Graduasaun

Graduasaun
hadomi nafatin o nia prosesu

KUIDADUS ENFERMAGEM TEORIKU BA MORAS KONSTIPASAUN

 

KAPITULU II

  KONSEITU TEORIA

 2.1 Definisaun

              Em geralmente konstipasi susar atu fo nia difinisaun ho difisil tamba hanesan keixa ida ne’ebe  iha variasaun seluk entre individu.Utilizador  konstipasi  sei sala no sidauk iha difinisaun ne’ebe universal kauza liu husi lakon buat ne’e.Baibain konstipasi  baseia ba keixa pasiente rasik ka konstipasi anamnesia uza hodi halo pesquiza ba dadus/data.Limitasaun hosi konstipasi klinika  ne’ebe lolos hanesan hetan total bo’ot iha feses kompleta ampul rectum ba coloc anal,no monta feses ba kolon,rectum,ka rua ne’ebe  iha foto polos kabun.

 Estudu epidemelogis hatudu katak aumenta rapida hosi konstipasi  relasiona ho idade  liliu baseia ba keixa pasiente no laos tamba konstipasi  klinika.Ema barak hanoin  ninia an ne’e konstipasi sekuandu la soe be’e bo’ot (BAB) Lorloron sempre simu visaun  oin seluk  entre doutor ho pasiente  konaba signifikadu hosi konstipasi ne’e rasik.

               Frekuensia BAB/ soe be boot tos   variasaun  husi 3 x  por minutu to’o 3 x por semana.Em geral  quandu loron 3 seidauk BAB,prosesu feses ne’ebe sei tos no araska to’o sente moras  pas BAB/soe be boot .

TEE TOOS

Signifika konstipasi sempre   interpreta hanesan  menus frequensia BAB,baibain menus hosi 3 x por semana ho feses ne’ebe ki’ik no tos,superfisialmente ho araska to’o sente moras pas BAB.Ema idade avansadu dalabarak baibain ho BAB/soe bee boot ninia.Asuntu ne’e talvez hanesan kontinuasaun hosi padronizada moris hanesan labarik kiik oan  no sei hanesan joven, iha ne’eba kada  esforsu implantadu  atu BAB ho lolos lorloron,se presija uza ho laxante  atu simu sentimentu ne’ebe mos .Iha suposisaun geral ne’ebe sala  foer ne’ebe  mosu  iha  intestinu  bo’ot  sei absorvidu tan, perigosu ba saude  no  bele habadak idade/vida.Iha mos  perigosu veneno husi feses rasik  quandu iha tempu ne’eba  la hasai.

Limitasaun ida ne’ebe  hosi konstipasi promovido ho Holson hamutuk  itoan los hosi  keixa 2 iha kraik ne’e no mosu iha durasaun 3 fulan :

  A.Konsistensia feses ne’ebe tos

  B.Hanehan ho tos pas BAB/soe be boot tos

  C. Sente la kompletu pas BAB/soe be boot tos  capas 25% hosi BAB/soe bee bot tos hotu-hotu.

  D.Frequensia BAB/soe bee bot tos  2 x semana ka menus

 International workshop on constipation  tenta ho klaru fo limitasaun konstipasi.Baseia ba rekomendasaun,konstipasi kategoria ba grupu 2 nia laran :

 1) Konstipasi funsioanal,

 2) Konstipasi tamba demora feses ne’ebe atu sai iha muara retktisigmoid.

 Konstipasi fungsional kauza hosi prosesu viajem ne’ebe mak tarde  hosi feses, enquantu demoraba iha muara rektosigmoid hatudu iha  disfungsi anorektal .Ne’ebe ikus  hatudu iha  sentidu  blokeiu iha anus.

 

 

                  Tabela 1 Definisaun  apropriadu  International workshop on  constipation

NO

TIPO

KRITERIA

1.

