KUIDADUS ENFERMAGEM TEORIA NO REAL STROKE HEMORAGIA" ICU "
RELATORIU PRE-LIMINARIU
KONSEITU TEORIA
A.
KONSEITU
MORAS
1.
Difinisaun
Strok
hemoragia hanesan difusaun nerologiku fokal agudu ne’ebe kauza husi hemoragia
primaria ba substansia cerebral ne’ebe okoren arteria veias ho kapiler (widjaya,2008).
Strok
hemoragia hanesan estragus vasus sanguineos iha cerebro ne’ebe,kauza hemoragia iha
area refere no buat ne’ebe afeita ba interupsaun funsaun nervosa (Hariyono,2014).
2.
Klasifikasaun
Tuir sientista (Wijaya no Putri,2012) strok hemoragia
fahe ba parte rua mak hanesan tuir mai ne’e:
a. Hemoragia
Intra çerebral
Ruptura
vasus sanguineus (MikroNeorismu) prinsipalmente tamba hipertensaun rejuta ran
tama ba tesidu çerebral,no forma massa ne’ebe fo presaun ba tesidu çerebro no
hamosu edema çerebral.
b. Hemoragia
Subarachnoid
Hemoragia
ne’e mai husi ruptura ankurismu,no aneorismu ne’ebe ruptura mai husi vasus
sanguineos sirkulasaun ho ninia ramus ne’ebe fora husi parenkina
çerebral(Jowano,2010).
3.
Etilogia
Tuir
matenek nain Ruddin no Margareth(2012) hateten katak etiologia strok hemoragia
mak hanesan tuir mai ne’e:
a. Anemia
berry
b. Aneurismu
fusiformis husi atheroselerosis
Atheroselerosis
hanaran andurecimentu no redusaun ba elastisidade parede vasus
sanguineus,parede arterial sei fraku no akontese aneurismu depois nakles no
akontese hemoragia
c. Aneuresmu
Miolitiku
Aneuresmu miolitiku ne’e mai husi vastularizasaun netrose
no emboliku septiku.
d. Malformasaun
arteriovenosa
Hanesan vasus sanguineus ne’ebe forma abnormal ne’ebe
ezistem koneksaun entre arteriais.tan ne’e ran arteria diretamente tama veia,no
kauzandu fasil ruptura no resulta hemoragia serebral.
e. Ruptura
arteria serebral
Hanesan kauza hipertensaun ne’ebe resulta
espesialmente ba degenerasaun ba vasus sanguineus.
v Factor
ba strok mak hanesan:
a. Hipertensaun
b.
Moras kardiovaskular:arteria koronaria,insufisiente kardiaka
kongestiva,fiblijasaun arterial,moras kardiaku kongestiva.
c. Kolestrol
ne’ebe a’as obesidade
d. Elevasaun
hemokratiku
e. Diabetes
melitus
f.
Kontra sepsaun oral
g. Utilizasaun
kokain,tabaku no alkohol.
4.
Manisfestasaun
klinika
Tuir
matenek nain (Majoer,2012) hateten katak manifestasaun klinika mak hanesan tuir
mai ne’e:
a. Paralisis
funsional alguma korporal ne’ebe mosu derepenti
b.
Pertubasaun
sensibilidade ba membru isin lolon.
c. Estadu
mental
d. Afasia
e. Ataksio
f.
Vertigu
v Sinais
prinsipais ba pasente strok:
a. Lakon
motoriku
·
Hanesan moras neoroniu
motor superior resulta lakon kontrola
voluntariu ba movimentu motores
·
Hemiplesia (paralisis ba
parede isin lolon sorin
·
Hemiparesia
(frakesa ba isin lolon sorin
·
Diminuisaun tanus
muskular.
b. Lakon
komunikasaun
·
Disatria hanesan difikuldade
ne’ebe akompanha ho klia ne’ebe defisil atu komprende no kauzahusi paralisis
muskular ne’ebe responsaveis produz koalia.
