Graduasaun

Graduasaun
hadomi nafatin o nia prosesu

KUIDADUS ENFERMAGEM TEORIA NO REAL STROKE HEMORAGIA" ICU "

 

  RELATORIU PRE-LIMINARIU

KONSEITU TEORIA

A.    KONSEITU MORAS

1.      Difinisaun

Strok hemoragia hanesan difusaun nerologiku fokal agudu ne’ebe kauza husi hemoragia primaria ba substansia cerebral ne’ebe okoren arteria veias ho kapiler (widjaya,2008).

Strok hemoragia hanesan estragus vasus sanguineos iha cerebro ne’ebe,kauza hemoragia iha area refere no buat ne’ebe afeita ba interupsaun funsaun nervosa (Hariyono,2014).

2.      Klasifikasaun

Tuir sientista (Wijaya no Putri,2012) strok hemoragia fahe ba parte rua mak hanesan tuir mai ne’e:

a.       Hemoragia Intra çerebral

Ruptura vasus sanguineus (MikroNeorismu) prinsipalmente tamba hipertensaun rejuta ran tama ba tesidu çerebral,no forma massa ne’ebe fo presaun ba tesidu çerebro no hamosu edema çerebral.

b.      Hemoragia Subarachnoid

Hemoragia ne’e mai husi ruptura ankurismu,no aneorismu ne’ebe ruptura mai husi vasus sanguineos sirkulasaun ho ninia ramus ne’ebe fora husi parenkina çerebral(Jowano,2010).

 

3.      Etilogia

Tuir matenek nain Ruddin no Margareth(2012) hateten katak etiologia strok hemoragia mak hanesan tuir mai ne’e:

a.       Anemia berry

b.      Aneurismu fusiformis husi  atheroselerosis

Atheroselerosis hanaran andurecimentu  no redusaun  ba elastisidade parede vasus sanguineus,parede arterial sei fraku no akontese aneurismu depois nakles no akontese  hemoragia

c.       Aneuresmu Miolitiku

Aneuresmu miolitiku ne’e mai husi vastularizasaun netrose no emboliku septiku.

d.      Malformasaun arteriovenosa

Hanesan vasus sanguineus ne’ebe forma abnormal ne’ebe ezistem koneksaun entre arteriais.tan ne’e ran arteria diretamente tama veia,no kauzandu fasil ruptura no resulta hemoragia serebral.

e.       Ruptura arteria serebral

Hanesan kauza hipertensaun ne’ebe resulta espesialmente ba degenerasaun ba vasus sanguineus.

 

v  Factor ba strok mak hanesan:

a.       Hipertensaun

b.      Moras kardiovaskular:arteria koronaria,insufisiente kardiaka kongestiva,fiblijasaun arterial,moras kardiaku kongestiva.

c.       Kolestrol ne’ebe a’as obesidade

d.      Elevasaun hemokratiku

e.       Diabetes melitus

f.        Kontra sepsaun oral

g.      Utilizasaun kokain,tabaku no alkohol.

 

4.      Manisfestasaun klinika

Tuir matenek nain (Majoer,2012) hateten katak manifestasaun klinika mak hanesan tuir mai ne’e:

a.       Paralisis funsional alguma korporal ne’ebe mosu derepenti

b.      Pertubasaun sensibilidade ba membru isin lolon.

c.       Estadu mental

d.      Afasia

e.       Ataksio

f.        Vertigu

 

v  Sinais prinsipais ba pasente strok:

a.       Lakon motoriku

·         Hanesan moras neoroniu motor  superior resulta lakon kontrola voluntariu ba movimentu motores

·         Hemiplesia (paralisis ba parede isin lolon sorin

·         Hemiparesia (frakesa ba isin lolon sorin

·         Diminuisaun tanus muskular.

b.      Lakon komunikasaun

·         Disatria hanesan difikuldade ne’ebe akompanha ho klia ne’ebe defisil atu komprende no kauzahusi paralisis muskular ne’ebe responsaveis produz koalia.

·         Disfusaun,atrasia ka parede koalia ne’ebe prinsipalmente ekspresiva/represivas.

