KUIDADUS ENFERMAGEM BA KLIENTE HO OBSTRUKSI JAUNDICE
KAPITULU I
1.1
Antesedente
Moras kinur ne’ebe kuñesidu iha lian
sientifiku mediku ne’ebe naran ikterus
ou jaundice mak moras ida ne’ebe kauza husi mudansa ne’ebe akontese iha kulit
ho kor kinur,sklera (Parte mutin husi matan) no glandulas salivares ne’ebe
kauza husi aumenta nivel bilirubina ba ema nia isin lolon ka animal ne’ebe iha
selula ran mean.
Moras
kinur/Iktericia sai perigu bainhira kulit sai kor kinur,paciente sira tenke
simu/hetan tratamentu ne’ebe diak iha hospital no fo konsellu ka motivasaun atu
labele la’o ou halo atividade hodi hasai energia barak.
1.2 Objektivu
1.2.1
Jeral
Atu
hatene no komprende konseitu teoria obstruksi jaundice no kuidadus enfermagem
iha atendimentu kazu moras obstruksi jaundice.
1.2.2
Espesiiku
1. Hakerek
hatene difinisaun ikterus
2. Hakerek
hatene etiologia ikterus
3. Hakerek
hatene patofisiologia ikterus
4. Hakerek
hatene manifestasaun klinika ikterus
5. Hakerek
hatene komlikasaun ikterus
6. Hakerek
hatene kuidadus enfermagem ba kliente ikterus
1.3 Benefisiu
Ho
traballu ida ne’e haodi aumenta hakerek nain nia koñesimentu konaba oinsa
hakerek traballu no fo kuidadus enfermagem ba pasiente ho moras kinur/iktericia,no
mos atu bele komprende klean liu tan kona ba moras kinur/iktericia.
KAPITULU II
KONSEITU TEORIA
2.1 Definisaun
Ikterus
mai husi lian grego ho signifika kinur, naran seluk husi ikterus mak
"jaundice"mai husi lian francesa,kazu ida ne’e akontese tamba aumenta
pigmentu empedu iha uat.portantu ikterus ne’e ho kor kinur iha sklera,mukosa no
ita nia kulit kauza husi akumulasaun pigmentu iha ran no uat nia laran(>2
mg/100ml).
Iktericia
mak kor kinur husi kulit, konjuntiva no membrana sira ne’ebe kauza husi bilirubina ne’ebe
hamutuk ona. Maske nune’e, hiperbilirubinemia mak ictericia ne’ebe ho
konsentrasaun bilirubina serika hodi hamosu kenicterus ka ensefalopatia
bilirubina bainhira nivel bilirubina la kontrola. Ka bele mos Ictericia mak
hamutuk la normal husi pigmentu bilirubina iha ran, ne’ebe kauza mii
malahuk,foer boot lakon tiha nia kor no mudansa kor kulit sai kinur.ictericia
mak moras ida ne’ebe halo uat sai kor kinor cauza husi deposisaun
bilurubina.ictericia fasil atu hare liu husi sklera matan tamba elastina iha
sklera liga ho bilirubina.
ictericia
halo diferencia ho carotene emia, ne’ebe mak nu’udar kor kulit ida ne’ebe kinur
kauza husi injestaun demais, ai-fuan sira ne’ebe ho kor kinur ne’ebe kontamina
pigmentu lipokromiku, hanesan, sabraka. Iha karotemia, kor kinur mosu liu iha
liman no ain , no mos iha parte seluk husi kulit. Esklera husi karotemia la
kinur, senoura no ai-dila, no ikterus bele konfundi ho kolestasi, ne’ebe komum
liu akompaña ho iktericia. Definisaun husi kolestasi mak impedimentu normal
husi fluksu biliar hodi atinje duodenu.
Ida
ne’e sempre hanaran ikterisia obstrutiva kama’an bele hare dahuluk husi matan,
no ida ne’e akontese bainhira nivel bilirubina sira to’o ona entre 2-2,5 mg dl
134 to’o 43 uniol Bainhira ikterus bele hare ona ho real maka bilirubina bele
to’o ona numeru 7mg 5% ikterus (jaundice) hodi define nu’udar kolorasaun kulit
no esklera tamba aumenta iha pigmentu bilirubina sira iha ran no iha uat.nivel
bilirubin tenkr to 35-40 mmol/l bainhira ictericia produz manifestasaun
klinika.