Konstipasi fungsional

 Rua ka liu husi keixa ne’e  itoan  iha fulan 12 nia laran:

 1.esforsu makas 25% hosi BAB

 2.Feses ne’ebe makas 25% hosi BAB

  3.Sente la kompletu 25% hosi BAB

  4.BAB menus hosi 2 x por semana

1.        

Demora iha muara rectum

1.Resistensia iha anus  liu husi 25% BAB

2.Tempu ba BAB kleur liu

3.Presija ajuda hosi liman fuan atu hasai fese.

 

Modelu  feses I (konstipasi kronis), 2 (konstipasi  moderadu ) no 3( konstipasi  rigido ) hosi Bristol stool Chart ne’ebe hatudu standar konstipasi.

 

2.2.Patafisologia.

          Defikasi hanesan ho urine  mak hanesan prosesu fisiologia ne’ebe  konfuso ho isin nia servisu polos no fibra lantetude,dada iis (respirasaun) sentral no perifer,koordenasaun husi sistema reflex,konsiensia ne’ebe di’ak  no abilidade  fisika atu to’o fatin BAB/ soe be bot tos.difikuldade Diagnosa no gestaun hosi konstipasi hanesan tamba mekanismu barak  iha prosesu BAB /soe bee bot tos normal.Distrisaun hosi mekanismu ida bele liga ba konstipasi.

       Defekasi komesa hosi movimentu peristaltik  intestine bo’ot ne’ebe hamanas  feses ba iha rectum atu hasai.Feses tama no estika ampula ho rectum akompanha ho relaksasi hosi  sfingter anus interna.Atu hadok an husi feses ne’ebe sai  ho spontan ,mosu reflex kontraksi hosi sfihnter anus eksterna no  kontraksi husi musculu(isin) baze pelvis ne’ebe inervadu  hosi  nervu pudendus.Kakutak simu exitatoriu hakarak atu BAB /soe be bot  no sfingter anus eksterna ordena atu relaksasi,to’o  rectum hasai nia konteudu  ajuda hosi  kontraksi  isin iha parede kabun.Kontaksi ne’e sei hasae pressaun iha kabun laran ,relaksasi sfingter no isin elevator ani.respirasi simpatis di’ak ka parasimpatis ne’ebe  envolve  iha prosesu BAB/soe bee bot tos  nia laran.

       Patogenesis hosi konstipasi iha variasaun ,kauza multiplu,capa faktor balu ne’ebe  sobreposisaun no sobreposto .Dalaruma  konstipasi hanesan keixa barak iha idade avansadu.Motilidade kolon la fo influensia hosi  idade ne’ebe aumenta .Prosesu avansadu ne’ebe normal la fo kauza konstipasi laos tamba idade ne’ebe aumenta  maibe faktu especial mosu ba sira ne’ebe konstipasi.

Pesquiza  ho hatudu radiopak ne’ebe engoliu husi ema idade avansadu ne’ebe saude di’ak la hetan mudansa ne’ebe husi total tempu movimentu intestino,inklui aktividade motorik hosi kolon.Kona ba tempu  movimentu intestine ne’ebe akompanha hosi radioopak hatudu no halakon,normal menus husi loron 3 hasai ona.Hanesan ,pesquiza  ba ema ho idade avansadu ne’ebe sofre konstipasi hatudu durasaun ne’ebe naruk movimentu intestine  hosi 4-9 loron.Ba iha radioaktif hatudu ne’ebe uza liliu lao tarde liu ba kolon  husi sorin karuk no tarde liu tan pas momentu sai hosi kolon sigmoid.

Pesquiza elektrofisiologia atu sukat aktividade motorik hosi kolon pasiente  ho konstipasi hatudu katak renspons motorik ne’ebe menus  hosi sigmoid inpaktu  hosi efeitu konstipatif preparasaun  husi excitatoriu nervo ba muskulu (isin) polos serkuler ne’ebe bele fo inpaktu ba hanaruk tepu movimentu intestine.

