Graduasaun

Graduasaun
hadomi nafatin o nia prosesu

KUIDADUS ENFERMAGEM BA KLIENTE HO OBSTRUKSI JAUNDICE


KAPITULU I

1.1  Antesedente

      Moras kinur ne’ebe kuñesidu iha lian sientifiku mediku ne’ebe naran  ikterus ou jaundice mak moras ida ne’ebe kauza husi mudansa ne’ebe akontese iha kulit ho kor kinur,sklera (Parte mutin husi matan) no glandulas salivares ne’ebe kauza husi aumenta nivel bilirubina ba ema nia isin lolon ka animal ne’ebe iha selula ran mean.

Moras kinur/Iktericia sai perigu bainhira kulit sai kor kinur,paciente sira tenke simu/hetan tratamentu ne’ebe diak iha hospital no fo konsellu ka motivasaun atu labele la’o ou halo atividade hodi hasai energia barak.

1.2  Objektivu

1.2.1        Jeral

Atu hatene no komprende konseitu teoria obstruksi jaundice no kuidadus enfermagem iha atendimentu kazu moras obstruksi jaundice.

1.2.2        Espesiiku

1.      Hakerek hatene difinisaun ikterus

2.      Hakerek hatene etiologia ikterus

3.      Hakerek hatene patofisiologia ikterus

4.      Hakerek hatene manifestasaun klinika ikterus

5.      Hakerek hatene komlikasaun ikterus

6.      Hakerek hatene kuidadus enfermagem ba kliente ikterus

1.3 Benefisiu

Ho traballu ida ne’e haodi aumenta hakerek nain nia koñesimentu konaba oinsa hakerek traballu no fo kuidadus enfermagem ba pasiente ho moras kinur/iktericia,no mos atu bele komprende klean liu tan kona ba moras kinur/iktericia.

 

 


KAPITULU II

KONSEITU TEORIA

2.1  Definisaun

Ikterus mai husi lian grego ho signifika kinur, naran seluk husi ikterus mak "jaundice"mai husi lian francesa,kazu ida ne’e akontese tamba aumenta pigmentu empedu iha uat.portantu ikterus ne’e ho kor kinur iha sklera,mukosa no ita nia kulit kauza husi akumulasaun pigmentu iha ran no uat nia laran(>2 mg/100ml).

Iktericia mak kor kinur husi kulit, konjuntiva no membrana  sira ne’ebe kauza husi bilirubina ne’ebe hamutuk ona. Maske nune’e, hiperbilirubinemia mak ictericia ne’ebe ho konsentrasaun bilirubina serika hodi hamosu kenicterus ka ensefalopatia bilirubina bainhira nivel bilirubina la kontrola. Ka bele mos Ictericia mak hamutuk la normal husi pigmentu bilirubina iha ran, ne’ebe kauza mii malahuk,foer boot lakon tiha nia kor no mudansa kor kulit sai kinur.ictericia mak moras ida ne’ebe halo uat sai kor kinor cauza husi deposisaun bilurubina.ictericia fasil atu hare liu husi sklera matan tamba elastina iha sklera liga ho bilirubina.

ictericia halo diferencia ho carotene emia, ne’ebe mak nu’udar kor kulit ida ne’ebe kinur kauza husi injestaun demais, ai-fuan sira ne’ebe ho kor kinur ne’ebe kontamina pigmentu lipokromiku, hanesan, sabraka. Iha karotemia, kor kinur mosu liu iha liman no ain , no mos iha parte seluk husi kulit. Esklera husi karotemia la kinur, senoura no ai-dila, no ikterus bele konfundi ho kolestasi, ne’ebe komum liu akompaña ho iktericia. Definisaun husi kolestasi mak impedimentu normal husi fluksu biliar hodi atinje duodenu.

Ida ne’e sempre hanaran ikterisia obstrutiva kama’an bele hare dahuluk husi matan, no ida ne’e akontese bainhira nivel bilirubina sira to’o ona entre 2-2,5 mg dl 134 to’o 43 uniol Bainhira ikterus bele hare ona ho real maka bilirubina bele to’o ona numeru 7mg 5% ikterus (jaundice) hodi define nu’udar kolorasaun kulit no esklera tamba aumenta iha pigmentu bilirubina sira iha ran no iha uat.nivel bilirubin tenkr to 35-40 mmol/l bainhira ictericia produz manifestasaun klinika.

