Graduasaun

Graduasaun
hadomi nafatin o nia prosesu

KONSEITU TEORIA HALUSINSASAUN


 

A.    Konseitu Moras

1.      Definisaun

Halusinasaun hanesan disturbiu persepsaun katak kliente fo persepsaun ba buat ida ne’ebé lolos laakontese (Maramis, 1998). No tuir Wilson de Kneil halusinasaun hanesan persepsaun konaba lalatak no sensasaun ne’ebé mosu sem stimulus eksternal.

Halusinasaun hanesan stimulus persepsaun, kona ba maneira ida, no laos tamba stimulus husi liur nian. Halusinasaun hanesan aksaun bain bain konaba  rona maromak nia lian, majiku nia lian no ema nia lian sira ne’ebé koalia konaba nia, dalabarak akontese ba pasiente Skizofrenia.(Stuart and Sundeen, 1995).

Halusinasaun hanesan aksaun ida ne’ebé  halo laho stimulus hosi sinku sentidu, ida yne’ebé pesoa refere ho konsiensia rasik iha kondisaun hader, bele impaktu hosi psikotiku, problema funsaun organiku, ou holistiku (Maramis, 2004).

 

2.      Faixa Resposta

Faixa Resposta

Responde Adaptivu

-          Hanoin lojika

-          Persepasun ne’ebé fakta loss

-          Emosaun konsistensia ho experiensia

-          Hahalok tuir ho

-          relasaun ho social.

 

 

-          Distorsaun ba iha hanoin

-          Iluzaun  

-          Reaksaun emosaun liu fali/menus

-          Hahalok estraño/labainbain

-          Retira a’an

Responde Maladaptivu

-          Problema hanoin/ deluzaun

-          Halusinasaun

-          Difisil atu responde emosaun

-          Hahalok disorganizasaun

-          Isolasaun sosiais.

3.      Etiolojia

a.       Faktores Predisposisaun

1)        Biologia

Disturbiu desenvolvimentu no funsaun kakutak, estrutura saraf. Disturbiu saraf sentral bele hamosu disturbiu realidade. Sintoma ne’ebé karik bele mosu mak hanesan : obstakulu iha estuda, koalia, memoria no mosu hahalok retira a’an.

2)      Psikologia

Familia no ambiente fo afekta makas ba respons psikologis kliente, hahalok ou kondisaun ne’e 

3)      Sosiais no kultura

Kondisaun sosiais kultura afeta disturbiu orientasaun realidade hanesan : kiak, konflitu sosiais kultura (funu, Stresse ) no moris ne’ebé mak hetan isolasaun no akonpaña ho stress. 

b.      Faktores Presipitasaun

Em jeral kliente ho disturbiu halusinasaun mosu disturbiu depois de iha relasaun inimigu, presaun, isolasaun, sentimentu inutil, baruk no laiha funsaun.

Ema ne’ebé mak kona hela halusinasaun, iha hanoin katak, ambiente mak sai hanesan faktore impaktu, maibé lahetane katak stimulus primariu halusinasaun mak nesesidade defesa a’an ba dalan psikologis, ba akontesimentu traumatiku relasaun ho sentimentu sala, mesak, hirus, no sentimentu tauk ema ne’ebé nia hadomi husik nia.

Labele atu kontrola no husik ninia egoista, hanoin no sentimentu rasik, em jeral hateten katak buat hotu ne’ebé fo ameasa ba ninia diginidade no nesesidade familia. Impaktu/etiolojia mosu halusinasaun, ameasa ba ninia dignidade no nesesidade familia, hasae tauk.

 

4.      Sinais no Sintoma

Karakteristika hahalok ida ne’ebé bele hatudu ba kliente ho kondisaun halusinasaun hanesan: koalia mesak, hamnasa liu, no hamnasa makas mesak-mesak, koalia liafuan arbiru no dalaruma laiha lojika, labele halo diferensa kona ba buat ne’ebé maka real no lareal, moe no hases an hosi ema seluk, disorientasaun, sentimentu ne’ebé mak ciumis, tauk, lahakmatek, konfuzaun, ekspresaun oin ne’ebé mak lahakmatek, no facil atu ofendido, laiha kapasidade atu halo aktividade mesak no menus atu kontrola a’an, hatudu hahalok ne’ebé mak estraga/destroe, (a’an, ema seluk no ambiente).