Jaundice/ictericia
(mai husi lian Fransa “Jaune” ne’ebe signifika “kinur”) ka Ikterus (lian Latin
husi Jaundice) nu’udar kor kinur husi kulit,sklera no membrana mukosa husi
depositu bilirubin(pigmentu empedu kinur-kor laranga)ba iha uat.
2.2 Klasifikasun
Jaundice/ikterus
fahe ba parte tolu mak hanesan : pre-hepatik, hepatik no post-hepatik.
v Ikterus pre-hepatik
Tipu
ida ne’e akontese tamba estraga hemacias ou hemolise intravascular,hanesan
moras anemia hemolitika kauza ou akontesimentu bilirubin ne’ebe barak.Hemolise
bele kauza husi parasita ran nia ezemplu ; Babesia sp., no Anoplasma sp.Tuir
matenek nain naran Price no Wilson(2010),bilirubin ne’ebe la conjuga ho
karakteristika ne’ebe la mout iha be nune’e la eskresi iha urina no la hamosu
bilirubina maibe mosu urobilinogeniu.ida ne’e mak halo urina no fezez(foer
boot)kor sai malahuk.ictericia kauza husi hiperbilirubinemia ne’ebe la conjuga
ho karakteristika kamaan no ho kor kinur,ezemplu ida mak kazu husi asu mak
akontesimentu leptospirosis husi infeksaun leptospira grippotyphosa.
v Ikterus hepatik
Tipu
ne’e akontese iha aten tamba rekuperasaun no konjugaun husi hepatositus sira ho
modu ne’ebe la konsege forma bilirubina konjugada.failansu ne’e kauza husi
selula hepatosis ne’ebe att,hepatite aguda ka kronika no uza medikamentu ne’ebe
afeta ba kaptasuan bilirubina husi selula aten nian.disturbiu konjugasaun
bilirubina bele kauza tamba deficiencia enzima glukonio transferase nu’udar
katalizador.(Price no Wilson 2010)
v Iktericia Post-hepatik
Mekanismu
akontese iktens post hepatik mak hanesan akontese diminuisaun iha sekresaun
bilirubina konjugada,ne’ebe rezulta iha hiperbilirubina konjugada.bilirubina
sai naben iha bee ho modu ne’ebe halo sekresaun iha urina(bilirubina)liu husi
rins sira,maibe urobilinogenio sai menus bainhira kor fezez sai malahuk.faktor
kauza husi disturbius sekresaun bilirubina bele ho factor funsional ka obstuksi
duktus choledoctus ne’ebe kauza husi cholelithiasis,tumor iha aten no inflamasaun kauza fibrosis.
Migrasaun
husi lumbriga nia tolun liu aten normalmente akontese iha animal domestika
larva ne’e nematode ne’ebe liu husi aten bele hamosu inflamasaun no
hepatoselular nekrosis(nekrosa selula aten)fitar infeksaun ne’e tuirmai sei
troka ho tecido fibrous (tecido cicatricial),ne’ebe sempre akontese iha kapsula
hepatika.lumbriga ne’ebe maduru ona muda ba duktu impedu no hamosu cholangitis
no cholangiohepatik ne’ebe rezulta iha blokeiu/obstruksi duktus empedu.por
ezemplu nematode ne’ebe ataka asu nia aten sira mak kapilaria hepatika.lumbriga
cestoda ne’ebe hela iha sistema hepatobiliari asu nian entre Tenia hydatigena
no Echinococcus granulosus.lumbriga trematoda ne’ebe hela iha duktus empedu asu
nian,liu husi Dicrococoelium dentriticum,Ophisthorcis tenuicollis,Pseudamphistomum
truncatum,Methorcis conjunctus,M.ablinus,Parametorichis complexus nst….
2.3 Etiologia
Obstruksi
jaundice ne’e akontese tamba rezultadu husi Kanal empedu ,obstruksaun empedu
akontese tamba abnormalidade iha iha parede kanal ezemplu : tumor ou
trauma(iatrogenic).fatuk empedu no lumbriga askaris kauza sumbatan iha lumen
saluran pakreatitis,tumor iha ulun no pankres,tumor iha uteru empedu ou labarik
hetan tumor ne’ebe perigu iha area ligamentu hepatoduodende iha kanal empedu
husi liur kauza ligamentus empedu.kondisaun balun ne’ebe nunka hetan
hanesan,kauza obstruksaun inklui kista koledokus ,abses amoba iha fatin ne’ebe
determina ,divartikulus duodenum no striktur sfingter papila vater.
