KONSEITU MORAS RHD "Rheumatic Heart Disease"
KAPITULU II
ENKUADRAMENTU TEÓRIKU
2.1. KONSEITU MORAS
RHD
2.1.1. Definisaun
RHD signifika “Rheumatic Heart Disease”. Rheumatic mai husi palavra yunani katak
“rheuma” neebe signifika fluidu
hanesan bee no mota. Heart/kurasaun
mai husi palavra ka liafuan yunani katak “hepar”
hanesan glandula maior neebe iha humanu
ida nia isin lolon neebe lokaliza iha kavidade abdominal direita, klaramente
iha diafragma nia okos. Disease/Moras hanesan
kondisaunabnormal neebe fo impaktu negativu ba iha estrutura no funsaun ba
organismu hotu. Entaun RHD (Rheumatic
Heart Disease) hanesan moras ida neebe akontese inflamasaun iha valvula
fuan nian neebe hetan kausa husi periodo isin manas reumatika aguda ida neebe
grave no sempre akontese beibeik.
Moras reumatik heart hanesan prosesu imunidade sistemiku
ne’ebe hanesan reaksaun ba infeksaun streptokokus hemolitikus iha faringe
(Brunner & sudart,2001).
Moras reumatik heart hanesan moras imflamasaun sistemiku
aguda ka kroniku ne’ebe hanesan reasaun autoimun husi infeksaun Beta
streptococus hemolitikus grupu A ne’ebe mekanismu viajen ne’ebe seidauk hatene
ho ida ka liu sianais mayor mak poliathtritis migran aguda, kardiete,
koreaminor nodul subskutan no eritema marginatum (Lawrense M. Tierney 2002).
Moras reumatik hanesan moras ne’ebe karakteriza no halo
at valvula kurasaun ne’ebe resulta ataka karditis remaatik aguda ne’ebe repete
bebeik (Arif Mansjoer,2002).
Moras reumatik heart hanesan prossu imflamasaun ne’ebe
realasaun ho tesidu –tesidu apoiu ba isin. Prinsipal liu artikulasaun,kurasaun no vasos
sanguenos husi organismo streptococus hemolitik Beta grupu A (Sunoto
pratano,2000).
Moras kurasaun rematikn ka husi lian mediku rheumatik
heart disease (RHD) hanesan kondisaun ida akontese no halo at valvula kurasaun
ne’ebe bele mos haklo’ot ka vazamentu prinsipal liu valvula mitral hanesan
resulta iha sinais restu husi febre reumatik.
2.1.2. ETIOLOJIA
RHD hanesan akontese reasaun autoimun ida (Imunnidade)
ne’ebe kausa husi isin manas reumatika. Infeksaun streptococcus ß hemolitiku grupu A iha kakorok sempre fo sinal
akontese isin manas rematik, tantu isin
manas rematik ataka dalauluk nomos isin manas rematik mosu fila fali. Mansjoer A. (2001)
Infeksaun streptococcus beta-hemolyticus grup A iha
kakorok sempe hamosu dahuluk ho isin
manas reumatik, tantu akontese ba atakasaun primeirru no mos
atakasaun tuir mai. No Fator pre-dispozisaun sira mak hanesan :
1.
Fator individu
;
a.
Faktor jenetika
Iha Antijenio
Linfositu Ema nian (HLA) nebe aas. HLA entre isin manas reumatika hatudu
relasaun ho Aloantigen selula B espesifiku nebe ho konesidu no antibodi
monoklonal ho estadu reumatik.
b.
Jeneru
Isin manas
reumatik sempre akontese liu ba labarik feto sira duke ba labarik mane sira.
Maibe data nebe barak liu hatudu katak laiha diferensia husi jeneru. Maske manisfestasaun ida nee
dalaruma indika liu ba generu ida.
c.
Grupo etniku no Rasias
Husi dadus
America do norte hatudu katak atakasaun dalauluk no repete moras isisn manas
rematik dalabarak akonteseba ema nebe ho kulit metan kompara ho ema kulit
mutin.
d.
