Graduasaun

Graduasaun
hadomi nafatin o nia prosesu

KONSEITU MORAS RHD "Rheumatic Heart Disease"

 

KAPITULU II

ENKUADRAMENTU TEÓRIKU

2.1. KONSEITU MORAS RHD

2.1.1. Definisaun

RHD signifika “Rheumatic Heart Disease”. Rheumatic mai husi palavra yunani katak “rheuma” neebe signifika fluidu hanesan bee no mota. Heart/kurasaun mai husi palavra ka liafuan yunani katak “hepar” hanesan  glandula maior neebe iha humanu ida nia isin lolon neebe lokaliza iha kavidade abdominal direita, klaramente iha diafragma nia okos. Disease/Moras hanesan kondisaunabnormal neebe fo impaktu negativu ba iha estrutura no funsaun ba organismu hotu. Entaun RHD (Rheumatic Heart Disease) hanesan moras ida neebe akontese inflamasaun iha valvula fuan nian neebe hetan kausa husi periodo isin manas reumatika aguda ida neebe grave no sempre akontese beibeik.

Moras reumatik heart hanesan prosesu imunidade sistemiku ne’ebe hanesan reaksaun ba infeksaun streptokokus hemolitikus iha faringe (Brunner & sudart,2001).

Moras reumatik heart hanesan moras imflamasaun sistemiku aguda ka kroniku ne’ebe hanesan reasaun autoimun husi infeksaun Beta streptococus hemolitikus grupu A ne’ebe mekanismu viajen ne’ebe seidauk hatene ho ida ka liu sianais mayor mak poliathtritis migran aguda, kardiete, koreaminor nodul subskutan no eritema marginatum (Lawrense M. Tierney 2002).

Moras reumatik hanesan moras ne’ebe karakteriza no halo at valvula kurasaun ne’ebe resulta ataka karditis remaatik aguda ne’ebe repete bebeik (Arif Mansjoer,2002).

Moras reumatik heart hanesan prossu imflamasaun ne’ebe realasaun ho tesidu –tesidu apoiu ba isin. Prinsipal liu artikulasaun,kurasaun no vasos sanguenos husi organismo streptococus hemolitik Beta grupu A (Sunoto pratano,2000).

Moras kurasaun rematikn ka husi lian mediku rheumatik heart disease (RHD) hanesan kondisaun ida akontese no halo at valvula kurasaun ne’ebe bele mos haklo’ot ka vazamentu prinsipal liu valvula mitral hanesan resulta iha sinais restu husi febre reumatik.

 

2.1.2. ETIOLOJIA

RHD hanesan akontese reasaun autoimun ida (Imunnidade) ne’ebe kausa husi isin manas reumatika. Infeksaun streptococcus ß hemolitiku grupu A iha kakorok sempre fo sinal akontese isin manas rematik, tantu  isin manas rematik ataka dalauluk nomos isin manas rematik mosu fila fali. Mansjoer A. (2001)

Infeksaun streptococcus beta-hemolyticus grup A iha kakorok  sempe hamosu dahuluk ho isin manas reumatik, tantu akontese ba atakasaun primeirru no mos atakasaun tuir mai. No Fator pre-dispozisaun sira mak hanesan :

1.      Fator individu ;

a.       Faktor   jenetika

Iha Antijenio Linfositu Ema nian (HLA) nebe aas. HLA entre isin manas reumatika hatudu relasaun ho Aloantigen selula B espesifiku nebe ho konesidu no antibodi monoklonal ho estadu reumatik.

b.       Jeneru

Isin manas reumatik sempre akontese liu ba labarik feto sira duke ba labarik mane sira. Maibe data nebe barak liu hatudu katak laiha diferensia husi  jeneru. Maske manisfestasaun ida nee dalaruma  indika liu ba generu ida.

c.       Grupo etniku no Rasias

Husi dadus America do norte hatudu katak atakasaun dalauluk no repete moras isisn manas rematik dalabarak akonteseba ema nebe ho kulit metan kompara ho ema kulit mutin. 