       Individu ho idade 60  ano bele provadu iha niveis  plasma  beta-endrofin ne’ebe sae,akompanha  husi hasae vinculu ba reseptor opiate endogen iha intestine.Ida ne’e hatudu katak  ho efeitu konstipatif  husi preparasaun  opiate ne’ebe  bele fo kauza ba koluna  relaksasi tonus.Motilidade menus,no atrapalha  koluna refleks  gaster.

        Alem de,simu tendensia tonus sfinter menus no forsa isin polos relasaun ho idade,especial ba feto,Pasiente ho konstipasi iha nia problema bo’ot atu hasai feses ne’ebe ki’ik  no tos ho esforsu ne’ebe empuradu ne’ebe makas no kleur tebes.Ida ne’e bele fo inpaktu ba hanesan nervo pudendus  no bele hamosu fraku ne’ebe kontinua.

            Sensasi no tonus husi rectum la iha mudansa barak ba idade avansadu.Alem de  iha sira ne’ebe hasoru konstipasi bele hasoru mudansa 3 patagonesis iha rectum:

1.Diskensia Rektum

        Hatudu ho tonus rectum menus,dilatasaun rectum,Problema sensasi rectu,no limite kapasidade.Presija barak liu estika rectum  atu induzidu refleks relaksasi husi sfingter sterna no interna.Iha plugaranal pasiente ho diskesia rectum sempre simu impaksi feses ne’ebe inkonsiensia tamba dudu ba BAB sempre iha contudente.Diskesia  rectum bele fo mos kauza tamba resposta  ka hanesan ba dudu BAB hanesan hetan iha moras demensia,imobilitas,ka moras iha parte anus ka rectum.

2.Dis-sinergis pelvis

       Simu problema iha relaksasi isin Pubo-rektalis no sfingter anus eksterna momentu BAB.Ezame ho modelu manometrik hatudu katak hasae  presaun iha kanal anus momentu enpuradu.

3.Hasae tonus rectum

           Difisil mosu hasai feses  ne’ebe forma  ki’ik.Sempre hasoru iha kolon  ne’ebe spastic hanesan iha moras  irritable Bowel syndrome,iha ne’ebe konstipasi hanesan buat ida ne’ebe dominante.

 

2.3.Faktor risku konstipasi ba idade avansadu

     Presija konese  faktor risku sirane’ebe relasiona ho konstipasi ba iha idade avansadu atu komprende problema ne’e.Hanesan ex.Polifarmasi bele fo kauza ba konstipasi  tamba grupu aimrok balun iha potensia iha ne’e.Anormalidade seluk husi neurologis no endokrina-metabolik bele simu kauza konstipasi ne’ebe todan.

    Faktor risko konstipasi ba idade avansadu :

    Aimoruk sira:

    Grupu simruk sira:

1.Antikolinergik

2.Narkotik

3.Analgesik

4.Deurotik

5.NSAID

7.Kalsium antagonis

8.Preparat besi.

9.Antasida aluminium

10.Abuso laxante

11.Kondisaun neurologian

  a.Stroke

  b.Moras Parkinson

  c.Trauma medulla spinslis

  d.Neuropati diabetic

12.Problema metabolic

 a.Hiperkalsemia

 b.Hipokalemia

 c.Hipotiroid

13.Kauza psikologis

 a.Psikosis depresi

 b.Demensia

 c.Privasudade menus iha BAB

 d.Ignora Dudu BAB

e.Konstipasi imajiner

14.Moras saluran cerna

 a.kankru kolon

 b.divertikel

 c.Illeus

 d.Hernia

 e.Volvulus

 f.Irritable Bowel Syndrome

g.Rektokel

h.Wasir

i.Fistula ka fissura ani

j.inersia kolon

15.selu seluk:

  a.Dieta fibra tun

  b.Menus liquid

  c.Imobilitas ka meus exersisio

  d.viajen dok

  e. posta asaun kabun lahanesan.