·         Atrasia hanesan inkapasidade atu realiza aksoes ne’ebe aprende anteriormente.

c.       Pertubasaun

Hemonimus hemianopsia hanesan perda metade kampu visual ne’ebe ladun visual afeta relasiona  no ladun paralisis do korpu.

d.      Pertubasaun visual

e.       Lakon sensorial

·         Lakon kapasidade,senti polisaun no movimentu ba parede isin lolon.

 

 

 

 

 

 

 

5.      Anatomia fisiologia

v  Parede kakutak

Servisu hanesan orgaun ne’ebe enkridivel  husi orgaun hotu-hotu ita hatene katak mehi, esperensia planesamentu no memoria resulta husi aktividade cerebral serebru  kontein 11 Bilhoes neuron ne’ebe akontese kompara no funsionamentu unifiku,serebru,kompleksu liu duke tronku serebra,ba adultu serebru simu 15% ba debitus kardiaku  presiza  205 (150 sanguineus korporal no serta de 400 kaloria lor-loron.(Mutaguia)

 

a.       Serebru 

Hanesan parede serebru ne’ebe boot liu lokaliza iha sentru nervosu ne’ebe resulta aktividade sensorial motoriku hotu-hotu no mos regula processu funsionismu memoria ho inteligente.

·         Korte serebru

Hanesan parede serebru ne’ebe mais avansadu no responsavel ba deteksaun ambiente  no kortes serebral determina komportamentu ne’ebe ho objetivu no rasional .

·         Lobus oksipitalis

Lobus ne’e lokaliza iha posterior lobus parenta iha funsaun.Osipital leten,ne’ebe separa husi serebra.lobus hanesan sentru prinsipal asossia ho visual lobus simu innformasaun husi retina matan.

·         Lobus frontal

Hanesan lobus sensorial no estimula ne’ebe mai regula kapasidade individu atu hatene pozisaun no lokal parte isin lolon,ba  sensaun no audisaun lobus parental transmite informasaun barak ba cerebru,inklui area ba assosiasaun husi motores no visuais.

·         Lobus temporais

Iha funsaun interpreta,sensasaun molho ,audisaun,interpretasaun ba iha linguagen  ba armagenamentu memoria.

 

b.      Serebelum

Funsaun serebelum mak:

1)      Regula muskulu isin lolon

2)      Halo programa movimentasaun no situasaun  konesimentu no la konsienta.

c.       Tronku serebelum

Hanesan parte husi leten ba kraik hanesan medida oblogata.Tronku serebru mak sentru reladus ho reflexo ba sistema nervosu central.

d.      Medula Oblogata

Hanesan sentru refleso vasikostritor kardiaka respirasaun respiru,tostedeglufisaunsaliva no vomitu.

 

6.      Patofisiologia

a.       Hemoragia Intra serebral

Ruptura vasus sanguineus serebru prinsipalmente tamba  hipertensaun resulta ran tama ba iha tesidu serebral no forma massa ba hematoma.

Presaun tesidu resulta edema serebral hemoragia intraserebral frekentemente hetan iha hipotalamu subkardial nucleu hatudu hela  lembra no serebelum.

b.      Hemoragia sub Arachanoid

Ruptura vasus sanguineos tamba aneurismu AVM.A neurismu frekentementehetan iha ramus vasus sanguineosbo’ot iha sirkulasaun wissy.

Ruptura arterais sai ba subarhacnoid.Resulta no aumenta repetidu ba fie ne’ebe depende estika estrutura sensiveis ba moras rezulta moras makas iha ulun.

Hemoragia subarachnoid bele kauza vasus pasme,vasus sanguineus serebral.vasus pasme geralmente okoren 3-5 dias,depois de semana 2-5 sangue vasuspasme ida ne’ebe kauza difusaun serebral  lobal (moras iha ulun,menus konsieensia).