d.       Idade

Idade sai hanesan faktor predisposizaun importante ba sinais sintomas husi isin manas reumatika nian no moras reumatikafuan. Moras nee sempre akontese ba labaraik ho idade 5-15 anos no aas liu kuase ho idade 8 anos. No la naran akontese ba labarik ho tinan 3-5 anos, no ladun kona ba labarik antes de 3 anus ka depois 20 anos.  Distribuisaun idade nee baseia ho insidensia infeksaun streptococcus ba labarik ho idade pre-escolar. Maibe Markowitz identifika katak sofrimentu infeksaun streptocccus mak labarik sira ho idade 2-6 anos.

e.       Kondisaun nutrisaun.

Kondisaun nutrisaun no mos moras seluk neebe seidauk bele identifika parese sai hanesan faktor predisposisaun atu hamosu sinais isin manas reumatika.

f.        Reasaun autoimun

Husi teoria balun observa katak entre polisakarida iha parede selula streptococcus Beta hemolitiku grupu A ho glikoproteina iha valvula sei suporta  hodi akontese miokarditis ho valvulitis  ba rematika febre.

g.       Atakasaun isin manas rematika antes.

Atakasaun repete ba isin manas rematika neebe molok ne hetan ona infeksaun streptococcus beta-hemolitycus grupu A, mak sempre hetan iha labarik nebe mak antes nee hetan ona  moras isin manas rematika.

2.      Faktor Ambiente :

a.       Kondisaun sosial ekonomia nebe ladiak.

Kondisaun nee sai hanesan faktor ambiente neebe importante hanesan prdisposisaun hodi akontese isin manas reumatika. Insidensia isin manas reumatika iha nasaun neebe dsenvolvidu sei diminui molok era antibiotika inklui iha kondisaun sosial ekonomia neebe ladiak (buruk) sanitario ambiente neebe ladiak, uma neee ho okupante densos, menus edukasaun ate laiha mos konhesimentu konaba tratamentu ba labarik neebe sofre moras. Aksaun hirak nee sai hanesan faktor neebe fasil atu hamosu sinais ba isin manas reumatika.

b.      Klima no Geografia

Isin manas reumatika sai hanesan moras cosmopolite. Moras neebe ho prevalensia boot dala barak hetan iha regiaun temperada, maibe dadus balun hatudu katak iha regiasaun tropical mos iha insidensia aas neebe la espradu.regiaun neebe localizadu iha fatin aas afeta insidensia isin manas reumatika aas liu duke regiaun neebe lokaliza iha fatin tetuk.

c.       Klima

Mudansa klima nebe derepente sempre kauza ba insidensia aumentu infeksaun kanal rspiratoria aguda, ate insidensia isin manas reumatika mos aumenta.

 

2.1.3. MANIFESTASAUN KLINIKA

Prosessu moras isin manas reumatik iha klinika / moras fuan reumatik hafahe ba parte  stasiun haat ( 4 ) mak hanesan :

1.      Estadium I

Infeksaun iha dalan dada iis nian kausa husi bakteria Streptococcus Hemolyticus Grup A.

sinais :

ü  Isin manas (Deman)

ü  Mear

ü  Sente moras baihira tolan

ü  Muta

ü  Inflamasaun iha tonsil no akompanha ho eksudasaun.

2.      Stasiun II

Stasiun ida ne'e bele dehan mos periode laten , mak massa husi infeksaun Streptococcus ho nia sintomas isin manas reumatik , baibain periode ida ne'e diretamente bele to'o semana 1-3, baihira kornea mak mosu iha 6 semanas nia laran no mos bele akontese iha fulan-fulan .

3.      Stasiun III

Ne'ebe ho nia signifika stasiun III  ida ne'e mak fase aguda ba isin manas reumatik momentu nee mosu sai hanesaan manifestasun klinika, isn manas reumatika/moras reumatika fuan.Manifestasaun klinika  ne'e rasik bele inklui ba grupo sinais no sintomas inflamasaun geral no manifestasaun klinika espesifiku ba moras reumatika/ moras reumatiku fuan.

