KUIDADUS ENFERMAGEM TEORIKU BA MORAS KONSTIPASAUN
KAPITULU
II
KONSEITU TEORIA
2.1 Definisaun
Em geralmente konstipasi susar
atu fo nia difinisaun ho difisil tamba hanesan keixa ida ne’ebe iha variasaun seluk entre
individu.Utilizador konstipasi sei sala no sidauk iha difinisaun ne’ebe
universal kauza liu husi lakon buat ne’e.Baibain konstipasi baseia ba keixa pasiente rasik ka konstipasi
anamnesia uza hodi halo pesquiza ba dadus/data.Limitasaun hosi konstipasi
klinika ne’ebe lolos hanesan hetan total
bo’ot iha feses kompleta ampul rectum ba coloc anal,no monta feses ba
kolon,rectum,ka rua ne’ebe iha foto
polos kabun.
Estudu epidemelogis hatudu katak aumenta
rapida hosi konstipasi relasiona ho
idade liliu baseia ba keixa pasiente no laos
tamba konstipasi klinika.Ema barak
hanoin ninia an ne’e konstipasi sekuandu
la soe be’e bo’ot (BAB) Lorloron sempre simu visaun oin seluk entre doutor ho pasiente konaba signifikadu hosi konstipasi ne’e
rasik.
Frekuensia BAB/ soe be boot tos variasaun
husi 3 x por minutu to’o 3 x por
semana.Em geral quandu loron 3 seidauk
BAB,prosesu feses ne’ebe sei tos no araska to’o sente moras pas BAB/soe be boot .
Signifika konstipasi
sempre interpreta hanesan menus frequensia BAB,baibain menus hosi 3 x
por semana ho feses ne’ebe ki’ik no tos,superfisialmente ho araska to’o sente
moras pas BAB.Ema idade avansadu dalabarak baibain ho BAB/soe bee boot
ninia.Asuntu ne’e talvez hanesan kontinuasaun hosi padronizada moris hanesan
labarik kiik oan no sei hanesan joven,
iha ne’eba kada esforsu implantadu atu BAB ho lolos lorloron,se presija uza ho
laxante atu simu sentimentu ne’ebe mos
.Iha suposisaun geral ne’ebe sala foer
ne’ebe mosu iha
intestinu bo’ot sei absorvidu tan, perigosu ba saude no
bele habadak idade/vida.Iha mos
perigosu veneno husi feses rasik
quandu iha tempu ne’eba la hasai.
Limitasaun ida
ne’ebe hosi konstipasi promovido ho
Holson hamutuk itoan los hosi keixa 2 iha kraik ne’e no mosu iha durasaun 3
fulan :
A.Konsistensia feses ne’ebe tos
B.Hanehan ho tos pas BAB/soe be boot tos
C. Sente la kompletu pas BAB/soe be boot tos capas 25% hosi BAB/soe bee bot tos hotu-hotu.
D.Frequensia BAB/soe bee bot tos 2 x semana ka menus
International workshop on constipation tenta ho klaru fo limitasaun
konstipasi.Baseia ba rekomendasaun,konstipasi kategoria ba grupu 2 nia laran :
1) Konstipasi funsioanal,
2) Konstipasi tamba demora feses ne’ebe atu
sai iha muara retktisigmoid.
Konstipasi fungsional kauza hosi prosesu
viajem ne’ebe mak tarde hosi feses,
enquantu demoraba iha muara rektosigmoid hatudu iha disfungsi anorektal .Ne’ebe ikus hatudu iha
sentidu blokeiu iha anus.
|
Tabela 1 Definisaun apropriadu
International workshop on
constipation |
||
|
NO |
TIPO |
KRITERIA |
|
1. |
Konstipasi fungsional |
Rua
ka liu husi keixa ne’e itoan iha fulan 12 nia laran: 1.esforsu makas 25% hosi BAB 2.Feses ne’ebe makas 25% hosi BAB
3.Sente la kompletu 25% hosi BAB
4.BAB menus hosi 2 x por semana |
|
1.
|
Demora iha muara rectum |
1.Resistensia iha anus liu husi 25% BAB 2.Tempu ba BAB kleur liu 3.Presija ajuda hosi liman fuan atu hasai
fese. |
Modelu feses I (konstipasi kronis), 2
(konstipasi moderadu ) no 3(
konstipasi rigido ) hosi Bristol stool
Chart ne’ebe hatudu standar konstipasi.