Idade
Idade sai
hanesan faktor predisposizaun importante ba sinais sintomas husi isin manas
reumatika nian no moras reumatikafuan. Moras nee sempre akontese ba labaraik ho
idade 5-15 anos no aas liu kuase ho idade 8 anos. No la naran akontese ba
labarik ho tinan 3-5 anos, no ladun kona ba labarik antes de 3 anus ka depois
20 anos. Distribuisaun idade nee baseia
ho insidensia infeksaun streptococcus ba labarik ho idade pre-escolar. Maibe
Markowitz identifika katak sofrimentu infeksaun streptocccus mak labarik sira
ho idade 2-6 anos.
e.
Kondisaun nutrisaun.
Kondisaun
nutrisaun no mos moras seluk neebe seidauk bele identifika parese sai hanesan
faktor predisposisaun atu hamosu sinais isin manas reumatika.
f.
Reasaun autoimun
Husi teoria balun observa katak entre polisakarida iha
parede selula streptococcus Beta hemolitiku grupu A ho glikoproteina iha
valvula sei suporta hodi akontese
miokarditis ho valvulitis ba rematika
febre.
g.
Atakasaun isin manas rematika antes.
Atakasaun repete
ba isin manas rematika neebe molok ne hetan ona infeksaun streptococcus
beta-hemolitycus grupu A, mak sempre hetan iha labarik nebe mak antes nee hetan
ona moras isin manas rematika.
2.
Faktor
Ambiente :
a. Kondisaun
sosial ekonomia nebe ladiak.
Kondisaun nee sai hanesan faktor
ambiente neebe importante hanesan prdisposisaun hodi akontese isin manas
reumatika. Insidensia isin manas reumatika iha nasaun neebe dsenvolvidu sei
diminui molok era antibiotika inklui iha kondisaun sosial ekonomia neebe ladiak
(buruk) sanitario ambiente neebe ladiak, uma neee ho okupante densos, menus
edukasaun ate laiha mos konhesimentu konaba tratamentu ba labarik neebe sofre
moras. Aksaun hirak nee sai hanesan faktor neebe fasil atu hamosu sinais ba
isin manas reumatika.
b. Klima
no Geografia
Isin manas
reumatika sai hanesan moras cosmopolite. Moras neebe ho prevalensia boot dala
barak hetan iha regiaun temperada, maibe dadus balun hatudu katak iha regiasaun
tropical mos iha insidensia aas neebe la espradu.regiaun neebe localizadu iha
fatin aas afeta insidensia isin manas reumatika aas liu duke regiaun neebe
lokaliza iha fatin tetuk.
c. Klima
Mudansa klima
nebe derepente sempre kauza ba insidensia aumentu infeksaun kanal rspiratoria
aguda, ate insidensia isin manas reumatika mos aumenta.
2.1.3.
MANIFESTASAUN KLINIKA
Prosessu moras isin manas reumatik iha klinika /
moras fuan reumatik hafahe ba parte
stasiun haat ( 4 ) mak hanesan :
1. Estadium I
Infeksaun iha dalan dada iis nian kausa husi
bakteria Streptococcus Hemolyticus Grup A.
sinais :
ü Isin manas (Deman)
ü Mear
ü
Sente moras baihira tolan
ü
Muta
ü
Inflamasaun iha tonsil no
akompanha ho eksudasaun.
2. Stasiun II
Stasiun ida ne'e bele dehan mos periode laten ,
mak massa husi infeksaun Streptococcus ho nia sintomas isin manas reumatik ,
baibain periode ida ne'e diretamente bele to'o semana 1-3, baihira kornea mak
mosu iha 6 semanas nia laran no mos bele akontese iha fulan-fulan .