Jaundice/ictericia (mai husi lian Fransa “Jaune” ne’ebe signifika “kinur”) ka Ikterus (lian Latin husi Jaundice) nu’udar kor kinur husi kulit,sklera no membrana mukosa husi depositu bilirubin(pigmentu empedu kinur-kor laranga)ba iha uat.

 

2.2 Klasifikasun

Jaundice/ikterus fahe ba parte tolu mak hanesan : pre-hepatik, hepatik no post-hepatik.

v  Ikterus pre-hepatik

Tipu ida ne’e akontese tamba estraga hemacias ou hemolise intravascular,hanesan moras anemia hemolitika kauza ou akontesimentu bilirubin ne’ebe barak.Hemolise bele kauza husi parasita ran nia ezemplu ; Babesia sp., no Anoplasma sp.Tuir matenek nain naran Price no Wilson(2010),bilirubin ne’ebe la conjuga ho karakteristika ne’ebe la mout iha be nune’e la eskresi iha urina no la hamosu bilirubina maibe mosu urobilinogeniu.ida ne’e mak halo urina no fezez(foer boot)kor sai malahuk.ictericia kauza husi hiperbilirubinemia ne’ebe la conjuga ho karakteristika kamaan no ho kor kinur,ezemplu ida mak kazu husi asu mak akontesimentu leptospirosis husi infeksaun leptospira grippotyphosa.

v  Ikterus hepatik

Tipu ne’e akontese iha aten tamba rekuperasaun no konjugaun husi hepatositus sira ho modu ne’ebe la konsege forma bilirubina konjugada.failansu ne’e kauza husi selula hepatosis ne’ebe att,hepatite aguda ka kronika no uza medikamentu ne’ebe afeta ba kaptasuan bilirubina husi selula aten nian.disturbiu konjugasaun bilirubina bele kauza tamba deficiencia enzima glukonio transferase nu’udar katalizador.(Price no Wilson 2010)

v  Iktericia Post-hepatik

Mekanismu akontese iktens post hepatik mak hanesan akontese diminuisaun iha sekresaun bilirubina konjugada,ne’ebe rezulta iha hiperbilirubina konjugada.bilirubina sai naben iha bee ho modu ne’ebe halo sekresaun iha urina(bilirubina)liu husi rins sira,maibe urobilinogenio sai menus bainhira kor fezez sai malahuk.faktor kauza husi disturbius sekresaun bilirubina bele ho factor funsional ka obstuksi duktus choledoctus ne’ebe kauza husi cholelithiasis,tumor  iha aten no inflamasaun kauza fibrosis.

Migrasaun husi lumbriga nia tolun liu aten normalmente akontese iha animal domestika larva ne’e nematode ne’ebe liu husi aten bele hamosu inflamasaun no hepatoselular nekrosis(nekrosa selula aten)fitar infeksaun ne’e tuirmai sei troka ho tecido fibrous (tecido cicatricial),ne’ebe sempre akontese iha kapsula hepatika.lumbriga ne’ebe maduru ona muda ba duktu impedu no hamosu cholangitis no cholangiohepatik ne’ebe rezulta iha blokeiu/obstruksi duktus empedu.por ezemplu nematode ne’ebe ataka asu nia aten sira mak kapilaria hepatika.lumbriga cestoda ne’ebe hela iha sistema hepatobiliari asu nian entre Tenia hydatigena no Echinococcus granulosus.lumbriga trematoda ne’ebe hela iha duktus empedu asu nian,liu husi Dicrococoelium dentriticum,Ophisthorcis tenuicollis,Pseudamphistomum truncatum,Methorcis conjunctus,M.ablinus,Parametorichis complexus nst….

2.3  Etiologia

Obstruksi jaundice ne’e akontese tamba rezultadu husi Kanal empedu ,obstruksaun empedu akontese tamba abnormalidade iha iha parede kanal ezemplu : tumor ou trauma(iatrogenic).fatuk empedu no lumbriga askaris kauza sumbatan iha lumen saluran pakreatitis,tumor iha ulun no pankres,tumor iha uteru empedu ou labarik hetan tumor ne’ebe perigu iha area ligamentu hepatoduodende iha kanal empedu husi liur kauza ligamentus empedu.kondisaun balun ne’ebe nunka hetan hanesan,kauza obstruksaun inklui kista koledokus ,abses amoba iha fatin ne’ebe determina ,divartikulus duodenum no striktur sfingter papila vater.