2.2.Patafisologia.
Defikasi hanesan ho urine mak hanesan prosesu fisiologia ne’ebe konfuso ho isin nia servisu polos no fibra
lantetude,dada iis (respirasaun) sentral no perifer,koordenasaun husi sistema
reflex,konsiensia ne’ebe di’ak no
abilidade fisika atu to’o fatin BAB/ soe
be bot tos.difikuldade Diagnosa no gestaun hosi konstipasi hanesan tamba
mekanismu barak iha prosesu BAB /soe bee
bot tos normal.Distrisaun hosi mekanismu ida bele liga ba konstipasi.
Defekasi komesa hosi movimentu
peristaltik intestine bo’ot ne’ebe
hamanas feses ba iha rectum atu
hasai.Feses tama no estika ampula ho rectum akompanha ho relaksasi hosi sfingter anus interna.Atu hadok an husi feses
ne’ebe sai ho spontan ,mosu reflex
kontraksi hosi sfihnter anus eksterna no
kontraksi husi musculu(isin) baze pelvis ne’ebe inervadu hosi
nervu pudendus.Kakutak simu exitatoriu hakarak atu BAB /soe be bot no sfingter anus eksterna ordena atu
relaksasi,to’o rectum hasai nia
konteudu ajuda hosi kontraksi
isin iha parede kabun.Kontaksi ne’e sei hasae pressaun iha kabun laran
,relaksasi sfingter no isin elevator ani.respirasi simpatis di’ak ka
parasimpatis ne’ebe envolve iha prosesu BAB/soe bee bot tos nia laran.
Patogenesis hosi konstipasi iha
variasaun ,kauza multiplu,capa faktor balu ne’ebe sobreposisaun no sobreposto .Dalaruma konstipasi hanesan keixa barak iha idade
avansadu.Motilidade kolon la fo influensia hosi
idade ne’ebe aumenta .Prosesu avansadu ne’ebe normal la fo kauza
konstipasi laos tamba idade ne’ebe aumenta
maibe faktu especial mosu ba sira ne’ebe konstipasi.
Pesquiza ho hatudu radiopak ne’ebe engoliu husi ema
idade avansadu ne’ebe saude di’ak la hetan mudansa ne’ebe husi total tempu
movimentu intestino,inklui aktividade motorik hosi kolon.Kona ba tempu movimentu intestine ne’ebe akompanha hosi
radioopak hatudu no halakon,normal menus husi loron 3 hasai ona.Hanesan
,pesquiza ba ema ho idade avansadu
ne’ebe sofre konstipasi hatudu durasaun ne’ebe naruk movimentu intestine hosi 4-9 loron.Ba iha radioaktif hatudu
ne’ebe uza liliu lao tarde liu ba kolon
husi sorin karuk no tarde liu tan pas momentu sai hosi kolon sigmoid.
Pesquiza
elektrofisiologia atu sukat aktividade motorik hosi kolon pasiente ho konstipasi hatudu katak renspons motorik
ne’ebe menus hosi sigmoid inpaktu hosi efeitu konstipatif preparasaun husi excitatoriu nervo ba muskulu (isin)
polos serkuler ne’ebe bele fo inpaktu ba hanaruk tepu movimentu intestine.