3. Stasiun III
Ne'ebe ho nia signifika stasiun III ida ne'e mak fase aguda ba isin manas reumatik
momentu nee mosu sai hanesaan manifestasun klinika, isn manas reumatika/moras
reumatika fuan.Manifestasaun klinika
ne'e rasik bele inklui ba grupo sinais no sintomas inflamasaun geral no
manifestasaun klinika espesifiku ba moras reumatika/ moras reumatiku fuan.
Sintomas inflamasaun geral:
ü Isin manas maka'as
ü Isin baruk/Lesu
ü Anoreksia
ü menus peso korporal
ü Epistakse
ü Athalgia
ü Sente dor iha parte artikulasaun
ü kabun moras
4.
Stadiun IV
Bele dehan mos stadiun in aktivu . Iha stadiun
ida ne'e ema neebe sofre moras reumatik sei hetan abnormalidade fuan/ pasiente
ho moras reumatik fuan sem hamosu restu vulva nian hodi hatudu nia sinais oioin.
Ba ema neebe sofre moras fuan reumatik ho sinais
abnormalidade iha vulva fuan nian, sinais neebe mosu tuir nia karakteristika no
mos volume abnormalidade husi moras nee rasik. Iha fase ida nee sofredor ho
moras isin manas reumatika ka reumatika moras fuan nian sei hetan reaktivasaun
ba nia moras rasik.
2.5. ANATOMIA NO FISIOLOJIA
2.5.1. ANATOMIA
Sistema Kardiovaskular forma husi
vasos sanguineos, rede tubu ne’ebe transporta raan, no kurasaun hanesan bomba
muskular ne’ebe responsavel ba impulsionar raan ba iha isin lolon. Orgauns
hirak ne’e servisu hamutuk atu garantia ba selula tomak iha isin lolon hodi simu
nutrientes no oxigenio.
2.5.2. FISOLOJIA
Vasos sanguineos fahe ba parte tolu mak hanesan : Veias,
Arterias, no Capilares.
Veias hanesan vasos
sanguineos ne’ebe iha responsavel atu transporta ou lori raan husi isin lolon
ba iha kurasaun.
Enkuantu Arterias
hanesan responsavel atu transporta raan husi kurasaun ba isin lolon.
No Kapilares hanesan vasos kalibre ki’ik
ne’ebe apresenta parede forma husi kamada selula nian permite atu troka
substansia entre korente raan no likdu interstisial nian.
Arteria apresenta
parede grossu forma husi kamada de tecidu (tunika) tolu mak hanesan Parede
elastika no forte ne’ebe esensial tebes atu asegura ba transporte raan ne’ebe
lori ho alta presaun. Medida ne’ebe sees husi kurasaun, arterias sei hamenus
nia kalibre, ne’ebe forma husi ramu fino hodi hetan arteriolas sira ne’ebe kada
vez ramifikadu ba iha cailares sira. No ikus venulas sei reune iha vasos kalibroso ne’ebe ho naran veias.
Veias fahe ba
tunika tolu mak hanesan Valvulas ne’ee
nakloke ho sentidu kurasaun nian, hodi ocorre fluksu. Presaun raan iha veias
relativamente baixa. Anteriormente iha livru didatiku hatudu katak veias no
arterias sai hanesan primeira transporte ba raan ne’ebe riku ho gas karboniku
no ikus transporta raan ne’ebe riku no oxigenio.
Kurasaun hanesan
orgauns muskuloso ne’ebe iha responsavel husi inpulsionnar raan isin lolon
nian. No lokaliza entre pulmaun rua no iha diafragma nia leten, ho
aproximadamente dois tersus ba nia masa alinhadu eskerda. Orgauns ne’e ho nia
sentidu muskulu kardiaka ho naran miokardio ne’ebe divide ba kamaras ha’at mak : dois
atrius no dois ventrikulus. Kavidade rua superior mak hanaran atrius, no
inferiores hanaran ventrikulus. Halo komparasaun ho ventrikulus, parede atrius
nian relativamnte fino ka mihis liu. Ventrikulus nian mak bomba raan ba isin
lolon tomak, enkuantu atrius nian bomba raan somente ba iha ventrikulu.