 

 

7.      Pathway

                                                                               

8.      Ezame diagnostiku

a.       Angiografia cerebral

Ajuda atu identifika kauza strok no espesifiku hanesan hemoragia arteriovena ka iha ruptura no buka fontes hemoragia hanesan aneurismu ka mal-formasaun  vaskular.

b.      CT.Scan

Valedura no hatudu espesifikamente ba lokalizasaun ba edema pozisaun hematoma iha tesidu serebral ne’ebe infark ka tesidu iskemia.Iskemia ba serebru ho nia pozisaun.

c.       MRI(Magnetic Imagem Resonance)

Uza ondas digitasaun  atu determina pozisaun no magnetidu hemoragia serebral resultadu optidus mak hare area ho lesoens no infar kauza tesidu serebral.

d.      EKG

Ezame ida ne’ebe ho objetivu atu hasai problama ne’ebe mosu ho inpaktu ba tesidu infark,tan ne’e reduzir eletriku iha tesidu serebral.

9.      Tratamentu

a.       Konservativu

·         Fo suporta no atensaun ba pasiente strok.

·         Fo hatene familia pasiente atu hemo ai-moruk ho regular.labele hapara aimoruk no troka dose sem instrusaun husi doutor,

·         Ajuda necessidade pasiente

·         Verifika presaun arterial

·         Motiva pasiente atu esforsu nafatin halo exersisiu terapia fisiku.

b.      Kauzativu

·         Anti Koagulasaun

·         Ai-moruk anti trombositu.

 

 

10.  Komplikasaun

a.       Infark serebral

b.      Hidrosefalhos ne’ebe sorin kiik atu sai hidrosefalhos nomotensu

c.       Epituksis

d.      Tonus isin abnormal

 

B.     KONSEITU ENFERMAJEN

1.      Data Fiziku Biologiku

a.       Aktividade

Sinais : Sente difisil atu halo aktividade tamba frakesa lakon sensaun ba          paralisis.

Sintoma : Disturbiu tonus muskular (fluxidu espesipitu parakistiku (hemilesia) disturbiu ba nivel konsiensia menus.

b.      Sirkulasaun

Sinais               : Iha moras fuan naton hipotensia postural.

      Sintomas         : Hipertensia arterial disritmia

 

c.       Eleminasaun

Sintomas  : Mudansa padraun urinaria hanesan inkontinensia urina anuria.

d.      Alimentasaun

Sintomas : Laiha vontade atu han lara sae no muta lakon sensaun.

e.       Neuro Sensorial:

Sinais : Estatutu konsiensia menus,menus memoria,disturbiu audisaun,medida pupil lahanesan.

Sintomas : Oin halai,ulun  moras tamba hemoragia intra serebral,vizaun la mos lakon memoria.

f.        Moras

Sinais: Hahalok ne’ebe la estavel,tauk.

Sintomas: Ulun moras intensidade ne’ebe lahanesan tamba arteria kortis.

 

 

g.      Respiratoriu

Sinais: Inkapasidade ba englohs,tosse.

Sintomas: Falta de ar.

 

2.      Diagnosa Enfermagem

a.       Diminuisaun pertubasaun tesidu serebral asosia ho pertubasaun do fluxo sangue sekundariu aumenta.

b.      Pertubasaun mobilidade fisika asosia ho danus muskular

c.       Pertubasaun komunikasaun verbal asosia ho lakon kontrola muskulo oral no fasial.

d.      Mudansa risku nutrisaun menus husi nesessidade isin assosia ho inkapasidade tolan,vomitu,nausea,anorsia.

 

3.      Intervensaun Enfermagem

a.       Diminuisaun pertubasaun tesidu serebral asosia ho pertubasaun do fluxo sangue sekundariu aumenta.

Objetivu : Depois de halo asaun enfermagem espera katak pertubasaun tesidu serebral bele atinzi ho optimal.

Kriteria Resultadu : Kliente la tauk,la moras,la laran sae,laiha konvulsaun,Sinais vitais normal.

Intervensaun

Rasional

·         Observa sinais vitais

·         Avalia nivel konsiensia pasiente nian

·         Fo pozisaun ulun sae 15-30

·         Fo pozisaun ne’ebe konfortavel

·         Atu hatene kondisaun geral

·         Atu hatene no kontrola mudansa konsiensia npasiente nian

·         Pozisaun ulun sae hafasil kanal ran ba cerebru

·         Pozisaun eleva ulun bele ajuda ho problama respiratoriu kardiovaskular.