Sintomas inflamasaun geral:

ü  Isin manas maka'as

ü  Isin baruk/Lesu

ü  Anoreksia

ü  menus peso korporal

ü  Epistakse

ü  Athalgia

ü  Sente dor iha parte artikulasaun

ü  kabun moras

4.      Stadiun IV

Bele dehan mos stadiun in aktivu . Iha stadiun ida ne'e ema neebe sofre moras reumatik sei hetan abnormalidade fuan/ pasiente ho moras reumatik fuan sem hamosu restu vulva nian hodi hatudu  nia sinais oioin.

Ba ema neebe sofre moras fuan reumatik ho sinais abnormalidade iha vulva fuan nian, sinais neebe mosu tuir nia karakteristika no mos volume abnormalidade husi moras nee rasik. Iha fase ida nee sofredor ho moras isin manas reumatika ka reumatika moras fuan nian sei hetan reaktivasaun ba nia moras rasik.

 

 

2.5. ANATOMIA NO FISIOLOJIA


2.5.1. ANATOMIA

 



Sistema Kardiovaskular forma husi vasos sanguineos, rede tubu ne’ebe transporta raan, no kurasaun hanesan bomba muskular ne’ebe responsavel ba impulsionar raan ba iha isin lolon. Orgauns hirak ne’e servisu hamutuk atu garantia ba selula tomak iha isin lolon hodi simu nutrientes no oxigenio.

 

2.5.2. FISOLOJIA

Vasos sanguineos fahe ba parte tolu mak hanesan : Veias, Arterias, no Capilares.

Veias hanesan vasos sanguineos ne’ebe iha responsavel atu transporta ou lori raan husi isin lolon ba iha kurasaun.

Enkuantu Arterias hanesan responsavel atu transporta raan husi kurasaun ba isin lolon.

 No Kapilares hanesan vasos kalibre ki’ik ne’ebe apresenta parede forma husi kamada selula nian permite atu troka substansia entre korente raan no likdu interstisial nian.

Arteria apresenta parede grossu forma husi kamada de tecidu (tunika) tolu mak hanesan Parede elastika no forte ne’ebe esensial tebes atu asegura ba transporte raan ne’ebe lori ho alta presaun. Medida ne’ebe sees husi kurasaun, arterias sei hamenus nia kalibre, ne’ebe forma husi ramu fino hodi hetan arteriolas sira ne’ebe kada vez ramifikadu ba iha cailares sira. No ikus venulas sei reune iha vasos  kalibroso ne’ebe ho naran veias.

Veias fahe ba tunika tolu mak hanesan  Valvulas ne’ee nakloke ho sentidu kurasaun nian, hodi ocorre fluksu. Presaun raan iha veias relativamente baixa. Anteriormente iha livru didatiku hatudu katak veias no arterias sai hanesan primeira transporte ba raan ne’ebe riku ho gas karboniku no ikus transporta raan ne’ebe riku no oxigenio.

Kurasaun hanesan orgauns muskuloso ne’ebe iha responsavel husi inpulsionnar raan isin lolon nian. No lokaliza entre pulmaun rua no iha diafragma nia leten, ho aproximadamente dois tersus ba nia masa alinhadu eskerda. Orgauns ne’e ho nia sentidu muskulu kardiaka ho naran miokardio ne’ebe divide ba kamaras ha’at  mak : dois atrius no dois ventrikulus. Kavidade rua superior mak hanaran atrius, no inferiores hanaran ventrikulus. Halo komparasaun ho ventrikulus, parede atrius nian relativamnte fino ka mihis liu. Ventrikulus nian mak bomba raan ba isin lolon tomak, enkuantu atrius nian bomba raan somente ba iha ventrikulu. 

