai haruka no hirus kliente, kliente sai tauk, laiha forsa, lakon kontrola no labele iha relasaun ne’ebé real ho ema seluk no ninia ambiente hahalok: hahalok terror, paniku, oho an/mak oho, violensia, agitasaun, laiha responde ba iha komandu kompleksu, labele liu husi ema ida.(Townsend, 1998).
6.
Tipu-tipu Halusinasaun
a. Halusinasaun
Audisaun (70%)
Rona lian ou lian anin, dalabarak liu lian ema nian. Lian ho modelu lian anin ne’ebé mak ladun moss/loos to’o liafuan ne’ebé mos koalia konaba kliente, mesmo too iha konversa ne’ebé kompletu entre ema nain rua ne’ebé emfrenta hela halusinasaun ne’e. Hanoin ne’ebé rona, iha kliente hateten katak kliente haruka atu halo buat ruma dalaruma bele estraga.
b. Halusinasaun
persepsaun/ hare/visual (20%)
Stimulus visual iha modelu hanesan lanpada loron matan, deseñu geometria, deseñu animadu, lalatak ne’ebé susar no komplikadu. Lalatak dalaruma kontenti maibé dalaruma tauk hanesan hare monstro.
c. Halusinasaun
Olfaktoriu
Horon buat iiss hirak
ne’ebé hanesan I’is raan, urina, no feces normalmente iss hirak ne’ebé
diskontente. Halusinasaun horon dalaruma impaktu ba stroke, tumor, konvulsivu o
dimensia.
d. Halusinasaun
Dejusta
Senti degusta buat balu hanesan senti raan, urina ou feces.
e. Halusinasaun
taktus
Emfrenta moras ou laiha konfortabel, sem stimulus ne’ebé mak klaru. Senti soke listrik ne’ebé mai hosi rai, sasan inanimadus ou ema seluk.
f.
Halusinasaun Sinesthetiku
Senti funsaun isin nian
hanesan dalan raan nian iha vena ou arteria, absorbsaun han ou formasau urine.
7. Mekanismu
Koping
Atitude ne’ebe
hatudu reprejenta aktus hodi proteje nia an husi esperensia hirak ne’ebe
relasiona ho neorobialogia (Dalami,DKK,2014).
a.
Regresaun,hases an husi estres, ansieta no hatudu hahalok hanesan labarik
inosente ka relasaun ho problema prosesu informasuan no esforsu atu halo sente ansienta.
b.
Projeksaun,hakarak ne’ebe labele atu tolera,expresa nia emosaun bae ma seluk ho
sala ne’ebe nia kria rasik.
c.izola
an, resaun ne’ebe hatudu hanesan resaun fiziku ka pisikolojiku, resaun fiziku
mak hanesan individu lao ka halai hases an husi sumber ka baze estres,hanesan
hases an husi poluisua,sumer infeksaun,veneno no seluk tan, iha parte reasuan
pisikologia individu hatudu hahalok apatis,izola an, laiha hakark,sente tauk
hela deit no rai odiu.
8.Managementu ou
Penatalaksanaan
Tuir Marasmis (2004) Tratamentu tenke lalais, misaun
familia nian importante tebes tamba depois de hetan tratamentu iha Hospital,
pasiente kuandu alta no fila ba nia uma, familia mak sei toma konta hodi kuida
kliente, kria ambiente ne’ebe mak kondusivu no sai hanesan vijilante atu hemu
aimoruk.( prabowo 2014 ).
1. Tratamentu
mediku
Tuir Struat,
Laraia (2005) Tratamentu kliente
skizofrenia ne’ebe enfrenta hela halusinasaun mak hanesan fo aimoruk no
tratamentu sira seluk. ( Muhith,2015).
a) Pisikofarmakologia,
aimoruk ne’ebe bain-bain fo ba sintomas halusinasaun rna haneans sintomas ba
kliente skizofrenia mak aimoruk anti psikosis. Iha mos grupu aimoruk geral
ne’ebe utiliza mak :
|
Klase
kimiku |
Naran
generiku |
Dose
kada loron |
|
Fenotiazin |
Tiodazin
( Mellaril ) |
2-40
mg |
|
Tioksanten
|
Kloprotiksen
(Tarctfan) Tiotiksen
(Navane) |
75-600
mg 8
– 30 mg |
|
Butirofenon
|
Haloperidol
(Hadol) |
1-100
mg |
|
Dibenzodiasepin |
Klozapin
(Clorzazil) |
300-900
mg |
9. Prinsipio Asaun
Enfermagem
a)
Implementa estrategia
asaun ou aktividade
Tuir
Keliat (2007) Asaun enfermagem ne’ebe halao mak :
1.