5.      Fase Halusinasaun

Halusinasaun ne’ebé mak  hetan hosi kliente, bain bain diferensa intensidade no makas liu. Fase halusinaaun fahe ba iha parte ha’at mak hanesan:

 

a.       Fase 1: Comforting

Nonpsikotika, ansiedade moderada, halusinasaun, kliente emfrenta stress, preokupadu, sentimentu fahe malu, triste ne’ebé mak makas no latuir. Kliente hahu Daydream, no hanoin buat ne’ebé mak diak. Hahalok : halo, hamnasa mesak, matan ne’ebé book an ho lalais, responde koalia ne’ebé kleur, bainhira husu kontenti ho buat ruma, nonok.

 

b.      Fase 2: Condmning

Psikoza moderada, ansiedade severa, halusinasaun repulse, preokupasaun ne’ebé mak makas, Daydream no hanoin mesak mesak no sai dominante emfrentamentu hahu senti iha lia anin ne’ebé lalos. Bain bain sentimentu ida ne’e lakoi atu hatene husi ema seluk, no nafatin sei kontrola. Hahalok: aumentu sintoma ansiedade hanesan aumentu HR, RR, PA, atensaun diminui, preokupa ho stimulus , lakon kapasidade atu halo diferensa ba realidade. 

c.       Fase 3: Controlling

Psikotiku, ansiedade severa, halusinasaun rona  lian anin, lian-lian, espiritu/lalatak, mudansa stimulus seluk karik iha hatudu liu. Halusinasaun mestre no kontrola kliente. Kliente sai hanesan bain-bain no la iha forsa, ba halusinasaun hahalok: komando halusinasaun tuir, difisil atu kria relasuan ho ema seluk, atensaun liu ba minute/segundu, sintoma fisiku ansiedade severa: kosar, tremor, laiha kapasidade atu tuir komandu.

d.      Fase 4: Conquering

Psikotiku severa, ansiedade paniku, kahor ho Waham/suposisaun, prense halusinasaun mudansa sai haruka no hirus kliente, kliente sai tauk, laiha forsa, lakon kontrola no labele iha relasaun ne’ebé real ho ema seluk no ninia ambiente hahalok: hahalok terror, paniku, oho an/mak oho, violensia, agitasaun, laiha responde ba iha komandu kompleksu, labele liu husi ema ida.(Townsend, 1998). 

6.      Tipu-tipu Halusinasaun       

a.       Halusinasaun Audisaun (70%)

Rona lian ou lian anin, dalabarak liu lian ema nian. Lian ho modelu lian anin ne’ebé mak ladun moss/loos to’o liafuan ne’ebé mos koalia konaba kliente, mesmo too iha konversa ne’ebé kompletu entre ema nain rua ne’ebé emfrenta hela halusinasaun ne’e. Hanoin ne’ebé rona, iha kliente hateten katak kliente haruka atu halo buat ruma dalaruma bele estraga.

b.      Halusinasaun persepsaun/ hare/visual (20%)

Stimulus visual iha modelu hanesan lanpada loron matan, deseñu geometria, deseñu animadu, lalatak ne’ebé susar no komplikadu. Lalatak dalaruma kontenti maibé dalaruma tauk hanesan hare monstro. 

c.       Halusinasaun Olfaktoriu

Horon buat iiss hirak ne’ebé hanesan I’is raan, urina, no feces normalmente iss hirak ne’ebé diskontente. Halusinasaun horon dalaruma impaktu ba stroke, tumor, konvulsivu o dimensia.

d.      Halusinasaun Dejusta

Senti degusta buat balu hanesan senti raan, urina ou feces. 

e.       Halusinasaun taktus

Emfrenta moras ou laiha konfortabel, sem stimulus ne’ebé mak klaru. Senti soke listrik ne’ebé mai hosi rai, sasan inanimadus ou ema seluk. 

f.        Halusinasaun Sinesthetiku

Senti funsaun isin nian hanesan dalan raan nian iha vena ou arteria, absorbsaun han ou formasau  urine.

7. Mekanismu Koping

Atitude  ne’ebe hatudu reprejenta aktus hodi proteje nia an husi esperensia hirak ne’ebe relasiona ho neorobialogia (Dalami,DKK,2014).

a. Regresaun,hases an husi estres, ansieta no hatudu hahalok hanesan labarik inosente ka relasaun ho problema prosesu informasuan no esforsu atu halo  sente ansienta.

b. Projeksaun,hakarak ne’ebe labele atu tolera,expresa nia emosaun bae ma seluk ho sala ne’ebe nia kria rasik.

c.izola an, resaun ne’ebe hatudu hanesan resaun fiziku ka pisikolojiku, resaun fiziku mak hanesan individu lao ka halai hases an husi sumber ka baze estres,hanesan hases an husi poluisua,sumer infeksaun,veneno no seluk tan, iha parte reasuan pisikologia individu hatudu hahalok apatis,izola an, laiha hakark,sente tauk hela deit no rai odiu.