Funsaun husi atrius no ventrikulus nian mak hanesan : Atrius nia funsaun hanesan kamaras ida neebe simu raan husi isin lolon nian enkuantu, ventrikulu nia funsaun atu bomba ran ba iha isin lolon tomak. Kada atrius komunika ho ventrikulu. Atrius eskerda komunika ho ventrikulu eskerda atraves husi valvula atrioventrikular eskerda hanaran mos (valvula bikuspide ou valvula mitral). Atrius direita komunika no ventrikulu direita  liu husi atrioventrulkular direita hanaran mos (trikuspide). Valvula nia funsaun mak atu assegura fluksu unidirecional raan nian. Existe mos valvula semilunares ne’ebe lokaliza entre ventrikulu n artria pulmonar no entre ventrikulu no aorta. Valvulas hanaran pulmonar aorta.


2.1.6. PATOFISIOLOGIA

Isin manas reumatika hanesan moras inflamasaun neebe mosu molok infeksaun streptococcus grupo beta-hemolitiku A. moras nee bele kauza mos lesaun patologika fuan nian, vaso saguineo, artikulasaun no tesidu subcutaneo nian. Isin manas reumatika bele ataka mos parte fuan nia sira seluk. Maske konhesimentu konaba moras nee, peskizador konaba germes beta streptococcus hemolyticus grupo A desenvolve lalais ona, maske mekanismu akontese isin manas reumatika neebe seidak identifikadu. Geralmente peskisador iha konkordansia hamotuk ona konaba isin manas reumatika nian katak moras nee mos hanesan moras autoimun ida.

 

2.1.5.PATHWAY

Streptcoccus hemolyticus B grupo A/husik endotoksina iha farngue no tonsil

 

Pharinguite no tonsilite

Isin hasai antibody barak liu ate labele dintingue antibody no antigenio

Responde imunoogia abnormal/autoimunidade

    HRD

 

(Fontes:http://learntogether-aries.blogspot.com/2011/09/askep-reumatoid-heart-disease-rhd.html).

2.1.7. EXAME DIAGNÓSTIKU

Ø  Teste raan

a.       LEP aas los

b.      Lekositose

c.       Valor hemoglobina hetan menus.

Ø  Halo teste ba  bacteria

a.       Hamoos kanal parte kakorok nian atu bele identifika streptococus.

b.      Exame serelogia, sukat ukattites ASTO astitreptokinase, anti hyalurumidase .

Ø  Radiolojia

Iha teste foto toraks hatudu akontesementu bo’ot iha fuan.

Ø  Teste Echokardiograma.

Hatudu bo’ot iha fuan akontese lesaun

Ø  Teste electrocardiogram

Hatudu interval P-R ne’ebénaruk

 

2.1.8. KOMPLIKASAUN

Komplikasaun neebe dala barak akontese ba iha moras fuan reumatika (RHD) mak insufisiesia kardiaka, pankarditis, (infeksaun no inflamasaun iha parte parede fuan nian tomak),pneumonitis reumatika (infeksaun pulmonar), emboli ka intupidu iha pulmaun nian, abnormalidade iha vulvula fuan nian, infark (mate iha fuan nian).

1.      Dekompensasaun Cordis

Akontesimentu dekompensasaun kordis ba bebe no labarik sai hanesan exemplu neebe hetan sindroma klinika kauza husi myocardium la bele prenche nesesidade metabolika no mos desenvolvimentu. Kondisaun nee mosu tamba servisu muskulu fuan nian neebe demasiadu, dala barak iha abnomalidade estrutura fuan nian, abnormalidade muskulu fuan nee rasik hanesan prosessu inflamasaun ka akumula husi faktor ru nee rasik.

Em jeralmente labarik sira nia fuan bele kura ho maneira klasika sira ho digitalia no aimoruk diuretika. Objektivu tratamentu mak atu halako sintomas (simptomatic) no importante liu mak tenke halo tratamentu moras primer.

2.        Periokarditis

Periokarditis hanesan inflamasaun iha periokardio visceralis no parientalis neebe halo variasaun husi reasaun inflamasaun neebe kaman ate hamosu likidu laran cavum periokardio.