Funsaun husi atrius no ventrikulus nian mak hanesan : Atrius nia funsaun hanesan kamaras ida
neebe simu raan husi isin lolon nian enkuantu, ventrikulu nia funsaun atu bomba ran ba iha isin lolon tomak. Kada
atrius komunika ho ventrikulu. Atrius eskerda komunika ho ventrikulu eskerda
atraves husi valvula atrioventrikular eskerda hanaran mos (valvula bikuspide ou
valvula mitral). Atrius direita komunika no ventrikulu direita liu husi atrioventrulkular direita hanaran
mos (trikuspide). Valvula nia funsaun mak atu assegura fluksu unidirecional
raan nian. Existe mos valvula semilunares ne’ebe lokaliza entre ventrikulu n
artria pulmonar no entre ventrikulu no aorta. Valvulas hanaran pulmonar aorta.
2.1.6. PATOFISIOLOGIA
Isin manas reumatika hanesan moras inflamasaun neebe mosu
molok infeksaun streptococcus grupo beta-hemolitiku A. moras nee bele kauza mos
lesaun patologika fuan nian, vaso saguineo, artikulasaun no tesidu subcutaneo
nian. Isin manas reumatika bele ataka mos parte fuan nia sira seluk. Maske
konhesimentu konaba moras nee, peskizador konaba germes beta streptococcus
hemolyticus grupo A desenvolve lalais ona, maske mekanismu akontese isin manas
reumatika neebe seidak identifikadu. Geralmente peskisador iha konkordansia
hamotuk ona konaba isin manas reumatika nian katak moras nee mos hanesan moras
autoimun ida.
2.1.5.PATHWAY
Streptcoccus hemolyticus B grupo A/husik endotoksina iha
farngue no tonsil
Pharinguite no tonsilite
Isin hasai antibody barak liu ate labele dintingue
antibody no antigenio
Responde imunoogia abnormal/autoimunidade
HRD
(Fontes:http://learntogether-aries.blogspot.com/2011/09/askep-reumatoid-heart-disease-rhd.html).
2.1.7. EXAME DIAGNÓSTIKU
Ø Teste
raan
a. LEP
aas los
b. Lekositose
c. Valor
hemoglobina hetan menus.
Ø Halo
teste ba bacteria
a. Hamoos kanal
parte kakorok nian atu bele identifika streptococus.
b. Exame
serelogia, sukat ukattites ASTO astitreptokinase, anti hyalurumidase .
Ø Radiolojia
Iha teste foto toraks hatudu akontesementu bo’ot iha fuan.
Ø Teste Echokardiograma.
Hatudu bo’ot iha fuan akontese lesaun
Ø Teste
electrocardiogram
Hatudu
interval P-R ne’ebénaruk
2.1.8. KOMPLIKASAUN
Komplikasaun neebe dala barak akontese ba iha moras fuan
reumatika (RHD) mak insufisiesia kardiaka, pankarditis, (infeksaun no
inflamasaun iha parte parede fuan nian tomak),pneumonitis reumatika (infeksaun
pulmonar), emboli ka intupidu iha pulmaun nian, abnormalidade iha vulvula fuan
nian, infark (mate iha fuan nian).
1. Dekompensasaun
Cordis
Akontesimentu
dekompensasaun kordis ba bebe no labarik sai hanesan exemplu neebe hetan
sindroma klinika kauza husi myocardium la bele prenche nesesidade metabolika no
mos desenvolvimentu. Kondisaun nee mosu tamba servisu muskulu fuan nian neebe
demasiadu, dala barak iha abnomalidade estrutura fuan nian, abnormalidade
muskulu fuan nee rasik hanesan prosessu inflamasaun ka akumula husi faktor ru
nee rasik.
Em jeralmente
labarik sira nia fuan bele kura ho maneira klasika sira ho digitalia no aimoruk
diuretika. Objektivu tratamentu mak atu halako sintomas (simptomatic) no
importante liu mak tenke halo tratamentu moras primer.