2.4 Manifestasaun klienika

       Anamnesia detalhu hanesan fase importante atu hatete iha konspitasi no  kauza ka faktor risko.Konstipasi hanesan  keixa  klinika ida ne’ebe geral ho hatudu seluk no keixa seluk ne’ebe iha relasaun.

      Pasiente ne’ebe sofre konstipasi la tuir standarte ne’ebe obiektivu.por ex :  iha 24 oras nia laran seidauk BAB ka susar no tenke empuradu ho sentimentu ne’ebe seidauk kompletu iha BAB iha ona hanoin ba nia an katak nia sofre ka moras Konstipasi.

  Keixa hirak ne’ebe  dalaruma iha relasaun ho konstipasi hanesan:

1.Komesa no hato’o BAB/soe bee bot tos susar

2.Hanehan makaas momentu BAB /soe bee bot tos./

3.Massa feses ne’ebe tos no susar atu sai

4.Senti seidauk kompletu  momentu BAB/soe bee bot tos

5.Moras iha area rectum momentu BAB/soe bee bot tos.

6.Sente moras iha kabun  momentu BAB /soe bee bot tos.

7.Iha koador feses nen iha roupa laran.

8.Uza liman fuan atu hasai feses

9.Uza aimoruk laxante atu bele BAB

2.5  examinasaun fisiku

       Ezame fisiku ba konstipasi parte bo’ot la simu anormalidade  ne’ebe klaru.

 Portantu,ezame fisiku ne’ebe kompletu no presija atu hetan  buat seluk ne’ebe potensial fo impaktu espesialmente intestine bot nia funsaun.Komesa ho  ezame  cavidade ibun hamutuk  ho nehan gerig,iha lesaun membrana ibun no tumor ne’ebe bele sente perturba  provadu  no prosesu engolir.

      Ezame ba iha area kabun ka abdomen  komesa ho  inspeksi iha  abdomen bot ,estika ka protuberancia.Kontinua palpasi  hodi hare liu ba laran  palpasi iha abdomen oin atu hare  isin kabun nia forsa.Palpasi klean liu tan massa feses iha kolon,iha tumor ka aneurisma  aorta.Iha perkusi  hanesan buka hamutuk  Gas ne’ebe demais.Orgaun bo’ot,asietes ka iha massa feses.Auskultasi seluk mak hodi rona  movimentu intestine bo’ot  lian,Normal ka liu ex iha ponte intestino.Ezame  fisiko iha area anus fo  dalan importante,ex iha wasir,prolaps,fisur,fistula, no massa tumor iha area anus  bele atrapalha ba prosesu BAB.

      Ezame colok anal tenke servisu hanesan  atu hatene tamanu kondisaun rectum ne’ebe bo’ot no konsistensi feses.

Colok anal bele fo informasun kona ba :

1.Tonus rectum

2.Tonus no forsa sfingter

3.forsa isin pubo-rektalis no baze isin pelvis

4.iha ka massa  fesses

5.Iha massa seluk (ex hemoroid)

 fesses

5.Iha massa seluk (ex hemoroid)

6.iha ran ka lae?

7.Iha importansia ba anus ka lae?

      Ezame laboratorium relasiona ho identifikasaun faktores sira ne’ebe  fo risku ba kauza konstipas,ex glukosa ran,glandula hormone tiroid,elektrolit,anemia ne’ebe relasiona  ho ran ne’ebe sai husi rectum,no hosi parte prosedur seluk ex  anuskopi hatudu nia servisu nafatin ba pasiente hotu  ho  konstipasi  atu hetan iha fisura,ulkus,wajir,nomakaas .

     Foto polos abdomen tenke  servisu ba sofre konstipasi,uluk liu akontese  kroniku.Ezame ida ne’e atu detekta iha imapaksi feses ka lae  no iha massa feses ne’ebe tos  ne’ebe bele fo kauza  ba intupidu  no perforasi kolon.Se estimativa  iha intupidu kolon, bele kontinua ho barium enema atu  hatene lolos  fatin no personagem  intupidu. Ezame intensivu  ida ne’e servisu ho selektivu  depois de 3-6 meses Tratamentu konstipasi ladun  susesu no halo baseia ba gestaun konstipasi ne’e rasik.