 

2.1.9.  JESTAUN NO TRATAMENTU

Gestaun ba isin manas reumatika aktivu ka reaktivasaun fila fali mak  

hanesan :

1.      Halao mobilizasaun ( halao fila fali aktividade normal)  tuir etapa.

2.      Halakon bacteria /virus streptotokus ho maneira fo antibiotiku, penisiline, ou eritromisine. Atu prevene bele fo antibiotic penisiline benzatin sulfadiazine.

3.      Anti inflamasaun hanesan salisilat bele uza ba iha nia isin manas reumatika neebe la ho karditis ( kanek iha fuan ka inflamasaun iha fuan).

 

2.2. KONSEITU KUIDADU EMFERMAJEN

2.2.1.ASESMENTU

Data fokus :

 Aumentu de temperatura neebe la dun aa husi 39°C, maibe la padronizado.

Historia konaba iha infeksaun kanal respiratório.

Presaun arterial tun, pulsu aumenta, fuan tuku tuku.

Dor abdomen,  laran sae, anoreksia, no menus hemoglobina arthralgia, disturbiu funsaun artikulasaun.

Frakeza muskular.

Manifestasaun próprio :

Cardite :

a.       Takidardia espesialmentu durante toba (sleeping pulse).

b.      Cardiomegalia.

c.       Ruidus iha válvula cardiáka (lian sistolika).

d.      Mudansa lian kurasaun nian.

e.       Mudansa ECG (respiratorio neebe naruk).

f.        Precordial pain.

g.      Precordial friction rub.

h.      Lab : Leukositosis, LED aumenta, aumentu ASTO.

Polyarthritis :

Dor no dor presaun iha parte artikulasaun desenvolve ate iha artikulasaun aintur nian, liman sikun, ombro liman nian (disturbiu funsaun artikulasun).

Nodul subcutaneo :

Hamosu kafuak kafuak iha kulit laran, sente suave no desenvolve livre, mosu derepende, geralmente mosu iha parte superfisie ekstensaun junta nian.

Khorea :

Movimentu irregular ba iha ekstremidade, involunter ho lalais, emosionalmente instavel, no frakeza muscular.

a)      Manchas vermelho dala barak iha tronco no liman laran.

b)      Manchas vermelha bele halo mudansa de lokalizasaun tamba nia la permanente.

c)      Eritemia ho karakteristika non pruritus.

 

2.2.2. DIAGNOSTIKU ENFRMAJEN

1.      Diminuisaun debitu cardiáku asosia ho transferensia ho fechamentu husi valvula mitra (estenose da valvula).

2.      Inefetividade perfusaun tesidu periferiku asosia ho diminuisaun metabolismu espesialmente priferiku neebe  kauza vasokontraksaun vasos sanguineos.

3.      Dor aguda asosia ho inflamasaun iha membrana sinovial.

4.      Risku  disturbiu de trokas gases asosia ho akumulasaun raan iha pulmaun tamba kauza husi enchimentu atrial neebe aumenta.

 

2.2.3. PLANU INTERVENSAUN  ENFRMAJEN

No

Diagnosa enfermajen

Objktivu Kiterio no Rsultadu

Intervensaun

Rasionalidade

1.

 

Diminuisaun debitu cardiáku relaiona ho transferensia ho fechamentu husi valvula mitra (estenose da valvula).

 

 

Objektivu : depois de halo kuidadus emfermagem durante 1x24 horas espera katak diminuisaun debitu kardiaka bele normal fila fali.

Ho kriterio resultadu :

-          Sinais vital normal.

-          Hemodinamika normal.

-          Kanal urinaria adekuadu.

-          No nst...

 

1.      Observa frekuensia pulsu, RR, Sinais vitas ho regularmente durante 24 horas.

2.      Observa mudansa kor kulit ba sianosis no kamutis.

3.      Hamenus aktividade neebe adekuada.

4.      Fo kondisaun psikologia ambiente neebe konfortavel.

5.      Kolabora hodi fo oxigenio.

6.      Halo kolaborasaun hodi fo digitalizasaun.

1.      Monitora hodi bserva mudansa sirkulasaun fuan no akontese takikardia,distiminasaun hanean kompensasaun aumentu debitu kardiaka.