2. Periokarditis
Periokarditis hanesan inflamasaun iha periokardio
visceralis no parientalis neebe halo variasaun husi reasaun inflamasaun neebe
kaman ate hamosu likidu laran cavum periokardio.
2.1.9. JESTAUN NO
TRATAMENTU
Gestaun ba isin manas reumatika aktivu ka reaktivasaun fila fali mak
hanesan :
1. Halao
mobilizasaun ( halao fila fali aktividade normal) tuir etapa.
2. Halakon
bacteria /virus streptotokus ho maneira fo antibiotiku, penisiline, ou
eritromisine. Atu prevene bele fo antibiotic penisiline benzatin sulfadiazine.
3. Anti
inflamasaun hanesan salisilat bele uza ba iha nia isin manas reumatika neebe la
ho karditis ( kanek iha fuan ka inflamasaun iha fuan).
2.2. KONSEITU
KUIDADU EMFERMAJEN
2.2.1.ASESMENTU
Data fokus :
Aumentu de temperatura neebe la dun aa husi
39°C, maibe la padronizado.
Historia
konaba iha infeksaun kanal respiratório.
Presaun
arterial tun, pulsu aumenta, fuan tuku tuku.
Dor
abdomen, laran sae, anoreksia, no menus
hemoglobina arthralgia, disturbiu funsaun artikulasaun.
Frakeza
muskular.
Manifestasaun
próprio :
Cardite :
a.
Takidardia espesialmentu durante toba (sleeping pulse).
b.
Cardiomegalia.
c.
Ruidus iha válvula cardiáka (lian sistolika).
d.
Mudansa lian kurasaun nian.
e.
Mudansa ECG (respiratorio neebe naruk).
f.
Precordial pain.
g.
Precordial friction rub.
h.
Lab : Leukositosis, LED aumenta, aumentu ASTO.
Polyarthritis
:
Dor no
dor presaun iha parte artikulasaun desenvolve ate iha artikulasaun aintur nian,
liman sikun, ombro liman nian (disturbiu funsaun artikulasun).
Nodul
subcutaneo :
Hamosu
kafuak kafuak iha kulit laran, sente suave no desenvolve livre, mosu derepende,
geralmente mosu iha parte superfisie ekstensaun junta nian.
Khorea
:
Movimentu
irregular ba iha ekstremidade, involunter ho lalais, emosionalmente instavel,
no frakeza muscular.
a) Manchas
vermelho dala barak iha tronco no liman laran.
b) Manchas
vermelha bele halo mudansa de lokalizasaun tamba nia la permanente.
c) Eritemia
ho karakteristika non pruritus.
2.2.2. DIAGNOSTIKU
ENFRMAJEN
1.
Diminuisaun debitu cardiáku asosia ho transferensia ho
fechamentu husi valvula mitra (estenose da valvula).
2.
Inefetividade perfusaun tesidu periferiku asosia ho
diminuisaun metabolismu espesialmente priferiku neebe kauza vasokontraksaun vasos sanguineos.
3.
Dor aguda asosia ho inflamasaun iha membrana sinovial.
4.
Risku disturbiu de
trokas gases asosia ho akumulasaun raan iha pulmaun tamba kauza husi enchimentu
atrial ne’ebe aumenta.