·
Disfusaun,atrasia
ka parede koalia ne’ebe prinsipalmente ekspresiva/represivas.
·
Atrasia
hanesan inkapasidade atu realiza aksoes ne’ebe aprende anteriormente.
c. Pertubasaun
Hemonimus
hemianopsia hanesan perda metade kampu visual ne’ebe ladun visual afeta
relasiona no ladun paralisis do korpu.
d. Pertubasaun
visual
e. Lakon
sensorial
·
Lakon
kapasidade,senti polisaun no movimentu ba parede isin lolon.
5.
Anatomia
fisiologia
v Parede
kakutak
Servisu
hanesan orgaun ne’ebe enkridivel husi
orgaun hotu-hotu ita hatene katak mehi, esperensia planesamentu no memoria
resulta husi aktividade cerebral serebru
kontein 11 Bilhoes neuron ne’ebe akontese kompara no funsionamentu
unifiku,serebru,kompleksu liu duke tronku serebra,ba adultu serebru simu 15% ba
debitus kardiaku presiza 205 (150 sanguineus korporal no serta de 400
kaloria lor-loron.(Mutaguia)
a. Serebru
Hanesan parede serebru ne’ebe boot liu lokaliza iha
sentru nervosu ne’ebe resulta aktividade sensorial motoriku hotu-hotu no mos
regula processu funsionismu memoria ho inteligente.
·
Korte serebru
Hanesan parede serebru ne’ebe mais avansadu no
responsavel ba deteksaun ambiente no
kortes serebral determina komportamentu ne’ebe ho objetivu no rasional .
·
Lobus oksipitalis
Lobus
ne’e lokaliza iha posterior lobus parenta iha funsaun.Osipital leten,ne’ebe
separa husi serebra.lobus hanesan sentru prinsipal asossia ho visual lobus simu
innformasaun husi retina matan.
·
Lobus frontal
Hanesan
lobus sensorial no estimula ne’ebe mai regula kapasidade individu atu hatene
pozisaun no lokal parte isin lolon,ba
sensaun no audisaun lobus parental transmite informasaun barak ba
cerebru,inklui area ba assosiasaun husi motores no visuais.
·
Lobus temporais
Iha funsaun interpreta,sensasaun molho
,audisaun,interpretasaun ba iha linguagen
ba armagenamentu memoria.
b. Serebelum
Funsaun serebelum
mak:
1) Regula
muskulu isin lolon
2)
Halo
programa movimentasaun no situasaun konesimentu
no la konsienta.
c. Tronku
serebelum
Hanesan parte husi leten ba kraik hanesan medida
oblogata.Tronku serebru mak sentru reladus ho reflexo ba sistema nervosu
central.
d. Medula
Oblogata
Hanesan sentru refleso vasikostritor kardiaka respirasaun respiru,tostedeglufisaunsaliva
no vomitu.
6.
Patofisiologia
a. Hemoragia
Intra serebral
Ruptura
vasus sanguineus serebru prinsipalmente tamba
hipertensaun resulta ran tama ba iha tesidu serebral no forma massa ba
hematoma.
Presaun
tesidu resulta edema serebral hemoragia intraserebral frekentemente hetan iha
hipotalamu subkardial nucleu hatudu hela
lembra no serebelum.
b. Hemoragia
sub Arachanoid
Ruptura vasus sanguineos tamba aneurismu AVM.A neurismu
frekentementehetan iha ramus vasus sanguineosbo’ot iha sirkulasaun wissy.
Ruptura
arterais sai ba subarhacnoid.Resulta no aumenta repetidu ba fie ne’ebe depende
estika estrutura sensiveis ba moras rezulta moras makas iha ulun.
Hemoragia
subarachnoid bele kauza vasus pasme,vasus sanguineus serebral.vasus pasme
geralmente okoren 3-5 dias,depois de semana 2-5 sangue vasuspasme ida ne’ebe
kauza difusaun serebral lobal (moras iha
ulun,menus konsieensia).
7.