Kauza akontesimentu obsttruktive jaundice mak hanesan obstruktiv post hepatik kompara ho sira seluk kauza husi

1. Obstruksi iha lumen kanal empedu

-Fatuk

-Parasit (ascaris)

2. Abnormalidade iha parede kanal empedu

-Atresia bawaan

-Striktus traumatic

3. Enfase kanal empedu husi liur

-Tumor iha ulun no pankreas

-Tumor ampula vateri

-Pankreatitis

-Metastasi iha ligamentu hepaoduodenale

 

JAUNDICE

2.4  Manifestaun klinika

Sinais no sintomas kliniku sira

1.ikterus,problema ida ne akontese tamba akumulasaun biliruubin terkonjugasi iha ran nia laran no halo pigmen sai ho kor empedu

2.moras iha kabun parte liman loss no iha leten moras ida ne’e sente bainhira nia kauza ne’e  forsa obstruktif. Bainhira hasoruu moras iha kabun leten bele mos iha kolik bilier.

3.Urin/mii ho kor eskura ou nakukun (bilirubin terkonjugasi) Urin ne’ebe ho kor eskura tamba iha bilirubina iha urin.

4.Feces (pucat/alholis). Kondisaun ida ne’e kauza tamba  korente ran nian ne’ebe  att ba intestinu no rezulta bilirubin iha intestinu mak menus ou forma urobilinogrnio ne’ebe halo fezes kor pucat.

5.Anoreksia nausea no hatun tamañu isin nian. Sintomas ida ne’e akontese ba ema ne’ebe kauza ba traktus gastrointestinal

6.Isin manas

7.Halo bot aten no kandung empedu

 

 


2.5  Patofisiologia

Empedu mak hanesan sekresi ne’ebe ho fungsaun barak (multi-fungsi),inklui digestive no absorsaun lipidu iha intestinu,eleminasun toxin ambiental, karsinogen, ai-moruk, no metabolism, fornece vias primaria ba excresaun componente endogenos no produtu metabolikos hanesan kolestrol, bilirubin no hormona.

Obstruksi jaundice ba efeito patofisiologia komponen empedu (ne’ebe mak konsidera importante liu mak bilirubin, masin empedu no lipidu) iha intestine delgadu,kauza ba iha sirkulasaun sistmika.foe boot/feses sai palidu ou pucat tamba menus bilirubina ne’ebe to’o iha intestine delegadu.masin empedu iha kauza ba malabsorsi vitamin K, baibain menus  level protrombin.kolestasis ne’ebe prolonga, frequentemente mal absorsaun Vitamin D no Ca baibain kauza ba osteoporosis no osteomalasia.

Retensaun bilirubina kauza hiperbilirubinemia.bilirubin terkonjugasi atu atinzi ba urina escura ne’ebe nia kor nakukun.sirkulasaun masin empedu ne’ebe ho nivel boot halo koneksaun ho sira seluk no la fo kauza pruritus,kolestrol no retensaun fosfolipid ne’ebe kauza hiperlipidemia tamba bokur ne’ebe ho malabsorsaun (aumenta sinese hepatika mak hanesan halo diminuisaun tamba iha sira nia esforsu).

 Moras aten kolestatik ho sinal akumulasaun substansia hepatotoksik,mitokondria la fungsiona no disturbiu imanuzisaun anti oksida aten.rai asido empedu hidrofobik fo indiksaun kauza principal hepatotoksisitas ho mudansa fungsaun selula inportante hanesan produsaun energia mitokondria. Disturbiu metabolismu mitokondria no akulasaun asidu empedu hidrofobik halo relasaun ho produsaun oxigeniu tipu radikal ne’ebe aumenta no dezenvolvimentu oksidatife ne’ebe at.


2.6 Tratamentu

Tratamentu ne’ebe diak ba iha moras obstruksi jaundice mak hanessan :

Tratamentu farmakologi

·         Diutetik

·         laktosa,

·         intravenous immunoglobulin,

Tratamentu non farmacologi

·         Loron matan

·         Tomate

·         Hemu be barak

 

2.7 Komplikasi

Komplikasaun ne’ebe dalabarak akontese ba obstruksi jaundice mak hanasan tuir mai ne’e :

Ø  Gastroenteritis

Ø  Koagulapati

Ø  Ganguan penyembukan luka bedah

Ø  Difisiensia renal/gagal ginjal akut

 


2.8 KUIDADUS ENFERMAGEM

OBSTRUKSI JAUNDICE

 

A.    Asesmentu enfermagem/rekolla dadus

1.Identidade pasien

Naran                                   :

Data moris                            :

Tinan                                    :

Religiaun                              :