8.Managementu ou Penatalaksanaan

Tuir Marasmis (2004) Tratamentu tenke lalais, misaun familia nian importante tebes tamba depois de hetan tratamentu iha Hospital, pasiente kuandu alta no fila ba nia uma, familia mak sei toma konta hodi kuida kliente, kria ambiente ne’ebe mak kondusivu no sai hanesan vijilante atu hemu aimoruk.( prabowo 2014 ).

1.      Tratamentu mediku

Tuir Struat, Laraia  (2005) Tratamentu kliente skizofrenia ne’ebe enfrenta hela halusinasaun mak hanesan fo aimoruk no tratamentu sira seluk. ( Muhith,2015).


a)      Pisikofarmakologia, aimoruk ne’ebe bain-bain fo ba sintomas halusinasaun rna haneans sintomas ba kliente skizofrenia mak aimoruk anti psikosis. Iha mos grupu aimoruk geral ne’ebe utiliza mak :

Klase kimiku

Naran generiku

Dose kada loron

Fenotiazin

Tiodazin ( Mellaril )

2-40 mg

Tioksanten

Kloprotiksen (Tarctfan)

Tiotiksen (Navane)

75-600 mg

8 – 30 mg

Butirofenon

Haloperidol (Hadol)

1-100 mg

Dibenzodiasepin

Klozapin (Clorzazil)

300-900 mg

 

9. Prinsipio Asaun Enfermagem

a)      Implementa estrategia asaun ou aktividade

Tuir Keliat (2007) Asaun enfermagem ne’ebe halao mak :

1.      Treina kliente kontrola halusinasaun :

Ø    Estrategia tratamentu 1 : menghardik halusinasaun

Ø    Estrategia tratamentu 2 : uza aimoruk regular

Ø    Estrategia tratamentu 3 : kolia ho ema seluk

Ø    Estrategia tratamentu 4 : halo atividae tuir horario nebe iha

2.      Tuir Pusdiklatnakes (2012) asaun enferfmagem la refere ba kliente maibe refere liu ba familia, nune’e familia bele guia kliente hodi kontrola halusinasaun.

Ø    Estrategia tratamentu 1 Familia : konhese problema hodi atende halusinasaun no treinu atu kontrola halusinasaun kliente ho maghardik.

Ø    Estrategia tratamentu 2 Familia : treina familia atende kliente halusinasuan ho seis serto hemu aimoruk.

Ø    Estrategia tratamentu 3 Familia : Treina familia atende kliente halusinasaun ho kolia halimar no halo atividade sira seluk

Ø    Estrategia tratamentu 4 Familia : treina famialia atu utiliza fasilidade saude hodi follow up kliente nia halusinasaun.

B.     Konseitu Kuidadus Enfermagem

1.      Asesmentu

a.       Identidade

b.      Razaun Tama

c.       Faktores Predispozisaun

d.      Examinasaun Fisiko

e.       Psikososial

f.        Estadu Mental

g.      Preparasaun Nessesidade Atu Fila

h.      Mekanismo Koping

i.        Problema Psikososial no Ambiente

j.        Koñesimentu menus

k.      Aspeitu Mediku

l.        Analiza Dados

2.      Problema Enfermagem

1)      PE: Disturbiu iha presepsaun sensoria: Halusinasaun

a)        Dadus subjektivu:

Kliente hateten  katak nia hare/rona buat ruma, kliente la iha posibilidade atu  koñese fatin, oras no aula.

b)        Dadus objektivu:

Koalia mesak  no tur mesak, ibun hanesan koalia mas la iha lian, koalia para derepente tamba rona lian/ hare buat ruma, matan book an lais.

2)        PE : Ijolasaun sosiedade : Dada aan

a)        Dadus Subjektivo:

·           Kliente hateten katak nia sente mesak

·           Kliente hateten katak nia la bele halo interasaun sosial, kliente hateten katak nia la iha valor

b)        Dadus Objektivo:

·           La aguenta ho kontaktu matan ne’ebé kleur.

·           La iha kontakto matan bainhira koalia, lian ki’ik no neneik

·           Menus aktividade no komunikasaun

3)        PE : Risku husi hahalok violensia nian ( risko halo kanek an, ema seluk    no ambiente)

a)        Dadus Subjektivo:

·           Kliente hateten katak nia hare no rona ema ameasa nia no halo tauk.

·           Kliente hateten katak nia sente tauk.