Kauza
akontesimentu obsttruktive jaundice mak hanesan obstruktiv post hepatik kompara
ho sira seluk kauza husi
1.
Obstruksi iha lumen kanal empedu
-Fatuk
-Parasit
(ascaris)
2.
Abnormalidade iha parede kanal empedu
-Atresia
bawaan
-Striktus
traumatic
3.
Enfase kanal empedu husi liur
-Tumor
iha ulun no pankreas
-Tumor
ampula vateri
-Pankreatitis
-Metastasi
iha ligamentu hepaoduodenale
2.4 Manifestaun
klinika
Sinais
no sintomas kliniku sira
1.ikterus,problema
ida ne akontese tamba akumulasaun biliruubin terkonjugasi iha ran nia laran no
halo pigmen sai ho kor empedu
2.moras
iha kabun parte liman loss no iha leten moras ida ne’e sente bainhira nia kauza
ne’e forsa obstruktif. Bainhira hasoruu
moras iha kabun leten bele mos iha kolik bilier.
3.Urin/mii
ho kor eskura ou nakukun (bilirubin terkonjugasi) Urin ne’ebe ho kor eskura
tamba iha bilirubina iha urin.
4.Feces
(pucat/alholis). Kondisaun ida ne’e kauza tamba
korente ran nian ne’ebe att ba
intestinu no rezulta bilirubin iha intestinu mak menus ou forma urobilinogrnio
ne’ebe halo fezes kor pucat.
5.Anoreksia
nausea no hatun tamañu isin nian. Sintomas ida ne’e akontese ba ema ne’ebe
kauza ba traktus gastrointestinal
6.Isin
manas
7.Halo
bot aten no kandung empedu
2.5 Patofisiologia
Empedu
mak hanesan sekresi ne’ebe ho fungsaun barak (multi-fungsi),inklui digestive no
absorsaun lipidu iha intestinu,eleminasun toxin ambiental, karsinogen,
ai-moruk, no metabolism, fornece vias primaria ba excresaun componente
endogenos no produtu metabolikos hanesan kolestrol, bilirubin no hormona.
Obstruksi
jaundice ba efeito patofisiologia komponen empedu (ne’ebe mak konsidera
importante liu mak bilirubin, masin empedu no lipidu) iha intestine delgadu,kauza
ba iha sirkulasaun sistmika.foe boot/feses sai palidu ou pucat tamba menus
bilirubina ne’ebe to’o iha intestine delegadu.masin empedu iha kauza ba
malabsorsi vitamin K, baibain menus
level protrombin.kolestasis ne’ebe prolonga, frequentemente mal
absorsaun Vitamin D no Ca baibain kauza ba osteoporosis no osteomalasia.
Retensaun
bilirubina kauza hiperbilirubinemia.bilirubin terkonjugasi atu atinzi ba urina
escura ne’ebe nia kor nakukun.sirkulasaun masin empedu ne’ebe ho nivel boot halo
koneksaun ho sira seluk no la fo kauza pruritus,kolestrol no retensaun
fosfolipid ne’ebe kauza hiperlipidemia tamba bokur ne’ebe ho malabsorsaun
(aumenta sinese hepatika mak hanesan halo diminuisaun tamba iha sira nia
esforsu).
Moras aten kolestatik ho sinal akumulasaun
substansia hepatotoksik,mitokondria la fungsiona no disturbiu imanuzisaun anti
oksida aten.rai asido empedu hidrofobik fo indiksaun kauza principal
hepatotoksisitas ho mudansa fungsaun selula inportante hanesan produsaun
energia mitokondria. Disturbiu metabolismu mitokondria no akulasaun asidu
empedu hidrofobik halo relasaun ho produsaun oxigeniu tipu radikal ne’ebe
aumenta no dezenvolvimentu oksidatife ne’ebe at.
2.6 Tratamentu
Tratamentu ne’ebe
diak ba iha moras obstruksi jaundice mak hanessan :
Tratamentu farmakologi
·
Diutetik
·
laktosa,
·
intravenous
immunoglobulin,
Tratamentu non farmacologi
·
Loron matan
·
Tomate
·
Hemu be barak
2.7 Komplikasi
Komplikasaun
ne’ebe dalabarak akontese ba obstruksi jaundice mak hanasan tuir mai ne’e :
Ø Gastroenteritis
Ø Koagulapati
Ø Ganguan
penyembukan luka bedah
Ø Difisiensia
renal/gagal ginjal akut
2.8 KUIDADUS ENFERMAGEM
OBSTRUKSI JAUNDICE
A.