Hela fatin                             :

No.registu nst…..                :

2. Data mediku

Haruka husi ne’ebe              : ex : UGD

Diagnosa medis                   : Obstruki jaundice

3.Kondisaun geral                :

Keadaan sakit                      : Pasiente ho kondisaun la konfortavel no sente moras

Keluhan utama                     : Mora kinur ne afeta iha pasiente nia isin lolon tomak

Kesadaran                            :

GCS                                     E=4 v=5 m=6

Vital singn :

TD                                        :123/70 mmHg, kesimplan : normal

Nadi                                     : Frequensi : 60 x/mnt, regular dan teraba lemah

Respirasi                              : frequensi : 18 x/mnt, regular

Suhu                                     : 36,5 ˚c, axial

Berat badan                         : 53 kg

Tingi bdan                            : 160 kg

IMT                                      : 20,7 kg.m

Data sira ne’e hotu tenke halo klaru no tuir pasiente nia identidade ne’ebe lolos hodi bele kontinua halo atendimentu .

 

 

. Ezaminasaun kasa sistema

ü  B1 (breath)

ü  B2 (blood)

ü  B3 (brain)

ü  B4 (bladder)

ü  B5 (bowel)

ü  B6 (bone)

B.     Diagnosa

Diagnosa enfermaem mak respon individu ba iha problema saude ne’ebe iha :

1.      Nyeri/moras agudu & agen biologiku (batu empedu)

2.      Ansietas ,perubahan status kesehatan

C.    Intervensaun

Dx I:

·   Nyeri/ moras agudu & agen batu emedu

Objectivu :

 ita tenke motiva paiente atu hare ba nia mudansa katak moras ne’ebe sira hasoru ne menus ona.

·   Kriteria rezultadu iha ona vontade atu han no hemu,

Hematokrit normal ona.

·   La iha ona moras iha kabun

·   Tanda tanda vital bata normal

            DX II :

            Ansiente & muda status kesehatan

Objectivu :

Koalia sai atendimentu saida mak iha atu halo ema toman.

Kontinua jeitu ne;ebe seguru no diak hamesan tuir mai ne’e

·        Jam tidur, dan kualitas tidur yang tergangu.

 

D.    Implementasaun

Impletasaun hasa’e fase ne’ebe bainhira infermeiro halo rovessu asaun kuidadus enfernagem ne’ebe hanesan ho objective ne’ebe ne’ebe espesifiku .

E,. evaluasaun

 hanesan faase husi processo enfermagm evaluasaun hatan no halo no uza maneira SOAPO:

S : responte Objektiu kliente iha atendimentu enfermagem ne’ebe halo ona

O : Responde objektivu no hatan ba klinte iha atendimentu enfermagem ne’ebe halaa’o ona.

A : Analisa fila fali data subjective no data objective hodi rekolla dadus se problema ne’ebe mantein  ka mosu tan problema foun ka iha data ne’ebe kontradiks ho problema ne’ebe mak iha

P : sistema digestive ka la kontinua liu husi rezultadu analiza reson klien.

 

                                                             KAPITULU III

ENSERAMENTU

3.1 Konklusaun

Atu konklui trabllu ida ne’e atu hatete deik tkatak moras obstruksi jaundice ou bele dehan moras kinur ne’e bele afeta liu ba ita nia isin lolon liu-liu iha ita nia kulin isin nia no matan laran no halo ita nia matan no isin kulit sai kor kinur tamba aumenta pigmentu empedu iha uat kauza husi abnormalidade iha parede kanal empedu.

3.2 Sugestaun

Sugere deit ba ita hotu karik hetan ona moras obstuksi jaundice ga hetan mos sinais sintomas hirak ne tenke hakbesik an lalais ba sentro de saude atu halo tratamentu labele abandona deit moras ne’e lae bele hetan mos moras sira seluk.



                                                                         BIBLIOGRAFIA

Ø  Lesman L.:Buku Ajar Penyakit Dalam.Edisi 3.jakarta.di akses pada tahun 12/12/2020 pada jam13 : 45

Ø  Sjamsuhidajat R, de Jong W.Buku Ajar Ilmu Bedah.Edisi 2.Jakarta Penerbit buku kedokteran EGC.2011

0 Response to "KUIDADUS ENFERMAGEM BA KLIENTE HO OBSTRUKSI JAUNDICE"

Post a Comment

Iklan Atas Artikel

Iklan Tengah Artikel 1

Iklan Tengah Artikel 2

Iklan Bawah Artikel