Pathway
8.
Ezame
diagnostiku
a. Angiografia
cerebral
Ajuda atu identifika kauza strok no espesifiku hanesan
hemoragia arteriovena ka iha ruptura no buka fontes hemoragia hanesan aneurismu
ka mal-formasaun vaskular.
b. CT.Scan
Valedura
no hatudu espesifikamente ba lokalizasaun ba edema pozisaun hematoma iha tesidu
serebral ne’ebe infark ka tesidu iskemia.Iskemia ba serebru ho nia pozisaun.
c. MRI(Magnetic
Imagem Resonance)
Uza
ondas digitasaun atu determina pozisaun no
magnetidu hemoragia serebral resultadu optidus mak hare area ho lesoens no
infar kauza tesidu serebral.
d. EKG
Ezame
ida ne’ebe ho objetivu atu hasai problama ne’ebe mosu ho inpaktu ba tesidu
infark,tan ne’e reduzir eletriku iha tesidu serebral.
9.
Tratamentu
a. Konservativu
·
Fo
suporta no atensaun ba pasiente strok.
·
Fo
hatene familia pasiente atu hemo ai-moruk ho regular.labele hapara aimoruk no
troka dose sem instrusaun husi doutor,
·
Ajuda necessidade
pasiente
·
Verifika presaun arterial
·
Motiva
pasiente atu esforsu nafatin halo exersisiu terapia fisiku.
b. Kauzativu
·
Anti Koagulasaun
·
Ai-moruk anti trombositu.
10.
Komplikasaun
a. Infark
serebral
b. Hidrosefalhos
ne’ebe sorin kiik atu sai hidrosefalhos nomotensu
c. Epituksis
d. Tonus
isin abnormal
B.
KONSEITU
ENFERMAJEN
1.
Data
Fiziku Biologiku
a. Aktividade
Sinais : Sente difisil atu halo aktividade tamba frakesa
lakon sensaun ba paralisis.
Sintoma : Disturbiu tonus muskular (fluxidu espesipitu
parakistiku (hemilesia) disturbiu ba nivel konsiensia menus.
b. Sirkulasaun
Sinais : Iha moras fuan naton
hipotensia postural.
Sintomas : Hipertensia arterial disritmia
c. Eleminasaun
Sintomas : Mudansa padraun urinaria hanesan
inkontinensia urina anuria.
d. Alimentasaun
Sintomas : Laiha
vontade atu han lara sae no muta lakon sensaun.
e. Neuro
Sensorial:
Sinais
: Estatutu konsiensia menus,menus memoria,disturbiu audisaun,medida pupil
lahanesan.
Sintomas
: Oin halai,ulun moras tamba hemoragia
intra serebral,vizaun la mos lakon memoria.
f.
Moras
Sinais: Hahalok
ne’ebe la estavel,tauk.
Sintomas: Ulun moras intensidade ne’ebe
lahanesan tamba arteria kortis.
g. Respiratoriu
Sinais: Inkapasidade ba englohs,tosse.
Sintomas: Falta de ar.
2.
Diagnosa
Enfermagem
a.
Diminuisaun
pertubasaun tesidu serebral asosia ho pertubasaun do fluxo sangue sekundariu
aumenta.
b.
Pertubasaun
mobilidade fisika asosia ho danus muskular
c.
Pertubasaun
komunikasaun verbal asosia ho lakon kontrola muskulo oral no fasial.
d.
Mudansa
risku nutrisaun menus husi nesessidade isin assosia ho inkapasidade
tolan,vomitu,nausea,anorsia.
3.
Intervensaun
Enfermagem
a.
Diminuisaun
pertubasaun tesidu serebral asosia ho pertubasaun do fluxo sangue sekundariu
aumenta.
Objetivu : Depois de
halo asaun enfermagem espera katak pertubasaun tesidu serebral bele atinzi ho
optimal.