 

 

b.      Pertubasaun mobilidade fisika asosia ho danus muskular

Objetivu : Depois de halo asaun enfermagem intensivu espera katak mobilizasaun kliente aumenta.

Kriteria Resultadu : Mantein pozisaun ideal,aumenta forsa,funsaun no parte ba korpu ho hemipares.

Intervensaun

Rasional

·         Avalia kapasidade funsional

·         Muda pozisaun minimu oras 2 dala ida sorin los no sorin karuk.

·         Halo a’as pozisaun ulun bele ajuda problema susar atu dada iis no kardiovaskular.

·         Atu hatene danus ne’ebe akontese pertubasaun mobilidade

·         Atu prevene dekubitus

·         Atu hatene pasiente bele sente konfortavel.

 

c.       Pertubasaun komunikasaun verbal asosia ho lakon kontrola muskulo oral no fasial.

 

Objetivu: Depois de halo asaun de enfermagem espera katak danus komunikasaun bele adekuadu.

Kriteria Resultadu: Pasiente bele koalia ho diak.

Intervensaun

Rasional

·         Avalia difusaun kliente laiha kapacidade atu komprende liafuan no susar atu koalia

·         Fo hatene kliente atu halo tuir loke matan simples hatudu odamatan ,no liafuan nebe simples

·         Kolabora ho terapia komunikasaun .

·         Atu hatene kapasidade kliente hetan pertubasuan koalia .

·         Atu hatene pasiente nia nivel komunikasaun.

 

 

 

d.      Mudansa risku nutrisaun menus husi nesessidade isin assosia ho inkapasidade tolan,vomitu,nausea,anorsia.

 

Objetivu:Depois de halo asaun enfermajen espers katak nutrisaun bele adekuadu fila fali .

Kriteria rezultadu:  kliente bele han ho diak .

              Intervensaun

                  Rasional

·         Observa sinais vitais

·         Observa intake no output

·         Atu hatene kondisaun pasiente nian

·         Atu hatene nia input no output.

 

4.      Implementasaun  Emfermajen

 Impemetasaun Emfermajen halo no intervensaun nebe ita planu ona ,asaun determina etapa planiadu ho intervensaun nessecidadae pasiente seiza atensidu no maneira ideal.

 

5.      Evaluasaun Enfermajen

Evaluasaun Enfermajen hanesan faze ikus husi processu nebe halao ona atu sukat   objetivu no kriteriu rezultadu responde.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

                                                              REFERENSIA

Widjaya (2008) Dasar-Dasar relationship management CRM Jakarta:Hervindo

Masjoer,A(2012)  kapita selektu kedokteran jakarta media os kapilares.

Randy,M,C,D Margareth (2012) Asuhan kerawatan mediku bedah dan penyiakit,Yogjakarta: Nuha medika.

Wijaya,A,Putri.Y.M(2002) kerawatan medikal.keperawatan Dewasa teon.

http://www.com/doc/14005920/makalah stroke asesu data 19/02/20

http:\\www. makalah.com/2012/2/11 makalah pengertian –stroke-hemoragia…asesu iha data 19/02/20.

Htt:\\www.Makalah.Nel (PDF) bab II-pustaka-ii-1-stroke-perdarahan asesu iha data 19/02/20.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

RELATÓRIO KAZU KUIDADUS ENFERMAGEM BA PASIENTE SRA.’’S.A’’ HO DIAGNÓSTIKA MÉDIKU STROKE IHA ENFERMAGEM ICU.

HOSPITAL NCIONAL NACIONAL GUIDO VALADARES

 

A.ASSESMENTU

1.Identidade pasiente

Naran                          :Sra.’’S.A.’’