2.      Kamutis hatudu katak iha diminuisaun perfusaun neebe la adekuadu ba debitu fuan, sianosis akontese taba kausa husi obstruksaun sirkulasaun ran ba ventrikulu.

3.      Presija deskansa atu bele rekopera efisiensia konstruksaun fuan no hamenus O no servisu neebe barak.

4.      Estress emosaun hamosu vasokonstruksaun neebe aumenta ba presaun arterial no servisu fuan.

5.      Aumenta  O ba funsaun miokardio no prevene hipoksia

6.      Fo hodi bele aumenta kontraktiliade miokardio no  hamenus aktividade servisu fuan nian.

 

2

 

Perfusaun tsidu periferiku la efektivu relasiona ho diminuisaun metabolismu espesialmente priferiku neebe  kauza vasokontraksaun vasos sanguineos.

 

Objektivu : depois de halo kuidadus emfermagem durante 1x24 horas espera katak perfusaun tesidu periferiku efektivu fila fali. Ho kriterio resultadu :

-          Pasiente la kamutis ona

-          Laiha ona sianosis.

-          No laiha edema.

 

1.      Observa mudansa derepente ka disturbiu mental kontinuo, ex : ansietas, bingun, letargia, no desmaia.

2.      Observa isin kamutis, sianosis, kulit malirin, no humida, no forsa pulsu periferiku.

3.      Observa respiratorio, no srvisu respiratorio nian.

1.      Perfusaun serebral direitamente relasiona ho debitu fuan no influensia husi eletrolitu ka variasaun acisu base, hipoksia, ka emboli sistemika.

2.      Vaso kontraksaun sistemika kausa husi menus debitu fuan bele hare hus menus perfusaun kulit, no menus pulsu.

3.      Bomba fuan neebe la sussesu bele hamosu distress respiratorio.

3.

Dor aguda asosia ho inflamasaun iha membrana sinovial.

 

Objektivu : depois de halo kuidadus emfermagem durante 1x24 horas espera katak

-          Skala dor 0-1

-          Sinais vitas normal fila fali.

-          Pasiente la snte dor ona.

-          Laiha ona presaun dor .

-          Pasiente sente iha relaksasun.

1.      Observa dor, kontrola intensidade, (skala 1-10).

2.      Kontrola sinais vitais.

3.      Defende posisaun parte artikulasaun dor no fo posiaun neebe konfortvel.

4.      Kompres ho bee morna karik iha indikasaun.

5.      Kolabora hodi fo analgetika

1.      Fo informasaun sai hanesan base intervensaun.

2.      Hodi bele hatene kondisaun geral no fo informasaun sai hanesan base ba intervensaun hodi  hamenus dor  iha artikulasaun tesidu sira.

3.      Hodi netraliza servisu receptor dor nian.

4.      Ajuda hatun dor hodi hasae sentimentu konfortabalidade.

5.      Halakon dor.

4.

Risku  disturbiu de trokas gases relasiona ho akumulasaun raan iha pulmaun tamba kausa husi enchimentu atrial neebe aumenta.

Objektivu : depois de halo kuidadus emfermagem durante 1x24 horas espera katak problema no risku disturbiu de trokas gases diak fila fali neebe kauza husi enchimentu atrial neebe aumenta. Ho objektvu kriterio resultadu :

-          Demonstrasaun ventilasaun no oxigenio bele adekuadufila faliba tesidu neebe indika ona.