Kriteria Resultadu :
Kliente la tauk,la moras,la laran sae,laiha konvulsaun,Sinais vitais normal.
|
Intervensaun |
Rasional |
|
·
Observa sinais vitais ·
Avalia nivel konsiensia
pasiente nian ·
Fo pozisaun ulun sae
15-30 ·
Fo pozisaun ne’ebe
konfortavel |
·
Atu hatene kondisaun
geral ·
Atu
hatene no kontrola mudansa konsiensia npasiente nian ·
Pozisaun
ulun sae hafasil kanal ran ba cerebru ·
Pozisaun
eleva ulun bele ajuda ho problama respiratoriu kardiovaskular. |
b.
Pertubasaun
mobilidade fisika asosia ho danus muskular
Objetivu : Depois de halo asaun enfermagem intensivu
espera katak mobilizasaun kliente aumenta.
Kriteria
Resultadu : Mantein pozisaun ideal,aumenta forsa,funsaun no parte ba korpu ho
hemipares.
|
Intervensaun |
Rasional |
|
·
Avalia kapasidade
funsional ·
Muda
pozisaun minimu oras 2 dala ida sorin los no sorin karuk. ·
Halo
a’as pozisaun ulun bele ajuda problema susar atu dada iis no kardiovaskular. |
·
Atu
hatene danus ne’ebe akontese pertubasaun mobilidade ·
Atu prevene dekubitus ·
Atu
hatene pasiente bele sente konfortavel. |
c.
Pertubasaun
komunikasaun verbal asosia ho lakon kontrola muskulo oral no fasial.
Objetivu: Depois de halo asaun de enfermagem espera katak
danus komunikasaun bele adekuadu.
Kriteria Resultadu: Pasiente bele koalia ho diak.
|
Intervensaun |
Rasional |
|
·
Avalia
difusaun kliente laiha kapacidade atu komprende liafuan no susar atu koalia ·
Fo hatene kliente atu
halo tuir loke matan simples hatudu odamatan ,no liafuan nebe simples ·
Kolabora ho terapia
komunikasaun . |
·
Atu hatene kapasidade
kliente hetan pertubasuan koalia . ·
Atu
hatene pasiente nia nivel komunikasaun. |
d.
Mudansa
risku nutrisaun menus husi nesessidade isin assosia ho inkapasidade
tolan,vomitu,nausea,anorsia.
Objetivu:Depois
de halo asaun enfermajen espers katak nutrisaun bele adekuadu fila fali .
Kriteria rezultadu: kliente bele han ho diak .
|
Intervensaun |
Rasional |
|
·
Observa sinais vitais ·
Observa intake no
output |
·
Atu hatene kondisaun
pasiente nian ·
Atu hatene nia input no
output. |
4.
Implementasaun Emfermajen
Impemetasaun
Emfermajen halo no intervensaun nebe ita planu ona ,asaun determina etapa
planiadu ho intervensaun nessecidadae pasiente seiza atensidu no maneira ideal.
5.
Evaluasaun
Enfermajen
Evaluasaun
Enfermajen hanesan faze ikus husi processu nebe halao ona atu sukat objetivu no kriteriu rezultadu responde.
REFERENSIA
Widjaya
(2008) Dasar-Dasar relationship management CRM Jakarta:Hervindo
Masjoer,A(2012)
kapita selektu kedokteran jakarta media os kapilares.
Randy,M,C,D Margareth (2012) Asuhan kerawatan mediku
bedah dan penyiakit,Yogjakarta: Nuha medika.
Wijaya,A,Putri.Y.M(2002)
kerawatan medikal.keperawatan Dewasa teon.
http://www.com/doc/14005920/makalah
stroke asesu data 19/02/20
http:\\www.
makalah.com/2012/2/11 makalah pengertian –stroke-hemoragia…asesu iha data
19/02/20.
Htt:\\www.Makalah.Nel
(PDF) bab II-pustaka-ii-1-stroke-perdarahan asesu iha data 19/02/20.