2.2.3. PLANU
INTERVENSAUN ENFRMAJEN
|
No |
Diagnosa enfermajen |
Objktivu Kiterio no Rsultadu |
Intervensaun |
Rasionalidade |
|
1. |
Diminuisaun
debitu cardiáku relaiona ho transferensia ho fechamentu husi valvula mitra
(estenose da valvula). |
Objektivu : depois de halo
kuidadus emfermagem durante 1x24 horas espera katak diminuisaun debitu
kardiaka bele normal fila fali. Ho kriterio resultadu : -
Sinais vital normal. -
Hemodinamika normal. -
Kanal urinaria adekuadu. -
No nst... |
1. Observa
frekuensia pulsu, RR, Sinais vitas ho regularmente durante 24 horas. 2. Observa
mudansa kor kulit ba sianosis no kamutis. 3. Hamenus
aktividade neebe adekuada. 4. Fo
kondisaun psikologia ambiente neebe konfortavel. 5. Kolabora
hodi fo oxigenio. 6. Halo
kolaborasaun hodi fo digitalizasaun. |
1. Monitora
hodi bserva mudansa sirkulasaun fuan no akontese takikardia,distiminasaun
hanean kompensasaun aumentu debitu kardiaka. 2. Kamutis
hatudu katak iha diminuisaun perfusaun neebe la adekuadu ba debitu fuan,
sianosis akontese taba kausa husi obstruksaun sirkulasaun ran ba ventrikulu. 3. Presija
deskansa atu bele rekopera efisiensia konstruksaun fuan no hamenus O₂ no servisu neebe barak. 4. Estress
emosaun hamosu vasokonstruksaun neebe aumenta ba presaun arterial no servisu
fuan. 5. Aumenta O₂ ba funsaun miokardio no prevene hipoksia 6. Fo
hodi bele aumenta kontraktiliade miokardio no
hamenus aktividade servisu fuan nian. |
|
2 |
Perfusaun
tsidu periferiku la efektivu relasiona ho diminuisaun metabolismu
espesialmente priferiku neebe kauza
vasokontraksaun vasos sanguineos. |
Objektivu : depois de halo
kuidadus emfermagem durante 1x24 horas espera katak perfusaun tesidu
periferiku efektivu fila fali. Ho kriterio resultadu : -
Pasiente la kamutis ona -
Laiha ona sianosis. -
No laiha edema. |
1. Observa
mudansa derepente ka disturbiu mental kontinuo, ex : ansietas, bingun,
letargia, no desmaia. 2. Observa
isin kamutis, sianosis, kulit malirin, no humida, no forsa pulsu periferiku. 3. Observa
respiratorio, no srvisu respiratorio nian. |
1. Perfusaun
serebral direitamente relasiona ho debitu fuan no influensia husi eletrolitu
ka variasaun acisu base, hipoksia, ka emboli sistemika. 2. Vaso
kontraksaun sistemika kausa husi menus debitu fuan bele hare hus menus
perfusaun kulit, no menus pulsu. 3. Bomba
fuan neebe la sussesu bele hamosu distress respiratorio. |
|
3. |
Dor
aguda asosia ho inflamasaun iha membrana sinovial. |
Objektivu : depois de halo
kuidadus emfermagem durante 1x24 horas espera katak -
Skala dor 0-1 -
Sinais vitas normal fila fali. -
Pasiente la snte dor ona. -
Laiha ona presaun dor . -
Pasiente sente iha relaksasun. |
1. Observa
dor, kontrola intensidade, (skala 1-10). 2. Kontrola
sinais vitais. 3. Defende
posisaun parte artikulasaun dor no fo posiaun neebe konfortvel. 4. Kompres
ho bee morna karik iha indikasaun. 5. Kolabora
hodi fo analgetika |
1. Fo informasaun
sai hanesan base intervensaun. 2. Hodi
bele hatene kondisaun geral no fo informasaun sai hanesan base ba
intervensaun hodi hamenus dor iha artikulasaun tesidu sira. 3. Hodi
netraliza servisu receptor dor nian. 4. Ajuda
hatun dor hodi hasae sentimentu konfortabalidade. 5. Halakon
dor. |
|
4. |