Treina kliente kontrola
halusinasaun :
Ø
Estrategia tratamentu 1 :
menghardik halusinasaun
Ø
Estrategia tratamentu 2 :
uza aimoruk regular
Ø
Estrategia tratamentu 3 :
kolia ho ema seluk
Ø
Estrategia tratamentu 4 :
halo atividae tuir horario nebe iha
2. Tuir
Pusdiklatnakes (2012) asaun enferfmagem la refere ba kliente maibe refere liu
ba familia, nune’e familia bele guia kliente hodi kontrola halusinasaun.
Ø
Estrategia tratamentu 1
Familia : konhese problema hodi atende halusinasaun no treinu atu kontrola
halusinasaun kliente ho maghardik.
Ø
Estrategia tratamentu 2
Familia : treina familia atende kliente halusinasuan ho seis serto hemu
aimoruk.
Ø
Estrategia tratamentu 3
Familia : Treina familia atende kliente halusinasaun ho kolia halimar no halo
atividade sira seluk
Ø
Estrategia tratamentu 4
Familia : treina famialia atu utiliza fasilidade saude hodi follow up kliente
nia halusinasaun.
B.
Konseitu Kuidadus Enfermagem
1.
Asesmentu
a. Identidade
b. Razaun Tama
c. Faktores Predispozisaun
d. Examinasaun Fisiko
e. Psikososial
f.
Estadu Mental
g. Preparasaun Nessesidade Atu Fila
h. Mekanismo Koping
i.
Problema Psikososial no Ambiente
j.
Koñesimentu menus
k. Aspeitu Mediku
l. Analiza Dados
2.
Problema Enfermagem
1) PE:
Disturbiu iha presepsaun sensoria: Halusinasaun
a)
Dadus subjektivu:
Kliente
hateten katak nia hare/rona buat ruma,
kliente la iha posibilidade atu koñese
fatin, oras no aula.
b)
Dadus objektivu:
Koalia
mesak no tur mesak, ibun hanesan koalia
mas la iha lian, koalia para derepente tamba rona lian/ hare buat ruma, matan
book an lais.
2)
PE : Ijolasaun sosiedade :
Dada aan
a)
Dadus Subjektivo:
·
Kliente hateten katak nia
sente mesak
·
Kliente hateten katak nia
la bele halo interasaun sosial, kliente hateten katak nia la iha valor
b)
Dadus Objektivo:
·
La aguenta ho kontaktu
matan ne’ebé kleur.
·
La iha kontakto matan
bainhira koalia, lian ki’ik no neneik
·
Menus aktividade no
komunikasaun
3)
PE : Risku husi hahalok
violensia nian ( risko halo kanek an, ema seluk no
ambiente)
a)
Dadus Subjektivo:
·
Kliente hateten katak nia
hare no rona ema ameasa nia no halo tauk.
·
Kliente hateten katak nia
sente tauk.
b)
Data Objektivo:
Kliente
hatudu nia oin ho hanesan hakfodak/lahanensan bain bain, hirus, persepsaun
matan ne’ebé lahanesan bain bain, ibun taka metin, liman tau abrasu, no lao ba
lao mai.
4)
PE : Defisiensia ba kuidadus
ijiene pesoal
a)
Dadus Subjektivo:
Kliente
hateten katak nia baruk
b)
Dadus Objektivo:
Ropa
foer, fuuk no kulit foer, liman kukun naruk no foer, nehan foer no iis, han la
tuir ordem, soe be boot no soe be ki’ik arbiru de’it, la hatene kose nehan no haris mesak.