Tinan                           :38 anos

Sexu                            :F

Estatutu                       :Jovem

Servisu                        :Embaixador Australia

Edukasaun                  :Lisensiadu

Hela fatin                    :Bebora

Data tama                    :10/03/2020

Data assesmentu          :12/03/2020

Diagnostiku médiku    :Stroke Hemoragia

 

2.Identidade Enkaregadu

Naran              :Sra. ‘’M.P.’’

Tinan               :54 anos

Relasaun          :Inan

Hela fatin        :Motael

 

 

 

3.Keixa Prinsipal : Pasiente nia ama hateten katak moras iha ulun ho kanuruk,liman,ain maten hotu la’o ladi’ak,isin manas.

 

4.Istória moras agora : Pasiente nia família hateten katak pasiente hetan atakasaun derepenti de’it iha haris-fatin halo pasiente monu iha fatin no família sira lori mai Hospital Nacional Guido Valadares iha dia 10/03/2020 oras 20:09 iha enfermaria emergensia hodi hlo tratamentu no iha dia 12/03/2020 oras 12:46 transfere pasiente mai iha enfermaria ICU hodi hala’o tratamentu kontinus.

 

5.Istória moras passadu : Pasiente nia família hateten pasiente nunka hetan moras hanesan ne’e iha tempu uluk.

 

6.Istória moras família : Pasiente nia ama hateten katak laiha membru família ruma mak sofre moras jenétika hanesan:Diabetic melitus,Hipertensaun no laiha membru família ruma mak sofre moras hanesan pasiente.

 

7.Ezaminasaun fíziku

v  Kondisaun jeral: Fraku

v  Konsiensia:Koma valos GCS

v  Sinais vitais:

                        PA=139/88 mmHg

                        P=95

                        SPO2=100%

                        RR=19 x/min

                        T=36,9 ºc

v  Ulun: Simetria entre los no karuk,laiha kanek no bubu ruma,fuuk laran fo’er.

v  Matan:Simetria entre los no karuk,konjuntiva matan la anemia.

v  Tilun:Simetria entre los no karuk,laiha sekreta.

v  Inus:Simetria entre los no karuk,mos laiha inus ben.

v  Ibun no nehan:Ibun simetria,nehan mos nehan la kompletu

v  Kakorok:Simetria entre los no karuk,laiha glandula linfa ho vena jugularis

v  Pulmaun:

              I=Inspeksaun peitu parte los no kakorok forma simetria

              P=Wainhira halo palpasaun la sente moras iha hirus-matan

              P=Halo pertasaun iha akumulasaun líkidu iha pulmaun no iha sinal edema

              A=Wainhira halo auskutasaun rona lian weezeng

v  Kurasaun :

               I=Ma letus cordis

               P=Palpa la sente moras

              P=Sensivel(pelak)

               A=Lian murmura

v  Abdominal:

                I=Simetria entre los no karuk laiha bubu no edema

                A=Rona lian intestinu 16x min

                P=Palpa la sente moras

               P=Timpani normal

v  Ekstermidade:

                        Superior:simetria entre los no karuk laiha lesaun no edema.

                        Inferior:simetria entre los no karuk laiha lesaun no edema ruma.

8.Assesmentu funsional

a.       Padraun persepsaun no jestaun da saúde pasiente nia inan hateten katak moras ne’ebé agora pasiente hetan ne’e tamba la kuidadu nia saúde rasik.

b.      Padraun deskansa no toba

Antes moras:pasiente toba ho di’ak,meiu-dia toba jam 13:03 hader jam 16:34 no kalan 21:10 jam 08:36 dader.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Examinasaun Diagnostiku

a.CBC

Parameter                              Result                                     Ref.range

Wbc                                         23.0 x 10^g/l                           4.0-10.0

Lymph#                                   23.0 x 10^g/l                           0.8-4.0

Mid#                                       2.3. x 10^g/l                            0.1-1.5

Gran#                                      19.4 x 10^g/l                           2.0-7.0

Lymph%                                 9.9%                                        20.0-40.0

Mid%                                      5.6%                                        3.0-15.0

Gram%                                    84.5%                                      50.0-70.0

HGB                                       93 g/l                                       110-150

 

RBC                                        5.01x10^R/l                            3.50-5.00