RELATÓRIO KAZU KUIDADUS ENFERMAGEM BA PASIENTE
SRA.’’S.A’’ HO DIAGNÓSTIKA MÉDIKU STROKE IHA ENFERMAGEM ICU.
HOSPITAL NCIONAL NACIONAL GUIDO VALADARES
A.ASSESMENTU
1.Identidade pasiente
Naran :Sra.’’S.A.’’
Tinan :38 anos
Sexu :F
Estatutu :Jovem
Servisu :Embaixador Australia
Edukasaun :Lisensiadu
Hela fatin :Bebora
Data tama :10/03/2020
Data assesmentu :12/03/2020
Diagnostiku médiku :Stroke Hemoragia
2.Identidade Enkaregadu
Naran :Sra. ‘’M.P.’’
Tinan :54 anos
Relasaun :Inan
Hela fatin :Motael
3.Keixa Prinsipal : Pasiente nia
ama hateten katak moras iha ulun ho kanuruk,liman,ain maten hotu la’o
ladi’ak,isin manas.
4.Istória moras agora : Pasiente
nia família hateten katak pasiente hetan atakasaun derepenti de’it iha
haris-fatin halo pasiente monu iha fatin no família sira lori mai Hospital
Nacional Guido Valadares iha dia 10/03/2020 oras 20:09 iha enfermaria
emergensia hodi hlo tratamentu no iha dia 12/03/2020 oras 12:46 transfere
pasiente mai iha enfermaria ICU hodi hala’o tratamentu kontinus.
5.Istória moras passadu :
Pasiente nia família hateten pasiente nunka hetan moras hanesan ne’e iha tempu
uluk.
6.Istória moras família :
Pasiente nia ama hateten katak laiha membru família ruma mak sofre moras
jenétika hanesan:Diabetic melitus,Hipertensaun no laiha membru família ruma mak
sofre moras hanesan pasiente.
7.Ezaminasaun fíziku
v Kondisaun jeral: Fraku
v Konsiensia:Koma valos GCS
v Sinais vitais:
PA=139/88 mmHg
P=95
SPO2=100%
RR=19 x/min
T=36,9 ºc
v Ulun: Simetria entre los no karuk,laiha kanek no bubu
ruma,fuuk laran fo’er.
v Matan:Simetria entre los no karuk,konjuntiva matan la
anemia.
v Tilun:Simetria entre los no karuk,laiha sekreta.
v Inus:Simetria entre los no karuk,mos laiha inus ben.
v Ibun no nehan:Ibun simetria,nehan mos nehan la kompletu
v Kakorok:Simetria entre los no karuk,laiha glandula linfa
ho vena jugularis
v Pulmaun:
I=Inspeksaun peitu parte los no kakorok forma simetria
P=Wainhira halo palpasaun la sente moras iha hirus-matan
P=Halo pertasaun iha akumulasaun
líkidu iha pulmaun no iha sinal edema
A=Wainhira halo auskutasaun rona lian weezeng
v Kurasaun :
I=Ma letus cordis
P=Palpa la sente moras
P=Sensivel(pelak)
A=Lian murmura
v Abdominal:
I=Simetria entre los no karuk laiha bubu no edema
A=Rona lian intestinu 16x min
P=Palpa la sente moras
P=Timpani normal
v Ekstermidade:
Superior:simetria entre los
no karuk laiha lesaun no edema.
Inferior:simetria entre los
no karuk laiha lesaun no edema ruma.
8.Assesmentu funsional
a.
Padraun persepsaun no
jestaun da saúde pasiente nia inan hateten katak moras ne’ebé agora pasiente
hetan ne’e tamba la kuidadu nia saúde rasik.
b.
Padraun deskansa no
toba
Antes moras:pasiente toba ho di’ak,meiu-dia toba jam
13:03 hader jam 16:34 no kalan 21:10 jam 08:36 dader.