    Teste ne’ebe servisu bele personagem anatomic(enema,proktosigmoidoskopi,kolonoskopi) ka fisiologia (tempu,para iha kolon,cinedefecografi,menometri,no elektromiografia).Proktosigmoidoskopi baibain halo servisu  iha konstipasi ne’ebe foun mosu hanesan prosedur filtruno iha manas iha kolon rectum.Quandu menus iha pesu isin,anemia,ran sai husi rectum ka iha status familia ne’ebe kankru kolon presija  servisu kolonoskopi.

 

   Tempu afluiente sasan radio-opak iha kolon bele tuir  no halo ezame radioologis depois de halakon sasan ne’e. Quandu mosu substansia ne’e uluk hetan iha rectum  hatudu falha  funsaun ekspulsi,Enquantu  iha kolon  hatudu fraku ne’ebe  kompletu.

 

   Sinedefecografia hanesan ezame radiologia  iha area anaorektal  atu hare evakuasaun feses ho kompletu,identifika  anorektal seluk no halo evaluasi  kontraksi ho  relaksasi rectum isin.Teste ne’e uza modelu  ne’ebe konsistensia hanesan ho feses,hatama ba rectum laran.Tuir mai sofre moras tuir iha toilet  ne’ebe tau iha aviaun laran sinar X.Sofrendu haruka empura  atu hasai  massa  ne’e.Fo valor seluk anorektal momentu prosesu direita.

 

     Ezame manometri servisu hanesan atu sukat presaun ba rectum  no canal anus  momentu  intervalu no ba iha modelu oioin  atu fo valor  funsaun anorektal.Ezame Elektromiografi  bele sukat ex presaun  sfingter no funsaun canal  pudendus,iha ka  canal atrofin ne’ebe hatudu katak  anatomia seluk ka funsionl, to’o kauza  hosi konstipasi  hateten hanesan non-spesifik.

 

2.6 .Komplikasaun konstipasi ba idade avansadu

           Dalabarak ba iha ema idade avansadu  konstipasi hanesan somente atrapalha,maibe iha area kiik oan bele fo kauza komplikasaun ne’ebe seriu,ex impaksi fese,impaksi feses hanesan inpaktu husi espostu  husi feses  ba iha absorsaun husi kolon non  rectum ne’ebe naruk liu.Feses bele tos hanesan fatuk,iha rectum (70%),sigmoid(20%). Kolon parte proksimal(10%)

            Impaksi feses kauza importante hosi morbiditas ba idade avansadu,hasae risku enfermagem  iha hospital no iha potensia mosu komplikasaun ne’ebe fatal.Aparencia sempre mudansa klinika ba kotuk  ne’ebe la spesifiku.Dalaruma husi izame apoiante bele hetan manas 39,5 ◦c,Delerium abdomen ne’ebe makas,intestino lian  fraku,aritmia ho takipnia tamba estika hosi diafragma .Ezame  laboratorium hetan leokositosis.Eventu  ne’e iha ninia aspetu  ne’ebe bele fo kauza ulserasi  sterkoraseus husi  fecaloma ida ne’ebe tos fo kauza ba  ulkus ho tepi ne’ebe nekrotik no inflamadu.Bele mosu perforasi no sofre mai ho moras kabun moras todan ne’ebe derpente.

             Impaksi feses ne’ebe todan iha parte rektosigmoid bele hanehan peskosu biologiku urina  kauza ba retensia urina,hidronefrosis bilateral,no dalaruma falha iha rins (gagal ginjal) ne’ebe di’ak depois de impaksi lakon pontual.Inkontinensia alvi mos sempre simu tamba impaksi feses iha area kolorektal.

             Volvulus area sigmoid mos sempre mosu hanesan komplikasaun hosi konstipasi.Konvulsaun ne’ebe demais iha durasaun tempu ne’ebe kleur ba iha sofrendu ho moras konstipasi bele fo impaktu ba prolaps husi rectum.