HCT                                        31.8%                                      37.0-47.0

MCV                                       63.5 H                                     80.0-100.0

MCH                                       18.5 Pg                                    27.0-34.0

MCHC                                    292 g/l                                     320-360

RDW-CV                                20.7%                                      11.0-16.0

RPW-SD                                 44.2 fl                                      35.0-56.0

 

PLT                                         281x10^g/l                              100-300

MPV                                       11.3 fl                                      6.5-12.0

PDW                                       16.0                                         9.0-17.0

PCT                                         0.317%                                    0.108-0.282

 

b.Resultado Quimia

 

Test                                         Result                                     Normal ran

Sodium                                    136.mm ol/l                             137-145

Potassium                                3.3 mmol/l                               3.5-5.1

Carbon dioxide                       20 mmol/l                                22-30

Urea                                        2.86 mmol/l                             2.50-7..10

Creatinine                                77 mmol/l                                46-110

 

 

Programa Terapia

No

Medikamentu

Maneira

Dose

Frekuensia

1

Ceftriazone

IV

1 gr

BID

 

2

Monitol

IV

250

QID

 

3

PCT

P.O

500 mg

TID

 

4

Netoclopramio

P.O

10 mg

TID

 

5

Fenitoin

IV

100 mg

TID

 

 

 

 

 

 

 

 

A.Analisa data

No

Dia/Data

Oras

Data Fokus

Etiologia

Problema

1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

12/03/2020

 

21:10

DS=Pasiente nia ama hateten katak pasiente nia ulun moras no kanuruk.

 

 

DO=Kondisaun geral:

Koma.GCS:y:1 v:1 M:1.total 3/15

 

 

·         Pasiente la book aan

·         Sinais vitais:

PA=139/88 mmhg

P=95

SPO2=100%

RR=22

T=36,9º

 

Pertubasaun do fluxo de sangue

Diminuisaun pertubasaun tesidu serebral

2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

12/03/2020

 

21:15

DS=pasiente nia ama hateten katak pasiente nia ain maten hotu la’o ladi’ak

 

DO=

·         Pasiente fraku

Sinais vitais:

PA= 139/88 mmHg

P=95

SPO2=100%

RR=22x/min

T=36,9ºc

Danus muskulu

Pertubasaun mobilidade fíziku

3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

12/03/2020

 

 

21:20

DS:Pasiente nia ama hateten katak pasiente isin-manas

 

 

 

 

 

DO:

·         Pasiente isin fraku

·         Temperatura39,5 ºc

Sinais vitais:

  PA=166/100 mmHg

  P=112

 SPO2=100%

 RR=21x/min

T=39,5ºc

Hipertermia

Risku infeksaun

 

B.Diagnostiku Enfermagem

1.      Diminuisaun pertubasaun tesidu serebral relasiona ho pertubasaun de fluxo de sangue.

2.      Pertubasaun mobilidade fiziku relasiona ho danus muskulu.

3.      Risku infeksaun relasiona ho Hipertemia.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

C.Planu Intervensaun Enfermagem

 

No

Dia/Data/

Oras

Diagnostika

Enfermagem

Objetivu

No kriteira

resultadu

Intervensaun

Rasional

ASS

 

1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

12/03/2020

 

 

21:10

Diminuisaun pertubasaun tesidu serebral relasiona ho pertubasaun fluxu sangue

Depois de halo asaun enfermagem durante 3x24 oras espera katak pasiente bele rekopera nia saúde fila fali.

 

 

KR:

Pasiente bele bok aan ka iha konsiensia.

 

GCS=y:1,V:1,M:1

Total 3/15

 

Sinais vitais:

 

PA=139/88 mmHg

P=95

SPO2=100%

RR=22

T=36,9 ºc

1.Observa sinais vitais

 

2.Avalia nível konsiensa

 

3.Fo posisaun ne’ebe konfertavél ba pasiente

 

4.Kolabora ho médiku halo tratamentu

 

 

1.Atu bele hatene kondisaun jeral

 

 

2.Atu hatene no kontrolu mudansa konsiensia pasiente nian.