Examinasaun Diagnostiku
a.CBC
Parameter Result Ref.range
Wbc 23.0 x 10^g/l 4.0-10.0
Lymph# 23.0 x 10^g/l 0.8-4.0
Mid# 2.3. x 10^g/l 0.1-1.5
Gran# 19.4 x 10^g/l 2.0-7.0
Lymph% 9.9% 20.0-40.0
Mid% 5.6% 3.0-15.0
Gram% 84.5% 50.0-70.0
HGB 93 g/l 110-150
RBC 5.01x10^R/l 3.50-5.00
HCT 31.8% 37.0-47.0
MCV 63.5 H 80.0-100.0
MCH 18.5 Pg 27.0-34.0
MCHC 292 g/l 320-360
RDW-CV 20.7% 11.0-16.0
RPW-SD 44.2 fl 35.0-56.0
PLT 281x10^g/l 100-300
MPV 11.3 fl 6.5-12.0
PDW 16.0 9.0-17.0
PCT 0.317% 0.108-0.282
b.Resultado Quimia
Test Result Normal ran
Sodium 136.mm ol/l 137-145
Potassium 3.3 mmol/l 3.5-5.1
Carbon dioxide 20 mmol/l 22-30
Urea 2.86 mmol/l 2.50-7..10
Creatinine 77 mmol/l 46-110
Programa Terapia
|
No |
Medikamentu |
Maneira |
Dose |
Frekuensia |
|
1 |
Ceftriazone |
IV |
1 gr |
BID |
|
2 |
Monitol |
IV |
250 |
QID |
|
3 |
PCT |
P.O |
500 mg |
TID |
|
4 |
Netoclopramio |
P.O |
10 mg |
TID |
|
5 |
Fenitoin |
IV |
100 mg |
TID |
A.Analisa data
|
No |
Dia/Data Oras |
Data Fokus |
Etiologia |
Problema |
|
1 |
12/03/2020 21:10 |
DS=Pasiente nia ama hateten katak pasiente nia ulun
moras no kanuruk. DO=Kondisaun geral: Koma.GCS:y:1 v:1 M:1.total 3/15 ·
Pasiente la book aan ·
Sinais vitais: PA=139/88 mmhg P=95 SPO2=100% RR=22 T=36,9º |
Pertubasaun do fluxo de sangue |
Diminuisaun pertubasaun tesidu serebral |
|
2 |
12/03/2020 21:15 |
DS=pasiente nia ama hateten katak pasiente nia ain
maten hotu la’o ladi’ak DO= ·
Pasiente fraku Sinais vitais: PA= 139/88 mmHg P=95 SPO2=100% RR=22x/min T=36,9ºc |
Danus muskulu |
Pertubasaun mobilidade fíziku |
|
3 |
12/03/2020 21:20 |
DS:Pasiente nia ama hateten katak pasiente isin-manas DO: ·
Pasiente isin fraku ·
Temperatura39,5 ºc Sinais vitais: PA=166/100 mmHg P=112 SPO2=100% RR=21x/min T=39,5ºc |
Hipertermia |
Risku infeksaun |
B.Diagnostiku Enfermagem
1.
Diminuisaun
pertubasaun tesidu serebral relasiona ho pertubasaun de fluxo de sangue.
2.
Pertubasaun
mobilidade fiziku relasiona ho danus muskulu.
3.
Risku infeksaun
relasiona ho Hipertemia.