Risku disturbiu de trokas gases relasiona ho
akumulasaun raan iha pulmaun tamba kausa husi enchimentu atrial neebe
aumenta. |
Objektivu : depois de halo
kuidadus emfermagem durante 1x24 horas espera katak problema no risku
disturbiu de trokas gases diak fila fali neebe kauza husi enchimentu atrial
neebe aumenta. Ho objektvu kriterio resultadu : -
Demonstrasaun ventilasaun no oxigenio bele adekuadufila
faliba tesidu neebe indika ona. |
1. Observa
ho auskultasaun lian respiratorio, aponta krekels, no menggi. 2. Hateten
pasiente atu mear ho efektivu, ho dada iis naruk. 3. Fo
posisaun semi fowler 4. Halo
kolaborasaun hodi fo oxigenio tuir indikasaun neebe fo. 5. Kolabora
hodi observa AGD. 6. Halo
kolaborasaun ho mediku hodi fo aimoruk diuretika. 7. Kolabora
hodi fo aimoruk bronkodilator. |
1. Indentifika
kongestivu pulmaun akumulasaun sekresaun hodi hetan intervensaun kontinua. 2. Hodi
hmoos dalan respiratorio no hodi hafasil dalan (aliran) oxigenio. 3. Hamenus
konsumsaun oxigenio nesessidade no hasae ekspansaun pulmaus maksimu. 4. Hasae
konsentrasaun oxigenio alveolar neebe bele hadia tesidu hipoksemia. 5. Hipoksemia
bele sai todan durante edea iha pulmaun. 6. Hamenus
kongestaun alvelar, hasae trokas de gases. 7. Hasae
kanal oxigenio ho dilatasaun dalan respiratorio kiik no hasae efeitu
diuretiku hodi hamenus kongestaun pulmaun. |
2.2.4. IMPLEMENTASAUN
ENFRMAJEN
Implementasaun sai hanesan etapa ida neebe wainhira enfermeiru/a halo
aplikasaun ka halo aksaun planu kuidadus enfermajem nian iha intervensaun emfermagem
nia laran hodi ajuda kliente bele objektivu neebe hotu hotu espera.
(Nursalam,2001)
Iha etapa implementasaun ida nee
tenke ho prontidaun hodi halao aksaun intervensaun enfermagem no aktividade
kuidadus enfermagem nian neebe iha determina ka hakerek ona iha planu de aksaun
enfermagem pasiente nian. Ho komprensaun seluk katak halao aksaun ba planu sai
aksaun neebe baseia ba :
a. Hakerek
no akumula data no dadus kontinua.
b. Halao
aksaun ba intervensaun emfermagem.
c. Dokumentasaun
ba kasaun emfermagem.
d. Apresenta
dadus komunika estadu saude nian ba pasiente no responde pasiente baseia ba
intervensaun emfermagem.
2.2.5. EVALUASAUN
ENFRMAJEN
Evaluasaun hanesan parte ida husi
aktividade ida neebe kuidadus hodi kontrola hela deit hodi identifika lolos
aksaun enfermagem ba pasiente efektivu ka lae no oinsa planu aksaun emfermagem
kontinua. Halo revisaun planu aksaun ka ou hapara planu aksaun emfermagem.
(Nursalam,2001).
Iha evaluasaun atu atinji nia objektivu hetan alternativu 3 mak hanessan;
bele utiliza tratmentu hodi determina ka foti valor hirak nia planu too iha
neebe ona mak halao tiha ona iha planu emfermagem atinji :
a.
Objektivu atinji.
b.
Objektivu balun neebe atinji.
c.
Objektivu neebe la atinji.
REFERENCIAS/BIBLIOGRAFIA
·
Hardhi
2015, ASUHAN KEPERAWATAN BERDASARKAN
DIAGNOSA MEDIS & NANDA.
Jakarta: Mediaction pag.113
·
Hasdianah & Suprapto.2014. Patologi dan Patofiologi
Penyakit. Edisi
I. Yogyakarta: Nuha Medika
·
Nursalam.2001.
proces dan dokumentasi keperawatan. Jakarta :EGC
·
Mansjoer A. (2001).kapita
selekta kedokteran.(Edisi 3). Jilid 1.
EGC:Jakarta.
0 Response to "KONSEITU MORAS RHD "Rheumatic Heart Disease""
Post a Comment