Individu ho idade 60 ano bele provadu iha niveis plasma
beta-endrofin ne’ebe sae,akompanha
husi hasae vinculu ba reseptor opiate endogen iha intestine.Ida ne’e
hatudu katak ho efeitu konstipatif husi preparasaun opiate ne’ebe
bele fo kauza ba koluna relaksasi
tonus.Motilidade menus,no atrapalha
koluna refleks gaster.
Alem de,simu tendensia tonus sfinter menus no forsa isin polos relasaun
ho idade,especial ba feto,Pasiente ho konstipasi iha nia problema bo’ot atu
hasai feses ne’ebe ki’ik no tos ho
esforsu ne’ebe empuradu ne’ebe makas no kleur tebes.Ida ne’e bele fo inpaktu ba
hanesan nervo pudendus no bele hamosu
fraku ne’ebe kontinua.
Sensasi no tonus husi rectum la iha
mudansa barak ba idade avansadu.Alem de
iha sira ne’ebe hasoru konstipasi bele hasoru mudansa 3 patagonesis iha
rectum:
1.Diskensia
Rektum
Hatudu ho tonus rectum menus,dilatasaun
rectum,Problema sensasi rectu,no limite kapasidade.Presija barak liu estika
rectum atu induzidu refleks relaksasi
husi sfingter sterna no interna.Iha plugaranal pasiente ho diskesia rectum
sempre simu impaksi feses ne’ebe inkonsiensia tamba dudu ba BAB sempre iha
contudente.Diskesia rectum bele fo mos
kauza tamba resposta ka hanesan ba dudu
BAB hanesan hetan iha moras demensia,imobilitas,ka moras iha parte anus ka
rectum.
2.Dis-sinergis
pelvis
Simu problema iha relaksasi isin
Pubo-rektalis no sfingter anus eksterna momentu BAB.Ezame ho modelu manometrik
hatudu katak hasae presaun iha kanal
anus momentu enpuradu.
3.Hasae
tonus rectum
Difisil mosu hasai feses ne’ebe forma
ki’ik.Sempre hasoru iha kolon
ne’ebe spastic hanesan iha moras
irritable Bowel syndrome,iha ne’ebe konstipasi hanesan buat ida ne’ebe
dominante.
2.3.Faktor risku
konstipasi ba idade avansadu
Presija konese faktor risku sirane’ebe relasiona ho
konstipasi ba iha idade avansadu atu komprende problema ne’e.Hanesan
ex.Polifarmasi bele fo kauza ba konstipasi
tamba grupu aimrok balun iha potensia iha ne’e.Anormalidade seluk husi
neurologis no endokrina-metabolik bele simu kauza konstipasi ne’ebe todan.
Faktor risko konstipasi ba idade avansadu :
Aimoruk sira:
Grupu simruk sira:
1.Antikolinergik
2.Narkotik
3.Analgesik
4.Deurotik
5.NSAID
7.Kalsium antagonis
8.Preparat besi.
9.Antasida aluminium
10.Abuso laxante
11.Kondisaun neurologian
a.Stroke
b.Moras Parkinson
c.Trauma medulla spinslis
d.Neuropati diabetic
12.Problema metabolic
a.Hiperkalsemia
b.Hipokalemia
c.Hipotiroid
13.Kauza psikologis
a.Psikosis depresi
b.Demensia
c.Privasudade menus iha BAB
d.Ignora Dudu BAB
e.Konstipasi imajiner
14.Moras saluran cerna
a.kankru kolon
b.divertikel
c.Illeus
d.Hernia
e.Volvulus
f.Irritable Bowel Syndrome
g.Rektokel
h.Wasir
i.Fistula ka fissura ani
j.inersia kolon
15.selu seluk:
a.Dieta fibra tun
b.Menus liquid
c.Imobilitas ka meus exersisio
d.viajen dok
e. posta asaun kabun lahanesan.