 

 

3.Atu nune’e pasiente bele dada iis ho di’ak

 

 

4.Atu nune’e pasiente bele rekupera nia saúde fila fali

 

2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

12/03/2020

 

 

 

21:15

Pertubasaun mobilidade fisiku relasiona ho danus muskulus

Depois de halo asaun kuidadus enfermajem intensivu 3x24 oras espera katak pasiente bele halo mobilidade ho di’ak.

 

KR:Liman no ain bele bok aan

1.Avalia kapasidade funsional

2.Fo pozisaun ne’ebe konfortavel(semi fowler)

 

3.Muda pozisaun pasiente mínimu oras 2.

 

3.Kolabora ho médiku no enfermeira/o sira atu halo tratamentu

1.Atu nune’e bele hatene danus ne’ebe akontese ba pertubasaun mobilidade.

 

2.Atu nune’e pasiente bele deskansa ho konfortavel

 

3.Atu nune’e prevene dekubitus

 

4.Atu nune’e pasiente bele rekupera fali nia saúde ho di’ak.

 

 

3

12/02/2020

 

21:20

Risku infeksaun relasiona ho hipertemia

Depois de halo kuidadus enfermajem durante 3x24 oras,espera pasiente nia isin-manas bele tun/normal ho nia Kriteria resultadu:

-Temperatura 36,9ºc

-Infeksaun lakon

1.Observa temperatura.

 

2.Fo kompres bee malirin ka normal ba axilia no ulun

3.Troka Hena hatais ne’ebe mihis.

 

4.Kolabora ho enfermeiro/a no médiku atu fo tratamentu

1.Atu nune’e bele hatene temperatura pasiente nian.

 

2.Atunune’e bele hatun manas.

 

3.Atu nune’e pasiente labele aumenta manas.

 

4.Atu nune’e bele hetan medikamentus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

D.Implementasaun Enfermagem

 

No

Dia/Data/

Oras

Diagnóstiku Enfermagem

Implementasaun

Resultadu

Ass

 

 

1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

12/03/2020

 

21:10

Diminuisaun pertubasaun tesidu serebral relasiona ho pertubasaun fluxo sangue

1.Observa sinais vitais

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.Avalia ona nível konsiensia pasiente nian

 

 

 

3.Fo ona posisaun ne’ebe konfortavel ba pasiente

 

4.Kolabora ho médiku halo tratamentu

1.Ho observasaun ne’ebe hala’o hatudu katak:

PA=139/88 mmHg

P=95

SPO2=100%

RR=22

T=36,4ºC

 

 

 

 

2.Pasiente nia nível konsiensia nafatin koma GCS:y:1,v:1,M:1 3/15

 

3.Pasiente nia familia rona no halo tuir.

 

 

 

4.Pasiente bele rekupera fali nia saúde.

 

 

 

 

2.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

12/03/2020

 

 

21:15

Pertubasaun mobilidade fiziku relasiona ho danus muskulu

1.Avalia ona kapasidade funsional

 

2.Fo hatene ona muda pozisaun halo semi fowler

 

 

 

3.Muda  ona pozisaun pasiente kada oras 2 ba sorin los no sorin karuk.

 

 

4.Kolabora ona ho médiku enfermeiro/a halo tratamentu

 

 

1.Pasiente seidauk bok aan

 

 

2.Pasiente bele dada iis ho di’ak no konfortavél

 

 

 

 

3.Pasiente nia família kolabora ho di’ak no halo tuir saúde mak ita koalia ba sira.

 

 

 

4.Pasiente nia família kolabora ho médiku/enfermeiru/a ho di’ak hodi halo tratamentu

 

3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

12/03/2020

 

 

21:20

Risku infeksaun relasiona ho hipertensia

1.Observa temperatura

 

 

2.Fo kompres be malirin ka morna ba axilia no ulun.

 

3.Troka hena hatais ne’ebe mihis

 

 

4.Kolabora ho enfermeiru/a no médiku atu fo medikamentus

1.Temperatura 39,5ºc

 

 

2.Kompres pasiente ho di’ak

 

 

 

 

3.Pasiente nia familia komprende no halo tuir.