C.Planu Intervensaun Enfermagem
|
No |
Dia/Data/ Oras |
Diagnostika Enfermagem |
Objetivu No kriteira resultadu |
Intervensaun |
Rasional |
ASS |
|
1 |
12/03/2020 21:10 |
Diminuisaun
pertubasaun tesidu serebral relasiona ho pertubasaun fluxu sangue |
Depois de halo
asaun enfermagem durante 3x24 oras espera katak pasiente bele rekopera nia
saúde fila fali. KR: Pasiente bele bok
aan ka iha konsiensia. GCS=y:1,V:1,M:1 Total 3/15 Sinais vitais: PA=139/88 mmHg P=95 SPO2=100% RR=22 T=36,9 ºc |
1.Observa sinais
vitais 2.Avalia nível
konsiensa 3.Fo posisaun
ne’ebe konfertavél ba pasiente 4.Kolabora ho
médiku halo tratamentu |
1.Atu bele hatene kondisaun
jeral 2.Atu hatene no
kontrolu mudansa konsiensia pasiente nian. 3.Atu nune’e
pasiente bele dada iis ho di’ak 4.Atu nune’e
pasiente bele rekupera nia saúde fila fali |
|
|
2 |
12/03/2020 21:15 |
Pertubasaun
mobilidade fisiku relasiona ho danus muskulus |
Depois de halo
asaun kuidadus enfermajem intensivu 3x24 oras espera katak pasiente bele halo
mobilidade ho di’ak. KR:Liman no ain
bele bok aan |
1.Avalia kapasidade
funsional 2.Fo pozisaun
ne’ebe konfortavel(semi fowler) 3.Muda pozisaun
pasiente mínimu oras 2. 3.Kolabora ho
médiku no enfermeira/o sira atu halo tratamentu |
1.Atu nune’e bele
hatene danus ne’ebe akontese ba pertubasaun mobilidade. 2.Atu nune’e
pasiente bele deskansa ho konfortavel 3.Atu nune’e
prevene dekubitus 4.Atu nune’e
pasiente bele rekupera fali nia saúde ho di’ak. |
|
|
3 |
12/02/2020 21:20 |
Risku infeksaun
relasiona ho hipertemia |
Depois de halo
kuidadus enfermajem durante 3x24 oras,espera pasiente nia isin-manas bele
tun/normal ho nia Kriteria resultadu: -Temperatura 36,9ºc -Infeksaun lakon |
1.Observa
temperatura. 2.Fo kompres bee
malirin ka normal ba axilia no ulun 3.Troka Hena hatais
ne’ebe mihis. 4.Kolabora ho
enfermeiro/a no médiku atu fo tratamentu |
1.Atu nune’e bele
hatene temperatura pasiente nian. 2.Atunune’e bele
hatun manas. 3.Atu nune’e
pasiente labele aumenta manas. 4.Atu nune’e bele
hetan medikamentus |
|
D.Implementasaun Enfermagem
|
No |
Dia/Data/ Oras |
Diagnóstiku
Enfermagem |
Implementasaun |
Resultadu |
Ass |
|
1 |
12/03/2020 21:10 |
Diminuisaun
pertubasaun tesidu serebral relasiona ho pertubasaun fluxo sangue |
1.Observa sinais
vitais 2.Avalia ona nível
konsiensia pasiente nian 3.Fo ona posisaun
ne’ebe konfortavel ba pasiente 4.Kolabora ho
médiku halo tratamentu |
1.Ho observasaun
ne’ebe hala’o hatudu katak: PA=139/88 mmHg P=95 SPO2=100% RR=22 T=36,4ºC 2.Pasiente nia
nível konsiensia nafatin koma GCS:y:1,v:1,M:1 3/15 3.Pasiente nia
familia rona no halo tuir. 4.Pasiente bele
rekupera fali nia saúde. |
|
|
2. |
12/03/2020 21:15 |
Pertubasaun
mobilidade fiziku relasiona ho danus muskulu |
1.Avalia ona
kapasidade funsional 2.Fo hatene ona
muda pozisaun halo semi fowler 3.Muda ona pozisaun pasiente kada oras 2 ba sorin
los no sorin karuk. 4.Kolabora ona ho
médiku enfermeiro/a halo tratamentu |
1.Pasiente seidauk
bok aan 2.Pasiente bele