2.4
Manifestasaun klienika
Anamnesia detalhu hanesan fase
importante atu hatete iha konspitasi no
kauza ka faktor risko.Konstipasi hanesan
keixa klinika ida ne’ebe geral ho
hatudu seluk no keixa seluk ne’ebe iha relasaun.
Pasiente ne’ebe sofre konstipasi la tuir
standarte ne’ebe obiektivu.por ex : iha
24 oras nia laran seidauk BAB ka susar no tenke empuradu ho sentimentu ne’ebe
seidauk kompletu iha BAB iha ona hanoin ba nia an katak nia sofre ka moras
Konstipasi.
1.Komesa no hato’o BAB/soe
bee bot tos susar
2.Hanehan makaas momentu
BAB /soe bee bot tos./
3.Massa feses ne’ebe tos
no susar atu sai
4.Senti seidauk
kompletu momentu BAB/soe bee bot tos
5.Moras iha area rectum
momentu BAB/soe bee bot tos.
6.Sente moras iha
kabun momentu BAB /soe bee bot tos.
7.Iha koador feses nen
iha roupa laran.
8.Uza liman fuan atu
hasai feses
9.Uza aimoruk laxante
atu bele BAB
2.5 examinasaun fisiku
Ezame fisiku ba konstipasi parte bo’ot
la simu anormalidade ne’ebe klaru.
Portantu,ezame fisiku ne’ebe kompletu no
presija atu hetan buat seluk ne’ebe
potensial fo impaktu espesialmente intestine bot nia funsaun.Komesa ho ezame
cavidade ibun hamutuk ho nehan
gerig,iha lesaun membrana ibun no tumor ne’ebe bele sente perturba provadu
no prosesu engolir.
Ezame ba iha area kabun ka abdomen komesa ho
inspeksi iha abdomen bot ,estika
ka protuberancia.Kontinua palpasi hodi
hare liu ba laran palpasi iha abdomen
oin atu hare isin kabun nia
forsa.Palpasi klean liu tan massa feses iha kolon,iha tumor ka aneurisma aorta.Iha perkusi hanesan buka hamutuk Gas ne’ebe demais.Orgaun bo’ot,asietes ka iha
massa feses.Auskultasi seluk mak hodi rona
movimentu intestine bo’ot
lian,Normal ka liu ex iha ponte intestino.Ezame fisiko iha area anus fo dalan importante,ex iha
wasir,prolaps,fisur,fistula, no massa tumor iha area anus bele atrapalha ba prosesu BAB.
Ezame colok anal tenke servisu
hanesan atu hatene tamanu kondisaun
rectum ne’ebe bo’ot no konsistensi feses.
Colok anal bele fo
informasun kona ba :
1.Tonus rectum
2.Tonus no forsa
sfingter
3.forsa isin
pubo-rektalis no baze isin pelvis
4.iha ka massa fesses
5.Iha massa seluk (ex
hemoroid)
fesses
5.Iha massa seluk (ex
hemoroid)
6.iha ran ka lae?
7.Iha importansia ba anus
ka lae?
Ezame laboratorium relasiona ho
identifikasaun faktores sira ne’ebe fo
risku ba kauza konstipas,ex glukosa ran,glandula hormone
tiroid,elektrolit,anemia ne’ebe relasiona
ho ran ne’ebe sai husi rectum,no hosi parte prosedur seluk ex anuskopi hatudu nia servisu nafatin ba
pasiente hotu ho konstipasi
atu hetan iha fisura,ulkus,wajir,nomakaas .
Foto polos abdomen tenke servisu ba sofre konstipasi,uluk liu
akontese kroniku.Ezame ida ne’e atu
detekta iha imapaksi feses ka lae no iha
massa feses ne’ebe tos ne’ebe bele fo
kauza ba intupidu no perforasi kolon.Se estimativa iha intupidu kolon, bele kontinua ho barium
enema atu hatene lolos fatin no personagem intupidu. Ezame intensivu ida ne’e servisu ho selektivu depois de 3-6 meses Tratamentu konstipasi
ladun susesu no halo baseia ba gestaun
konstipasi ne’e rasik.