1.      Observa ho auskultasaun lian respiratorio, aponta krekels, no menggi.

2.      Hateten pasiente atu mear ho efektivu, ho dada iis naruk.

3.      Fo posisaun semi fowler

4.      Halo kolaborasaun hodi fo oxigenio tuir indikasaun neebe fo.

5.      Kolabora hodi observa AGD.

6.      Halo kolaborasaun ho mediku hodi fo aimoruk diuretika.

7.      Kolabora hodi fo aimoruk bronkodilator.

 

1.      Indentifika kongestivu pulmaun akumulasaun sekresaun hodi hetan intervensaun kontinua.

2.      Hodi hmoos dalan respiratorio no hodi hafasil dalan (aliran) oxigenio.

3.      Hamenus konsumsaun oxigenio nesessidade no hasae ekspansaun pulmaus maksimu.

4.      Hasae konsentrasaun oxigenio alveolar neebe bele hadia tesidu hipoksemia.

5.      Hipoksemia bele sai todan durante edea iha pulmaun.

6.      Hamenus kongestaun alvelar, hasae trokas de gases.

7.      Hasae kanal oxigenio ho dilatasaun dalan respiratorio kiik no hasae efeitu diuretiku hodi hamenus kongestaun pulmaun.


 

2.2.4. IMPLEMENTASAUN ENFRMAJEN

Implementasaun sai hanesan etapa ida neebe wainhira enfermeiru/a halo aplikasaun ka halo aksaun planu kuidadus enfermajem nian iha intervensaun emfermagem nia laran hodi ajuda kliente bele objektivu neebe hotu hotu espera. (Nursalam,2001)

Iha etapa  implementasaun ida nee tenke ho prontidaun hodi halao aksaun intervensaun enfermagem no aktividade kuidadus enfermagem nian neebe iha determina ka hakerek ona iha planu de aksaun enfermagem pasiente nian. Ho komprensaun seluk katak halao aksaun ba planu sai aksaun neebe baseia ba :

a.       Hakerek no akumula data no dadus kontinua.

b.      Halao aksaun ba intervensaun emfermagem.

c.       Dokumentasaun ba kasaun emfermagem.

d.      Apresenta dadus komunika estadu saude nian ba pasiente no responde pasiente baseia ba intervensaun emfermagem.

 

2.2.5. EVALUASAUN ENFRMAJEN

Evaluasaun   hanesan parte ida husi aktividade ida neebe kuidadus hodi kontrola hela deit hodi identifika lolos aksaun enfermagem ba pasiente efektivu ka lae no oinsa planu aksaun emfermagem kontinua. Halo revisaun planu aksaun ka ou hapara planu aksaun emfermagem. (Nursalam,2001).

Iha evaluasaun atu atinji nia objektivu hetan alternativu 3 mak hanessan; bele utiliza tratmentu hodi determina ka foti valor hirak nia planu too iha neebe ona mak halao tiha ona iha planu emfermagem atinji :

a.      Objektivu atinji.

b.      Objektivu balun neebe atinji.

c.       Objektivu neebe la atinji.

 

 

REFERENCIAS/BIBLIOGRAFIA

·         Hardhi 2015, ASUHAN KEPERAWATAN BERDASARKAN DIAGNOSA MEDIS &   NANDA. Jakarta: Mediaction pag.113

·         Hasdianah & Suprapto.2014. Patologi dan Patofiologi Penyakit. Edisi I. Yogyakarta: Nuha Medika

·         Http://ngurahjayaantara.blogspot.com/2014/01/laporan-pendahuluan-asuhan-keperawatan-9041.html.Tanggal akses 2020. 

·         Http://learntogwther-aries.blogspot.com/201109/askep-rheumatoid-heart-disease-rhd.html.tanggalakses30oktober2020.

·         Http://laloerezan.blogspot.com/2012/12/askep-rhd-rematik-heart-disease.html.tanggalakses 30oktober2020.

·         Nursalam.2001. proces dan dokumentasi keperawatan. Jakarta :EGC

·         Mansjoer A. (2001).kapita selekta kedokteran.(Edisi 3). Jilid 1. EGC:Jakarta.

0 Response to "KONSEITU MORAS RHD "Rheumatic Heart Disease""

Post a Comment

Iklan Atas Artikel

Iklan Tengah Artikel 1

Iklan Tengah Artikel 2

Iklan Bawah Artikel