 

 

2.7 penatalaksanaan

         Modelu barak aimruk ne’ebe komersializadu atu resolve  konstipasi,estimula esforsu hodi fo tratamentu ho simtomatik.Enquantu  sei bele,tratamentu hatudu ba kauza hosi konstipasi.Uza aimoruk  laxante durasaun naruk  liuliu ida ne’ebe personagem peristaltic intestine,tenke restritu. Strategia tratamentu fahe ba hanesan :

1.Tratamentu non-farmakologia

a.treina intestine bo’ot: hanorin intestine bo’ot hanesan forma ida husi atetude treina  ne’ebe hatudu husi  moras konstipasi ne’ebe la klaru ba nia kauza.Sofrendu haruka halo tempu ho lolos no lorloron atu aproveita movimentu intestine bo’ot  ninia.Rekomenda  tempu ne’e hanesan 5-10 minutu depois de han.Atu nune’e bele fo vantagen reflex gastro-kolon atu BAB.Espera costume baibain ida ne’e bele fo inpaktu sofrendu responsive hasoru  sinais no estimulu ba BAB,no la tahan ka demora  ka dudu ba iha BAB ne’e.

b.Dieta :funsaun dieta importante  atu resolve kostipasi liu liu ba iha grupu idade avansadu.Dadus epidemeologia hatudu katak dieta ne’ebe konteudu fibra barak hamenus numeru akontese kankru kolerektal.Fibra hasae massa no todas feses no bele habadak durasaun transit  iha intestine.Atu suporta benefisiu fibra ne’e espera ingestaun liquidu ne’ebe pas  hanesan 6-8 kopu kada loron ida,se quandu laiha kontraindikasaun  iha fibra liquidu.

c. Exersisiu: Aktividade ne’ebe naton  no mobilitas exersisio ajuda resolve konstipasi lao ain ka halai neneik neik ne’ebe halo hanesan ho idade no forsa pasiente,bele ativa  sirkulasaun hosi abdomen atu haforsa  parede isin iha kabun,liluliu ba iha ema ne’ebe sofre moras atoni iha kabun isin.

 

2.Tratamentu farmakologia

            Quandu modifikasaun ne’e ladun susesu,aumenta ho terapia farmakologia baibain uza aimruk grupu laxante.Iha tipu 4 grupu aimruk laxante:

a.habot no haforsa massa feses  hanesan:cereal,Methyl selulose,psilium.

b.Amoelecer  suave feses,aimruk ne’e servisu ho menus istikaoin,feses,no bele hafasil absorsaun be’e.ex:mina Castrol,grupo dochusate.

c.Grupu estomutik ne’ebe la absorvidu ,to’o sufisiente seguro atu uza ex iha sofre moras failha rins(gagal gingjal) seluk hanesan:Sorbitol,laktulose,gliserin.

d.Estimula peristaltik  to’o hasae  motilidade intestine bo’ot.Grupo ne’ebe barak liu  uza.Presija tau atensaun katak lexante grupu ne’e bele uza ba period ne’ebe naruk,bele estraga pleksusmesenterikus no fo inpaktu dismotilitas  kolon.ex: Bisakodil,Fenolptalein.

            Se hasoru konstipasi kroniku ne’ebe todan no la bele  suspera ho tipu hanesan iha leten,dalaruma presija asaun la hanesan.ex kolektomi sub total ho anastomosis ileorektal.Prosedur ne’e halo nia servisu iha konstipasi todan ho massa transit  ne’ebe tarde no la hatene nia kauza no nia responde iha traramentu  ne’enbe fo.Em geral quandu la hasoru bloqueia tanba massa ka iha volvulus la halo asaun diferensia.