Teste ne’ebe servisu bele personagem
anatomic(enema,proktosigmoidoskopi,kolonoskopi) ka fisiologia (tempu,para iha
kolon,cinedefecografi,menometri,no elektromiografia).Proktosigmoidoskopi
baibain halo servisu iha konstipasi
ne’ebe foun mosu hanesan prosedur filtruno iha manas iha kolon rectum.Quandu
menus iha pesu isin,anemia,ran sai husi rectum ka iha status familia ne’ebe
kankru kolon presija servisu kolonoskopi.
Tempu afluiente sasan radio-opak iha kolon
bele tuir no halo ezame radioologis
depois de halakon sasan ne’e. Quandu mosu substansia ne’e uluk hetan iha rectum hatudu falha
funsaun ekspulsi,Enquantu iha
kolon hatudu fraku ne’ebe kompletu.
Sinedefecografia hanesan ezame radiologia iha area anaorektal atu hare evakuasaun feses ho
kompletu,identifika anorektal seluk no
halo evaluasi kontraksi ho relaksasi rectum isin.Teste ne’e uza
modelu ne’ebe konsistensia hanesan ho
feses,hatama ba rectum laran.Tuir mai sofre moras tuir iha toilet ne’ebe tau iha aviaun laran sinar X.Sofrendu
haruka empura atu hasai massa
ne’e.Fo valor seluk anorektal momentu prosesu direita.
Ezame manometri servisu hanesan atu sukat
presaun ba rectum no canal anus momentu
intervalu no ba iha modelu oioin
atu fo valor funsaun
anorektal.Ezame Elektromiografi bele
sukat ex presaun sfingter no funsaun
canal pudendus,iha ka canal atrofin ne’ebe hatudu katak anatomia seluk ka funsionl, to’o kauza hosi konstipasi hateten hanesan non-spesifik.
2.6
.Komplikasaun konstipasi ba idade avansadu
Dalabarak ba iha ema idade avansadu konstipasi hanesan somente atrapalha,maibe iha
area kiik oan bele fo kauza komplikasaun ne’ebe seriu,ex impaksi fese,impaksi
feses hanesan inpaktu husi espostu husi
feses ba iha absorsaun husi kolon
non rectum ne’ebe naruk liu.Feses bele
tos hanesan fatuk,iha rectum (70%),sigmoid(20%). Kolon parte proksimal(10%)
Impaksi feses kauza importante hosi
morbiditas ba idade avansadu,hasae risku enfermagem iha hospital no iha potensia mosu
komplikasaun ne’ebe fatal.Aparencia sempre mudansa klinika ba kotuk ne’ebe la spesifiku.Dalaruma husi izame
apoiante bele hetan manas 39,5 ◦c,Delerium abdomen ne’ebe makas,intestino
lian fraku,aritmia ho takipnia tamba
estika hosi diafragma .Ezame
laboratorium hetan leokositosis.Eventu
ne’e iha ninia aspetu ne’ebe bele
fo kauza ulserasi sterkoraseus husi fecaloma ida ne’ebe tos fo kauza ba ulkus ho tepi ne’ebe nekrotik no inflamadu.Bele
mosu perforasi no sofre mai ho moras kabun moras todan ne’ebe derpente.
Impaksi feses ne’ebe todan iha
parte rektosigmoid bele hanehan peskosu biologiku urina kauza ba retensia urina,hidronefrosis
bilateral,no dalaruma falha iha rins (gagal ginjal) ne’ebe di’ak depois de
impaksi lakon pontual.Inkontinensia alvi mos sempre simu tamba impaksi feses
iha area kolorektal.