Asesmentu
enfermagem/rekolla dadus
1.Identidade pasien
Naran :
Data
moris :
Tinan :
Religiaun :
Hela
fatin :
No.registu
nst….. :
2.
Data mediku
Haruka
husi ne’ebe : ex : UGD
Diagnosa
medis : Obstruki
jaundice
3.Kondisaun
geral :
Keadaan
sakit : Pasiente ho
kondisaun la konfortavel no sente moras
Keluhan
utama : Mora kinur ne
afeta iha pasiente nia isin lolon tomak
Kesadaran :
GCS E=4 v=5
m=6
Vital
singn :
TD :123/70
mmHg, kesimplan : normal
Nadi : Frequensi
: 60 x/mnt, regular dan teraba lemah
Respirasi : frequensi : 18
x/mnt, regular
Suhu : 36,5 ˚c,
axial
Berat
badan : 53 kg
Tingi
bdan : 160 kg
IMT : 20,7
kg.m
Data
sira ne’e hotu tenke halo klaru no tuir pasiente nia identidade ne’ebe lolos
hodi bele kontinua halo atendimentu .
.
Ezaminasaun kasa sistema
ü B1
(breath)
ü B2
(blood)
ü B3
(brain)
ü B4
(bladder)
ü B5
(bowel)
ü B6
(bone)
B.
Diagnosa
Diagnosa
enfermaem mak respon individu ba iha problema saude ne’ebe iha :
1. Nyeri/moras
agudu & agen biologiku (batu empedu)
2. Ansietas
,perubahan status kesehatan
C.
Intervensaun
Dx
I:
·
Nyeri/ moras agudu &
agen batu emedu
Objectivu
:
ita tenke motiva paiente atu hare ba nia
mudansa katak moras ne’ebe sira hasoru ne menus ona.
·
Kriteria rezultadu iha
ona vontade atu han no hemu,
Hematokrit
normal ona.
·
La iha ona moras iha
kabun
·
Tanda tanda vital bata
normal
DX II :
Ansiente & muda status kesehatan
Objectivu :
Koalia
sai atendimentu saida mak iha atu halo ema toman.
Kontinua
jeitu ne;ebe seguru no diak hamesan tuir mai ne’e
·
Jam tidur, dan kualitas
tidur yang tergangu.
D. Implementasaun
Impletasaun
hasa’e fase ne’ebe bainhira infermeiro halo rovessu asaun kuidadus enfernagem
ne’ebe hanesan ho objective ne’ebe ne’ebe espesifiku .
E,.
evaluasaun
hanesan faase husi processo enfermagm
evaluasaun hatan no halo no uza maneira SOAPO:
S
: responte Objektiu kliente iha atendimentu enfermagem ne’ebe halo ona
O
: Responde objektivu no hatan ba klinte iha atendimentu enfermagem ne’ebe
halaa’o ona.
A
: Analisa fila fali data subjective no data objective hodi rekolla dadus se
problema ne’ebe mantein ka mosu tan
problema foun ka iha data ne’ebe kontradiks ho problema ne’ebe mak iha
P
: sistema digestive ka la kontinua liu husi rezultadu analiza reson klien.
ENSERAMENTU
3.1 Konklusaun
Atu konklui
trabllu ida ne’e atu hatete deik tkatak moras obstruksi jaundice ou bele dehan
moras kinur ne’e bele afeta liu ba ita nia isin lolon liu-liu iha ita nia kulin
isin nia no matan laran no halo ita nia matan no isin kulit sai kor kinur tamba
aumenta pigmentu empedu iha uat kauza husi abnormalidade iha parede kanal
empedu.
3.2 Sugestaun
Sugere deit ba ita
hotu karik hetan ona moras obstuksi jaundice ga hetan mos sinais sintomas hirak
ne tenke hakbesik an lalais ba sentro de saude atu halo tratamentu labele
abandona deit moras ne’e lae bele hetan mos moras sira seluk.
Ø Lesman
L.:Buku Ajar Penyakit Dalam.Edisi
3.jakarta.di akses pada tahun 12/12/2020 pada jam13 : 45
Ø Sjamsuhidajat
R, de Jong W.Buku Ajar Ilmu Bedah.Edisi
2.Jakarta Penerbit buku kedokteran EGC.2011

0 Response to "KUIDADUS ENFERMAGEM BA KLIENTE HO OBSTRUKSI JAUNDICE"
Post a Comment