 

b)        Data Objektivo:

Kliente hatudu nia oin ho hanesan hakfodak/lahanensan bain bain, hirus, persepsaun matan ne’ebé lahanesan bain bain, ibun taka metin, liman tau abrasu, no lao ba lao mai.

 

4)        PE : Defisiensia ba kuidadus ijiene pesoal

a)        Dadus Subjektivo:

Kliente hateten katak nia baruk

b)        Dadus Objektivo:

Ropa foer, fuuk no kulit foer, liman kukun naruk no foer, nehan foer no iis, han la tuir ordem, soe be boot no soe be ki’ik arbiru de’it, la hatene  kose nehan no haris mesak.

 

5)        PE : Disturbiu auto konseitu : Menus Dignidade

a)        Dadus Subjektivo:

·         Hateten katak nia hakarak ema  rekoñese nia

·         Hateten katak la iha ema ne’ebé interese ba nia

·         Hateten katak nia la hatene buat ida

·         Hateten katak nia an la iha benefisio

·         Kritika nia an rasik

·         Sentimento la iha kapasidade

b)        Dadus Objektivo:

·         Destroi nia an rasik

·         Destroi ema seluk

·         Espresaun moe

·         Dada an husi relasaun sosial

·         La kohi han no la kohi toba.

 

3.      Arvore de Problema

Arvore Problem aba problema halusinasaun hanesan tuir mai ne’e (Prabowo 2014)

 

R

4.      Diagnostiko Enfermajen

a.         Disturbiu iha presepsaun sensoria: Halusinasaun

b.        Ijolasaun sosiedade : Dada aan

c.         Risku husi hahalok violensia nian: Risko halo kanek an, ema seluk no ambiente

d.        Defisiensia ba kuidadus ijiene pesoal

e.         Disturbiu auto konseitu : Menus Dignidade.

 

 

5.      Intervensaun Enfermajen   

a.         Diagnostiko Enfermajen 1 : Disturbiu iha presepsaun sensoria Halusinasaun Rona

1)      Objektivo Jeral

Kliente bele kontrola nia halusinasaun

 

2)      Objektivo Espesifiku       

a)        OE 1 : Kria relasaun fiar malu

Ho Kriteria:

·         Espresaun oin ne’ebé midar

·         Hatudu sentimentu kalma no iha kontaktu matan

·         Bele kaer liman no hatete Naran

·         Bele responde komprimenta no tuur hamutuk ho enfermeiro sira

·         Bele hatete sai problema ne’bé nia enfrenta

Intervensaun: Kria relasaun  Fiar malu no uza prinsipio komunikasaun teurapetiko

·         Hase kliente ho mamar no diak

·         Introdus ita nia an

·         Husu kliente nia naran kompletu no naran bolu ne’ebé nia gosta

·         Esplika objektivu husi enkontru ne’e

·         Honestu no halo tuir promesa

·         Hatudu sentimento empatia no simu kliente nia kondisaun

·         Fó atensaun ba kliente no atensaun mos ba nia nesesidade basiku

b)      OE 2 : Kliente bele identifika nia halusinasaun

Ho Kriteria:

·           Kliente bele hateten sai oras, kontekstu no frekuensia halusinasaun ne’ebé mosu

·           Kliente bele ekspresa sai nia halusinasaun

Intervensaun Enfermajen:

·           Iha kontaktu matan ne’ebé bebeik

·           Observa hahalok ( Verbal no Non Verbal) ne’ebé iha relasaun ho halusinasaun

·           Simu halusinasaun hanesan buat ne’ebé realidade ba kliente no la realidade ba enfermeirus

·           Identifika hamutuk ho kliente konaba halusinasaun ne’ebé mosu, kontekstu husi halusinasaun no frekuensia mosu halusinasaun.

·           Fo hanoin kliente atu hateten sai nia sentimentu bainhira mosu halusinasaun.

·           Halo diskusaun ho kliente kona ba nia sentimentu bainhira mosu halusinasaun.