 

           

 

KONSEITU ENFERMAGEM(ASKEP)

1)Assesmentu

         Se quandu koalia ho pasiente konaba sira nia costume defekasi,importante atu hanoin katak iha ema ruma sente moe atu debate funsaun isin pribadu ne’e.Atetude ne’ebe sensatu  no konsidera baibain simu liu.perguntas kona ba privadu bele hatete depois de halo hotu relatoriu.

          Status saude halo atu hetan informasaun konba primeiru no durasaun konstipasi,padronizada eleminasaun agora no pasadu,ho esperansa konba ba eleminasaun defekasia.Informasaun istilu de vida tenke examina,inklui mos treinu no niveis aktividade,profissaun,refrensia nutrisaun no liquidu,no mos estres.Status mediku ne’ebe diferensia ho pasadu,terapia aimoruk agora,no uza laksatif  no importante mak enema.Pasiente tenke husu iha presaun rectal ka sente nakonu,abdomen ki,estika makaas momentu defekasia,flatulen,ka diarea agudu.

           Asesmentu objektiv capas infeksaun feses hasoru kor,iis,konsistensia,medida,modelu,no komponente.Abdomen halo auskultasi  iha bising intestine no nia karakter.Distensi abdomen toma atensaun.Area perineal  halo inspeksaun kuandu mosu hemoroid ,fisura,no iritasaun kulit.

 

2)Diagnosa Enfermagem                                                                                                                    

         Baseia ba assesmentu hotu-hotu,diagnose enfermagem primeiru bele capas tuir mai:

Ø  Ki no konvulsaun iha area seluk

Ø  Imobilisasi,Aktividade fiziku tun

Ø  Mudansa estimulasaun nervu ileus

Ø  Estres emosaun privasidade menus

Ø  Mudansa/restrisaun dieta tama

          Possibilidade  provadu hosi : intesttinu bising tun,circunferencia abdomen sae.Keixa abdomen/rectal nakonu,laran sae,abdomen ki,mudansa iha frequensia nia laran,konsistensi no total defekasi.

Baseia ba dadus assesmentu,komplikasaun potensial ne’ebe bele mosu  hanesan:

Ø  Hipertensi arterial

Ø  Imfaksi fekal

Ø  Moras anorektal(Hemoroid,fisura anal)

Ø  Magakolon

 

 

 

3.Planu no implementasaun

Objetivu primeiru capas di’ak ka manutensaun padronizada  regular iliminasaun intestine normal.Ingestaun liquid  no fibra iha hahan makaas ne’ebe adekuadu,komprende metodu atu hadok an  husi konstipas,lakon ansietas  konaba padronizada eleminasaun intestine,no la iha komplikasaun.

 

4.INTERVENSAUN ENFERMAGEM

                   a.Examina faktor sira ne’ebe fo kauza ba konstipasi (mis,horariu defekasia ne’ebe lalos,treinu ne’ebe la adekuadu,efeitus hosi aimoruk,hahan ne’ebe la hanesan,stress)

                   b.Examina fila fali kliente lorloron

                   c.Recomenda ba kliente atu hatama defekasi ba orariu  lorloron

                   d.Rekomenda ba kliente atu koko defekasi oras 1 depois de han no esforsu atu nafatin iha toilet  durante tempu ne’ebe fo.

       e.Fo privasidade  no situasaun ne’ebe konfortabel momentu defekasi

       f.Horario exersisio ne’ebe simples maibe tenke bebeik (sequandu la hetan kotraindikasaun ruma)

       g.treina simples movimentu hamutuk ho kliente ne’ebe toba hela iha toba fatin

       h.halo kleuk pasiente  no muda posisaun pasiente iha toba fatin,halo naruk  no pelvis

       i.Registu no hare fale hahan (mis,padi padian sereal,aifuan no modo tahan fresku fore sira nsst)

       j.koalia hamutuk kona ba hili  kliente nia dieta

       k. ho 800g aifuan ho modo tahan iha kliente nia dieta laran atu to defekasi normal lorloron

       l.rekomenda ba kliente atu konsumu be manaskopu 1 metade 30min antes de matabisu tamba ajuda estimula defekasi

   m.Ajuda pasiente foti posisaun semi-jongkok atu hafasil uza isin  abdomen no hamosu efeitu gravitasi.