dada iis ho di’ak no konfortavél 3.Pasiente nia
família kolabora ho di’ak no halo tuir saúde mak ita koalia ba sira. 4.Pasiente nia
família kolabora ho médiku/enfermeiru/a ho di’ak hodi halo tratamentu |
|
|
3 |
12/03/2020 21:20 |
Risku infeksaun
relasiona ho hipertensia |
1.Observa
temperatura 2.Fo kompres be
malirin ka morna ba axilia no ulun. 3.Troka hena hatais
ne’ebe mihis 4.Kolabora ho
enfermeiru/a no médiku atu fo medikamentus |
1.Temperatura
39,5ºc 2.Kompres pasiente
ho di’ak 3.Pasiente nia
familia komprende no halo tuir. 4.Paracetamol 1 gr
sup |
|
E. Evaluasaun enfermagem
|
No |
Dia/Data/ Oras |
Diagnostiku Enfermagem |
Evaluasaun
Enfermagem |
Ass |
|
1 |
12/03/2020 21:10 |
Diminuisaun
pertubasaun tesidu serebral relasiona ho pertubasaun fluxo sangue |
S=Pasiente nia mak
hateten katak pasiente nia ulun-moras no kanuruk. O=Kondisaun jeral
nafatin koma ho GCS:3/15 -Pasiente nafatin
seidauk bok aan. -Sinais vitais: PA=139/88 mmHg P=95 SPO2=100% RR=22 T=36,9 A=Problema seidauk
resolve P=Asaun enfermagem
kontinua |
|
|
|
13/03/2020 14:10 |
Diminuisaun
pertubasaun tesidu serebral relasiona ho pertubasaun fluxu sangue |
S=Pasiente nia mak
hateten katak pasiente nia ulun moras no kanuruk O=Kondisaun jeral
nafatin koma ho GCS:3/15 -Pasiente nafatin
seidauk bok aan -Sinais vitais: PA=153/96 mmHg P=104 SPO2=100% RR=21x/min T=36,4ºc A=Problema seidauk
resolve P=Asaun kontinua |
|
|
2 |
12/03/2020 21:10 |
Pertubasaun
mobilidade fiziku relasiona ho danus muskulu |
S=Pasiente nia ama
hateten katak pasiente nia ain,liman maten hotu la’o di’ak O=Pasiente fraku -Sinais vitais: PA=139/88 mmHg P=95 SPO2=100% RR=22x/min T=36,9 ºc A=Problema seidauk
resolve P=Asaun enfermagem
kontinua |
|
|
|
13/03/2020 14:10 |
Pertubasaun
mobilidade fiziku relasiona ho danus muskulus |
S=Pasiente nia ama
hateten katak pasiente nia liman,ain sei maten hotu O=Pasiente nafatin
sei fraku Sinais vitais: PA=153/96 mmHg P=104 SPO2=100% RR=21x/min T=36,4ºc A=Problema seidauk
resolve P=Asaun kontinua |
|
|
|
14/03/2020 10:10 |
Diminuisaun
pertubasaun tesidu serebral relasiona ho pertubasaun fluxu sangue |
S=Pasiente nia ama
hateten katak pasiente nafatin nia ulun no kanuruk moras. O=Kondisaun jeral
nafatin koma ho GCS:3/15 -Pasiente nafatin
seidauk bok aan -Sinais vitais: PA=130/99 mmHg P=102 SPO2=100% RR=22 T=36ºc A=Problema seidauk
resolve P=Asaun kontinua |
|
|
|
14/03/2020 10:10 |
Pertubasaun mobilidade fiziku relasiona ho danus
muskulus |
S=Pasiente nia ama hateten katak pasiente nia
liman,ain nafatin maten hotu O=Pasiente nafatin
fraku -Sinais vitais: PA=130/99 mmHg P=102 SPO2=100% RR=22 T=36ºc A=Problema seidauk
resolve P=Asaun kontinua |
|
|
|
|
|
S=Pasiente nia ama hateten
katak pasiente la isin manas ona. O= -Pasiente sei fraku -Temperatura normal
36,7ºc -Sinais vitais: PA=136/100 mmHg P=104 SPO2=100% RR=21x/min T=36,7ºc A=Problema resolve P=Asaun para |
|
0 Response to "KUIDADUS ENFERMAGEM TEORIA NO REAL STROKE HEMORAGIA" ICU ""
Post a Comment