 

c)      OE 3 : kliente bele kontrola nia halusinasaun

Ho kriteria:

·           Kliente bele hateten sai aksaun ne’ebé nia halo atu kontrola nia halusinasaun

·           Kliente bele hateten sai manerias foun

·           Kliente bele hili maneira hodi resolve nia halusinasaun

·           Kliente bele hili maneira hodi kontrola nia halusinasaun

·           Kliente bele hatene aktividade grupo

Intervensaun enfermajen:

·           Identifika hamutuk ho kliente kona ba aksaun ne’ebé nia halo bainhira akontese halusinasaun

·           Fo motiva no apresia ba aksaun ne’ebé nia halo ho positivu

·           Hamutuk ho kliente halo planu atu prevene halusinasaun

·           Halo diskusaun kona ba maneira hodi prevene halusinasaun no kontrola halusinasaun

·           Fo forsa no apresia ba kliente nia opsaun ne’ebé los

·           Diskusaun ho kliente kona ba resultadu husi esforsu ne’ebé kliente halo ona

d)      OE 4 : Kliente bele hetan benefisiu husi aimoruk ne’ebé loos

Ho kriteria:

·           Kliente bele temi benefisiu, dose, no efeitus husi aimoruk

·           Kliente bele demonstra kona ba usa aimoruk ne’ebé los

·           Kliente bele hetan informasaun kona ba efeitus husi aimoruk no konsekuensia husi la hemu aimoruk .

·           Kliente bele temi 5 prinsipiu bo’ot husi konsumo aimoruk nian

Intervensaun enfermajen :

·           Diskusaun ho kliente no familia kona-ba doze no frekuensia benefisiu ba hemu ai-moruk.

·           Haruka klinte atu husu mesak ai-moruk ba enfermeiro ho sentimentu benefisiu.

·           Haruka kliente atu koalia ho Doutor kona-ba benefisiu no efeitu ai-moruk.

·           Diskusaun ba konsekuensia hapara hemu ai-moruk ne’ebé la konsulatasaun ho doutor.

·           Ajuda kliente atu uza ai-moruk ho prinsipiu 5 ne’ebé loos.

e)      OE 5: Kliente hetan suporta husi familia atu kontrola nia halusinasaun

Ho Kriteria:                               

·           Familia  bele iha konfiansa ho enfermeiros

·           Familia bele hateten sai komprensaun, sintoma no aksaun atu kontrola halusinasaun

Intervensaun Enfermajen:

·           Kria relasaun fiar malu entre familia

·           Ejamina koñesementu familia nian kona ba halusinasaun no aksaun ne’ebé familia halo hodi kuidadu kliente.

·           Fo forsa no apresia ba aksaun ne’ebé positivo

·           Halo diskusaun ho kliente kona ba halusinasaun, sintoma no maneira kuidadus kliente iha uma

·           Fo sujestaun ba familia atu halo demonstrasaun kona ba maneira kuidadu kliente iha uma.

 

6.      Implementasaun Enfermajen

Implementasaun hanesan etapa ida husi prosesu enfermagem, iha ne'ebé enfermeiru/a implementa planu intervensaun enfermagem ne'ebé mak prepara ona hodi bele atinji objetivu ne'ebé mak iha (Craven dan Hirnle, 2000). 

7.      Evaluasaun Enfermajen

Evaluasaun hanesan etapa ikus husi prosesu enfermagem hodi identifika progresu atinjimentu husi ita nia objetivu planu enfermagem. Evaluasaun ne'e hala'o ho maneira kompara rezultadu ikus ne'ebé observadu ho objetivu no kriteriu rezultadu ne'ebé halo ona iha planu enfermagem.

Evaluasaun ne'e sei orienta kuidadus enfermagem, katak kuidadus enfermagem ne'ebé implementa ne'e konsege ona rezolve problema pasienti ka sei kontinua tuir siklu prosesu enfermagem ate problema rezolve loos ona (Craven dan Hirnle, 2000).

 

 

 

DAFTAR PUSTAK

 

Afnuhazi, Ridhyalla. 2015. Komunikasi Terapeutik Dalam Keperawatan Jiwa. Yogyakarta: Gosyen Publishing. Anggraini, dkk. 2013.

Pengaruh Menghardik Terhadap Penurunan Tingkat Halusinasi Dengar Pada Pasien Skizofrenia Di RSJD Dr. AminogondohutomoSemarang.

http://Download.Portalgaruda.Org. Diakses tanggal 17 Januari 2017 pukul 13.51 WIB.

http://digilib.unimus.ac.id/files/disk1/126/jtptunimus-gdl-paramithad-6285-1-bab1.pdf

http://rezaarifina.blogspot.com/2012/03/pendahuluan-halusinasi.html

http://ktijiwa.blogspot.com/

http://rudi-mole.blogspot.com/2013/03/contoh-api-analisa-proses-intraksi.html

http://ahlinyajiwa.blogspot.com/2013/02/strategi-pelaksanaan-halusinasi.html

 

0 Response to "KONSEITU TEORIA HALUSINSASAUN"

Post a Comment

Iklan Atas Artikel

Iklan Tengah Artikel 1

Iklan Tengah Artikel 2

Iklan Bawah Artikel