 

4.Paracetamol 1 gr sup

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

E. Evaluasaun enfermagem

 

No

Dia/Data/

Oras

Diagnostiku

Enfermagem

Evaluasaun Enfermagem

Ass

1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

12/03/2020

 

 

21:10

Diminuisaun pertubasaun tesidu serebral relasiona ho pertubasaun fluxo sangue

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

S=Pasiente nia mak hateten katak pasiente nia ulun-moras no kanuruk.

 

O=Kondisaun jeral nafatin koma ho GCS:3/15

-Pasiente nafatin seidauk bok aan.

-Sinais vitais:

    PA=139/88 mmHg

    P=95

    SPO2=100%

    RR=22

    T=36,9

 

A=Problema seidauk resolve

P=Asaun enfermagem kontinua

 

 

13/03/2020

 

14:10

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Diminuisaun pertubasaun tesidu serebral relasiona ho pertubasaun fluxu sangue

 

 

 

 

 

 

 

 

 

S=Pasiente nia mak hateten katak pasiente nia ulun moras no kanuruk

 

O=Kondisaun jeral nafatin koma ho GCS:3/15

-Pasiente nafatin seidauk bok aan

-Sinais vitais:

    PA=153/96 mmHg

    P=104

    SPO2=100%

    RR=21x/min

    T=36,4ºc

 

A=Problema seidauk resolve

P=Asaun kontinua

 

 

2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

12/03/2020

 

 

21:10

Pertubasaun mobilidade fiziku relasiona ho danus muskulu

S=Pasiente nia ama hateten katak pasiente nia ain,liman maten hotu la’o di’ak

 

 

O=Pasiente fraku

-Sinais vitais:

  PA=139/88 mmHg

  P=95

  SPO2=100%

  RR=22x/min

  T=36,9 ºc

A=Problema seidauk resolve

P=Asaun enfermagem kontinua

 

 

13/03/2020

 

 

14:10

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pertubasaun mobilidade fiziku relasiona ho danus muskulus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

S=Pasiente nia ama hateten katak pasiente nia liman,ain sei maten hotu

 

 

O=Pasiente nafatin sei fraku

Sinais vitais:

 PA=153/96 mmHg

 P=104

 SPO2=100%

 RR=21x/min

 T=36,4ºc

 

A=Problema seidauk resolve

 

P=Asaun kontinua

 

 

14/03/2020

 

10:10

 

 

 

 

Diminuisaun pertubasaun tesidu serebral relasiona ho pertubasaun fluxu sangue

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

S=Pasiente nia ama hateten katak pasiente nafatin nia ulun no kanuruk moras.

 

O=Kondisaun jeral nafatin koma ho GCS:3/15

-Pasiente nafatin seidauk bok aan

-Sinais vitais:

  PA=130/99 mmHg

  P=102

  SPO2=100%

  RR=22

  T=36ºc

 

 

A=Problema seidauk resolve

 P=Asaun kontinua

 

 

14/03/2020

 

 

10:10

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pertubasaun  mobilidade fiziku relasiona ho danus muskulus

S=Pasiente  nia ama hateten katak pasiente nia liman,ain nafatin maten hotu

 

O=Pasiente nafatin fraku

-Sinais vitais:

 PA=130/99 mmHg

 P=102

 SPO2=100%

 RR=22

 T=36ºc

 

A=Problema seidauk resolve

P=Asaun kontinua

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

S=Pasiente nia ama hateten katak pasiente la isin manas ona.

 

O=

-Pasiente sei fraku

-Temperatura normal 36,7ºc

-Sinais vitais:

PA=136/100 mmHg

P=104

SPO2=100%

RR=21x/min

T=36,7ºc

 

A=Problema resolve

 

P=Asaun para

 

 

 

0 Response to "KUIDADUS ENFERMAGEM TEORIA NO REAL STROKE HEMORAGIA" ICU ""

Post a Comment

Iklan Atas Artikel

Iklan Tengah Artikel 1

Iklan Tengah Artikel 2

Iklan Bawah Artikel