Volvulus area sigmoid mos sempre
mosu hanesan komplikasaun hosi konstipasi.Konvulsaun ne’ebe demais iha durasaun
tempu ne’ebe kleur ba iha sofrendu ho moras konstipasi bele fo impaktu ba
prolaps husi rectum.
2.7 penatalaksanaan
Modelu barak aimruk ne’ebe
komersializadu atu resolve
konstipasi,estimula esforsu hodi fo tratamentu ho simtomatik.Enquantu sei bele,tratamentu hatudu ba kauza hosi
konstipasi.Uza aimoruk laxante durasaun
naruk liuliu ida ne’ebe personagem
peristaltic intestine,tenke restritu. Strategia tratamentu fahe ba hanesan :
1.Tratamentu
non-farmakologia
a.treina intestine bo’ot:
hanorin intestine bo’ot hanesan forma ida husi atetude treina ne’ebe hatudu husi moras konstipasi ne’ebe la klaru ba nia
kauza.Sofrendu haruka halo tempu ho lolos no lorloron atu aproveita movimentu
intestine bo’ot ninia.Rekomenda tempu ne’e hanesan 5-10 minutu depois de
han.Atu nune’e bele fo vantagen reflex gastro-kolon atu BAB.Espera costume
baibain ida ne’e bele fo inpaktu sofrendu responsive hasoru sinais no estimulu ba BAB,no la tahan ka
demora ka dudu ba iha BAB ne’e.
b.Dieta :funsaun dieta
importante atu resolve kostipasi liu liu
ba iha grupu idade avansadu.Dadus epidemeologia hatudu katak dieta ne’ebe
konteudu fibra barak hamenus numeru akontese kankru kolerektal.Fibra hasae
massa no todas feses no bele habadak durasaun transit iha intestine.Atu suporta benefisiu fibra
ne’e espera ingestaun liquidu ne’ebe pas
hanesan 6-8 kopu kada loron ida,se quandu laiha kontraindikasaun iha fibra liquidu.
c. Exersisiu: Aktividade
ne’ebe naton no mobilitas exersisio
ajuda resolve konstipasi lao ain ka halai neneik neik ne’ebe halo hanesan ho
idade no forsa pasiente,bele ativa
sirkulasaun hosi abdomen atu haforsa
parede isin iha kabun,liluliu ba iha ema ne’ebe sofre moras atoni iha
kabun isin.
2.Tratamentu
farmakologia
Quandu modifikasaun ne’e ladun susesu,aumenta ho terapia
farmakologia baibain uza aimruk grupu laxante.Iha tipu 4 grupu aimruk laxante:
a.habot no haforsa massa
feses hanesan:cereal,Methyl
selulose,psilium.
b.Amoelecer suave feses,aimruk ne’e servisu ho menus
istikaoin,feses,no bele hafasil absorsaun be’e.ex:mina Castrol,grupo dochusate.
c.Grupu estomutik ne’ebe
la absorvidu ,to’o sufisiente seguro atu uza ex iha sofre moras failha
rins(gagal gingjal) seluk hanesan:Sorbitol,laktulose,gliserin.
d.Estimula
peristaltik to’o hasae motilidade intestine bo’ot.Grupo ne’ebe barak
liu uza.Presija tau atensaun katak
lexante grupu ne’e bele uza ba period ne’ebe naruk,bele estraga
pleksusmesenterikus no fo inpaktu dismotilitas
kolon.ex: Bisakodil,Fenolptalein.
Se hasoru konstipasi kroniku ne’ebe
todan no la bele suspera ho tipu hanesan
iha leten,dalaruma presija asaun la hanesan.ex kolektomi sub total ho
anastomosis ileorektal.Prosedur ne’e halo nia servisu iha konstipasi todan ho
massa transit ne’ebe tarde no la hatene
nia kauza no nia responde iha traramentu
ne’enbe fo.Em geral quandu la hasoru bloqueia tanba massa ka iha
volvulus la halo asaun diferensia.