       n.Hakerek feses ne’ebe sai (kor,konsistensi,total)

      o.Fo hatene ba pasiente kona ba isin  ne’ebe fo kauza ba konstipasi (mis antasida,bismuth kpenyekat saluran kalsium,klonidin,levodopa,substansia ferro,antiinflamasi,nonsteroid,opiate,sukralfat).

        p.Esplika lakon  uza laksatif ka amaciante feses ne’ebe demais.

        q.Halo akonselamentu saude tuir indikasaun.

 

5).Evaluasaun

Ø  Halo padronizada regular ba iha defikasi

Ø  capas tempu ba defekasi  hanesan orariu lorloron

Ø  partisipa iha programa reguler lorloron

Ø  hadok an husi uza laksatif

Ø  hemu 2-3 litru be’e p]kada loron

Ø  hatama hahan ne’ebe  fibra aas iha dieta

Ø  hato’o feses nia modelu no lunak loroloron ka 2-3 loron

Ø  Demonstra komprende kona ba asaun ne’ebe pas atu prevene konstipasin

Ø  Identifika asaun ne’ebe  hasae defekasi

Ø  Esplika importante  han hahan ne’ebe  fibra aas no liquidu

Ø  Hateten presija tau atensaun  lalais ba enkorajamentu defekasi

Ø  Treinu no halo isin abdomen tuir malu

Ø  Hasoru menus ansietas  konaba funsaun  intestine

Ø  Identifikasi asaun ne’ebe atu uza hodi prevene ka halakon konstipasi

Ø  Husu problema no perguntas  konaba eliminasaun intestine normal

Ø  Muda mudansa moris  atu hasae funsaun intestine normal

Ø  Hadok an husi uza laksatif  sequandu la reseita husi DR.

Ø  La hasoru komplikasaun

Ø  La iha sinais no sintomas vaskuler aat husi hipertensi arterial ne’ebe relasiona homanuver valsalva.

Ø   La iha infaksi fekal

Ø  La iha evidensia fisura anal ka hemoroid

Ø  La iha obstruksaun intestine ne’ebe relasiona ho megakolon

 

                                                                      KAPITULU III

                                                                   LIAN MAKTAKAN

 

3.1.Konkluzaun

          Konstipasi hanesan komplikadu defekasia (so’e be’e bo’ot) hosi kondisaun normal baibain.No bele fo signifika hanesan defekasi ne’ebe la naran hetan,total feses(foer) menus,ka feses tos no maran.

          Moras konstipasi dala barak liu afeita ba ema ho idade avansadu ka ema katuas ho ferik ho nia idade 65 anus ba leten no feto mak sempre akontese ka hasoru doque mane.Kauza konstipasi bele akontese ihane’ebe de’it bele akontese pas momentu viajem ezemplu tamba hakribi haris fatin (toilet) ne’ebe hare foer no talvez menus neurogenik nervu sentral ka nervu perifer bele mos tam,ba faktor seluk husi orgaun iha kolon hanesan obstruksi organic ka fungsi kolon isin ne’ebe la normal.

 

3.2.Sugestaun

            Atu prevene moras konstipasi ne’e em geral la difisil atu prevene,bele halo prevensaun liu husi konsumu fibra ne’ebe pas,no fibrane’ebe fasil atu harahun mak hanesan : aifuan no modo tahan.Bele mos ho hemu ka konsumu jus aifuan,no sempre konsumu aifuan no modo tahan ne’ebe saudavel loroloron mak moras konstipasi ne’e bele prevene.

0 Response to "KUIDADUS ENFERMAGEM TEORIKU BA MORAS KONSTIPASAUN"

Post a Comment

Iklan Atas Artikel

Iklan Tengah Artikel 1

Iklan Tengah Artikel 2

Iklan Bawah Artikel