5)
PE : Disturbiu auto konseitu : Menus Dignidade
a)
Dadus Subjektivo:
·
Hateten katak nia hakarak
ema rekoñese nia
·
Hateten katak la iha ema
ne’ebé interese ba nia
·
Hateten katak nia la
hatene buat ida
·
Hateten katak nia an la
iha benefisio
·
Kritika nia an rasik
·
Sentimento la iha
kapasidade
b)
Dadus Objektivo:
·
Destroi nia an rasik
·
Destroi ema seluk
·
Espresaun moe
·
Dada an husi relasaun
sosial
·
La kohi han no la kohi
toba.
3.
Arvore de Problema
Arvore Problem aba problema
halusinasaun hanesan tuir mai ne’e (Prabowo 2014)
4.
Diagnostiko Enfermajen
a.
Disturbiu iha presepsaun
sensoria: Halusinasaun
b.
Ijolasaun sosiedade :
Dada aan
c.
Risku husi hahalok
violensia nian: Risko halo kanek an, ema seluk no ambiente
d.
Defisiensia ba kuidadus
ijiene pesoal
e.
Disturbiu auto konseitu : Menus Dignidade.
5.
Intervensaun Enfermajen
a.
Diagnostiko
Enfermajen 1 :
Disturbiu iha presepsaun sensoria Halusinasaun Rona
1) Objektivo
Jeral
Kliente
bele kontrola nia halusinasaun
2)
Objektivo Espesifiku
a)
OE 1 : Kria relasaun fiar malu
Ho
Kriteria:
·
Espresaun oin ne’ebé
midar
·
Hatudu sentimentu kalma
no iha kontaktu matan
·
Bele kaer liman no hatete
Naran
·
Bele responde komprimenta
no tuur hamutuk ho enfermeiro sira
·
Bele hatete sai problema
ne’bé nia enfrenta
Intervensaun:
Kria relasaun Fiar malu no uza prinsipio
komunikasaun teurapetiko
·
Hase kliente ho mamar no
diak
·
Introdus ita nia an
·
Husu kliente nia naran
kompletu no naran bolu ne’ebé nia gosta
·
Esplika objektivu husi
enkontru ne’e
·
Honestu no halo tuir
promesa
·
Hatudu sentimento empatia
no simu kliente nia kondisaun
·
Fó atensaun ba kliente no
atensaun mos ba nia nesesidade basiku
b) OE
2 :
Kliente bele identifika nia halusinasaun
Ho
Kriteria:
·
Kliente bele hateten sai
oras, kontekstu no frekuensia halusinasaun ne’ebé mosu
·
Kliente bele ekspresa sai
nia halusinasaun
Intervensaun
Enfermajen:
·
Iha kontaktu matan ne’ebé
bebeik
·
Observa hahalok ( Verbal
no Non Verbal) ne’ebé iha relasaun ho halusinasaun
·
Simu halusinasaun hanesan
buat ne’ebé realidade ba kliente no la realidade ba enfermeirus
·
Identifika hamutuk ho
kliente konaba halusinasaun ne’ebé mosu, kontekstu husi halusinasaun no
frekuensia mosu halusinasaun.
·
Fo hanoin kliente atu
hateten sai nia sentimentu bainhira mosu halusinasaun.
·
Halo diskusaun ho kliente
kona ba nia sentimentu bainhira mosu halusinasaun.
c) OE
3 :
kliente bele kontrola nia halusinasaun
Ho
kriteria:
·
Kliente bele hateten sai
aksaun ne’ebé nia halo atu kontrola nia halusinasaun
·
Kliente bele hateten sai
manerias foun
·
Kliente bele hili maneira
hodi resolve nia halusinasaun
·
Kliente bele hili maneira
hodi kontrola nia halusinasaun
·
Kliente bele hatene
aktividade grupo
Intervensaun
enfermajen:
·
Identifika hamutuk ho
kliente kona ba aksaun ne’ebé nia halo bainhira akontese halusinasaun
·
Fo motiva no apresia ba
aksaun ne’ebé nia halo ho positivu
·
Hamutuk ho kliente halo
planu atu prevene halusinasaun
·
Halo diskusaun kona ba
maneira hodi prevene halusinasaun no kontrola halusinasaun
·
Fo forsa no apresia ba
kliente nia opsaun ne’ebé los
·
Diskusaun ho kliente kona
ba resultadu husi esforsu ne’ebé kliente halo ona
d) OE
4 :
Kliente bele hetan benefisiu husi aimoruk ne’ebé loos
Ho
kriteria:
·
Kliente bele temi
benefisiu, dose, no efeitus husi aimoruk
·
Kliente bele demonstra
kona ba usa aimoruk ne’ebé los
·
Kliente bele hetan
informasaun kona ba efeitus husi aimoruk no konsekuensia husi la hemu aimoruk .