KONSEITU
ENFERMAGEM(ASKEP)
1)Assesmentu
Se quandu koalia ho pasiente konaba
sira nia costume defekasi,importante atu hanoin katak iha ema ruma sente moe
atu debate funsaun isin pribadu ne’e.Atetude ne’ebe sensatu no konsidera baibain simu liu.perguntas kona
ba privadu bele hatete depois de halo hotu relatoriu.
Status saude halo atu hetan
informasaun konba primeiru no durasaun konstipasi,padronizada eleminasaun agora
no pasadu,ho esperansa konba ba eleminasaun defekasia.Informasaun istilu de
vida tenke examina,inklui mos treinu no niveis aktividade,profissaun,refrensia
nutrisaun no liquidu,no mos estres.Status mediku ne’ebe diferensia ho
pasadu,terapia aimoruk agora,no uza laksatif
no importante mak enema.Pasiente tenke husu iha presaun rectal ka sente
nakonu,abdomen ki,estika makaas momentu defekasia,flatulen,ka diarea agudu.
Asesmentu objektiv
capas infeksaun feses hasoru kor,iis,konsistensia,medida,modelu,no
komponente.Abdomen halo auskultasi iha
bising intestine no nia karakter.Distensi abdomen toma atensaun.Area perineal halo inspeksaun kuandu mosu hemoroid
,fisura,no iritasaun kulit.
2)Diagnosa
Enfermagem
Baseia ba assesmentu
hotu-hotu,diagnose enfermagem primeiru bele capas tuir mai:
Ø Ki no konvulsaun iha area seluk
Ø Imobilisasi,Aktividade fiziku tun
Ø Mudansa estimulasaun nervu ileus
Ø Estres emosaun privasidade menus
Ø Mudansa/restrisaun dieta tama
Possibilidade provadu hosi : intesttinu bising
tun,circunferencia abdomen sae.Keixa abdomen/rectal nakonu,laran sae,abdomen
ki,mudansa iha frequensia nia laran,konsistensi no total defekasi.
Baseia ba dadus assesmentu,komplikasaun potensial ne’ebe bele
mosu hanesan:
Ø Hipertensi arterial
Ø Imfaksi fekal
Ø Moras anorektal(Hemoroid,fisura anal)
Ø Magakolon
3.Planu
no implementasaun
Objetivu primeiru capas
di’ak ka manutensaun padronizada regular
iliminasaun intestine normal.Ingestaun liquid
no fibra iha hahan makaas ne’ebe adekuadu,komprende metodu atu hadok an husi konstipas,lakon ansietas konaba padronizada eleminasaun intestine,no
la iha komplikasaun.
4.INTERVENSAUN
ENFERMAGEM
a.Examina faktor sira ne’ebe
fo kauza ba konstipasi (mis,horariu defekasia ne’ebe lalos,treinu ne’ebe la
adekuadu,efeitus hosi aimoruk,hahan ne’ebe la hanesan,stress)
b.Examina fila fali kliente lorloron
c.Recomenda ba kliente atu
hatama defekasi ba orariu lorloron
d.Rekomenda ba kliente atu
koko defekasi oras 1 depois de han no esforsu atu nafatin iha toilet durante tempu ne’ebe fo.
e.Fo privasidade no situasaun ne’ebe konfortabel momentu
defekasi
f.Horario exersisio ne’ebe
simples maibe tenke bebeik (sequandu la hetan kotraindikasaun ruma)
g.treina simples movimentu
hamutuk ho kliente ne’ebe toba hela iha toba fatin
h.halo kleuk pasiente no muda posisaun pasiente iha toba fatin,halo
naruk no pelvis
i.Registu no hare fale
hahan (mis,padi padian sereal,aifuan no modo tahan fresku fore sira nsst)
j.koalia hamutuk kona ba
hili kliente nia dieta
k. ho 800g aifuan ho modo
tahan iha kliente nia dieta laran atu to defekasi normal lorloron
l.rekomenda ba kliente atu
konsumu be manaskopu 1 metade 30min antes de matabisu tamba ajuda estimula
defekasi
m.Ajuda pasiente foti
posisaun semi-jongkok atu hafasil uza isin
abdomen no hamosu efeitu gravitasi.
n.Hakerek feses ne’ebe sai
(kor,konsistensi,total)
o.Fo hatene ba pasiente
kona ba isin ne’ebe fo kauza ba
konstipasi (mis antasida,bismuth kpenyekat saluran
kalsium,klonidin,levodopa,substansia ferro,antiinflamasi,nonsteroid,opiate,sukralfat).
p.Esplika lakon uza laksatif ka amaciante feses ne’ebe
demais.
q.Halo akonselamentu saude tuir indikasaun.
5).Evaluasaun
Ø Halo padronizada regular
ba iha defikasi
Ø capas tempu ba
defekasi hanesan orariu lorloron
Ø partisipa iha programa
reguler lorloron
Ø hadok an husi uza
laksatif
Ø hemu 2-3 litru be’e
p]kada loron
Ø hatama hahan ne’ebe fibra aas iha dieta
Ø hato’o feses nia modelu
no lunak loroloron ka 2-3 loron
Ø Demonstra komprende kona
ba asaun ne’ebe pas atu prevene konstipasin
Ø Identifika asaun
ne’ebe hasae defekasi
Ø Esplika importante han hahan ne’ebe fibra aas no liquidu
Ø Hateten presija tau
atensaun lalais ba enkorajamentu
defekasi
Ø Treinu no halo isin
abdomen tuir malu
Ø Hasoru menus
ansietas konaba funsaun intestine
Ø Identifikasi asaun
ne’ebe atu uza hodi prevene ka halakon konstipasi
Ø Husu problema no
perguntas konaba eliminasaun intestine
normal
Ø Muda mudansa moris atu hasae funsaun intestine normal
Ø Hadok an husi uza
laksatif sequandu la reseita husi DR.
Ø La hasoru komplikasaun
Ø La iha sinais no sintomas
vaskuler aat husi hipertensi arterial ne’ebe relasiona homanuver valsalva.
Ø La iha infaksi fekal
Ø La iha evidensia fisura
anal ka hemoroid
Ø La iha obstruksaun
intestine ne’ebe relasiona ho megakolon
KAPITULU III
LIAN MAKTAKAN
3.1.Konkluzaun
Konstipasi hanesan komplikadu defekasia (so’e be’e bo’ot) hosi kondisaun
normal baibain.No bele fo signifika hanesan defekasi ne’ebe la naran
hetan,total feses(foer) menus,ka feses tos no maran.
Moras
konstipasi dala barak liu afeita ba ema ho idade avansadu ka ema katuas ho
ferik ho nia idade 65 anus ba leten no feto mak sempre akontese ka hasoru doque
mane.Kauza konstipasi bele akontese ihane’ebe de’it bele akontese pas momentu
viajem ezemplu tamba hakribi haris fatin (toilet) ne’ebe hare foer no talvez
menus neurogenik nervu sentral ka nervu perifer bele mos tam,ba faktor seluk
husi orgaun iha kolon hanesan obstruksi organic ka fungsi kolon isin ne’ebe la
normal.
3.2.Sugestaun
Atu prevene moras konstipasi ne’e
em geral la difisil atu prevene,bele halo prevensaun liu husi konsumu fibra
ne’ebe pas,no fibrane’ebe fasil atu harahun mak hanesan : aifuan no modo
tahan.Bele mos ho hemu ka konsumu jus aifuan,no sempre konsumu aifuan no modo
tahan ne’ebe saudavel loroloron mak moras konstipasi ne’e bele prevene.

0 Response to "KUIDADUS ENFERMAGEM TEORIKU BA MORAS KONSTIPASAUN"
Post a Comment