·
Kliente bele temi 5
prinsipiu bo’ot husi konsumo aimoruk nian
Intervensaun
enfermajen :
·
Diskusaun ho kliente no
familia kona-ba doze no frekuensia benefisiu ba hemu ai-moruk.
·
Haruka klinte atu husu
mesak ai-moruk ba enfermeiro ho sentimentu benefisiu.
·
Haruka kliente atu koalia
ho Doutor kona-ba benefisiu no efeitu ai-moruk.
·
Diskusaun ba konsekuensia
hapara hemu ai-moruk ne’ebé la konsulatasaun ho doutor.
·
Ajuda kliente atu uza
ai-moruk ho prinsipiu 5 ne’ebé loos.
e) OE
5: Kliente hetan suporta husi familia atu kontrola nia halusinasaun
Ho Kriteria:
·
Familia bele iha konfiansa ho enfermeiros
·
Familia bele hateten sai
komprensaun, sintoma no aksaun atu kontrola halusinasaun
Intervensaun
Enfermajen:
·
Kria relasaun fiar malu
entre familia
·
Ejamina koñesementu
familia nian kona ba halusinasaun no aksaun ne’ebé familia halo hodi kuidadu
kliente.
·
Fo forsa no apresia ba
aksaun ne’ebé positivo
·
Halo diskusaun ho kliente
kona ba halusinasaun, sintoma no maneira kuidadus kliente iha uma
·
Fo sujestaun ba familia
atu halo demonstrasaun kona ba maneira kuidadu kliente iha uma.
6.
Implementasaun Enfermajen
Implementasaun
hanesan etapa ida husi prosesu enfermagem, iha ne'ebé enfermeiru/a implementa
planu intervensaun enfermagem ne'ebé mak prepara ona hodi bele atinji objetivu
ne'ebé mak iha (Craven dan Hirnle, 2000).
7.
Evaluasaun Enfermajen
Evaluasaun hanesan
etapa ikus husi prosesu enfermagem hodi identifika progresu atinjimentu husi
ita nia objetivu planu enfermagem. Evaluasaun ne'e hala'o ho maneira kompara
rezultadu ikus ne'ebé observadu ho objetivu no kriteriu rezultadu ne'ebé halo
ona iha planu enfermagem.
Evaluasaun ne'e
sei orienta kuidadus enfermagem, katak kuidadus enfermagem ne'ebé implementa
ne'e konsege ona rezolve problema pasienti ka sei kontinua tuir siklu prosesu
enfermagem ate problema rezolve loos ona (Craven
dan Hirnle, 2000).
DAFTAR
PUSTAK
Afnuhazi, Ridhyalla.
2015. Komunikasi Terapeutik Dalam Keperawatan Jiwa. Yogyakarta: Gosyen
Publishing. Anggraini, dkk. 2013.
Pengaruh Menghardik
Terhadap Penurunan Tingkat Halusinasi Dengar Pada Pasien Skizofrenia Di RSJD
Dr. AminogondohutomoSemarang.
http://Download.Portalgaruda.Org.
Diakses tanggal 17 Januari 2017 pukul 13.51 WIB.
http://digilib.unimus.ac.id/files/disk1/126/jtptunimus-gdl-paramithad-6285-1-bab1.pdf
http://rezaarifina.blogspot.com/2012/03/pendahuluan-halusinasi.html
http://rudi-mole.blogspot.com/2013/03/contoh-api-analisa-proses-intraksi.html
http://ahlinyajiwa.blogspot.com/2013/02/strategi-pelaksanaan-halusinasi.html
0 Response to "KONSEITU TEORIA HALUSINSASAUN"
Post a Comment